Peagi saabuval 2025. aastal möödub esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 500 aastat, mis väärib tähistamist. Seetõttu on järgmine aasta nimetatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele auväärset tähtpäeva märgitakse erilaadsete näituste, trükiste ja üritustega 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026.
Raamatuaasta keskne koordineerija on Eesti Kirjanduse Selts, kuid seda plaanivad tähistada paljud teisedki asutused ja organisatsioonid üle Eesti: mitmesuguseid ettevõtmisi on korraldajate tööplaanides juba üle 80. Hõlmatud on nii raamatu enda, eesti keele ja kirjanduse kui ka lugemise ja selle tulevikuga seotud teemad. Raamatuaasta patroon on president Alar Karis ja moto Hando Runneli mõte „rahvas algab raamatust“. Eesti raamatu aasta avatakse ametlikult eesti kirjanduse päeval Tartu ülikooli raamatukogus Friedrich Puksoo päeva konverentsiga „Eesti raamat 500“. Infot raamatuaasta tegemiste kohta saab Facebooki-lehelt Eesti Raamatu Aasta 2025 ning loodetavasti peagi ka raamatuaasta veebileheküljelt, mis pole praegu kahjuks veel valmis.
Eestlased on raamatuusku rahvas. Statistikaameti andmete põhjal luges 2023. aastal raamatuid 70% Eesti vähemalt 15aastastest elanikest, raamatuid anti välja kaks miljonit eksemplari, eestikeelseid algupärandeid ilmus 1260 nimetust. Seega on raamatuaasta mõeldud kõigile. Korralduskomitee sooviks ongi, et eestikeelse raamatu pooletuhandendat aastapäeva märkiv raamatuaasta jõuaks eesti kultuuri olulise tähisena iga Eesti inimeseni, igasse linnakorterisse, igasse metsatallu.1 Paraku on raamatuaasta eelarve üsna väike, mistõttu paljud asutused teevad üritusi vaid oma vahenditega. Karta on, et seetõttu kannatavad just need ettevõtmised, mis on plaanis läbi viia väiksemates kohtades. Õnneks on raamatuaastaga seotud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing2 – raamatukogude võrk on seni Eestis üsna lai. Ühingu toel soovitakse raamatukogudes järgmisel aastal korraldada 500 kirjandusüritust: tähistatakse eesti kirjanduse päeva ja ülemaailmset luulepäeva, UNESCO raamatunädalat, viiakse läbi lugemistunde jm. Aasta läbi on plaanis mõne eesti tähestiku tähega algavast raamatukoguga seostuvast sõnast tõukuvad üritused, aluseks võetakse põhiosas Hans Jürmani raamatukoguhoidja sõnaraamat.
Raamatuaasta sobib kindlasti ka lugemise populariseerimiseks, mida tuleks teha eriti laste seas. Seepärast on üheks partneriks ka Eesti Lugemisühing3. Lugemisühingu missioon on toetada lugejate ja kirjutajate kirjaoskuse kujunemist ja arengut ning lugemis- ja kirjutamisrõõmu. Ainuüksi raamatuaastale pühendatud üritusi ühingul plaanis ei ole, kuid kõik ettevõtmised tehakse raamatuaastat silmas pidades, seda nii lugemispesade, väikeste kodu-uurijate kui ka lugemissõprade projektis. Näiteks on kavas korraldada kevadel avatud lugemispesade päev: lugemishuvilised täiskasvanud saavad minna nädala jooksul koolidesse ja lasteaedadesse tutvustama lastele eesti keelt ja kirjandust ning rääkida raamatutest, mis on nad lugemise juurde toonud. Ka väikeste kodu-uurijate XV uurimistööde võistluse teema on otseselt seotud raamatuaastaga: III kuni VI klassi õpilased koostavad sel korral oma uurimused teemal „Meie pere lemmikraamatud“. Oktoobris aga korraldab lugemisühing VI Läänemere maade kirjaoskuskonverentsi, kuhu on oodatud esinejad üle maailma.
Eesti raamatu aastat saab muidugi iga inimene ka ise tähistada, kui võtab lugemiseks pihku eesti autori eestikeelse raamatu. Head lugemist!
1 Eesti raamatu aasta 2025: 500 aastat eestikeelset raamatut ja eesti kirjakeelt. – Sirp 15. XII 2023.
