Eesti Kunstiakadeemia otsus katkestada suhted Iisraeli partnerülikooli ja teadlastega on viimastel nädalatel palju tähelepanu pälvinud. Kuulda on olnud ka kriitikat. Tegemist on julge sammuga, mis suhestub aktiivselt Gaza humanitaarkriisiga. Kui Eestis on tegemist eristumisega, siis Euroopas kogub Iisraeli ülikoolide boikoteerimine aina hoogu. Boikoteerimine kujutab endast solidaarsusavaldust, mis idealistlikul kujul on osa akadeemilisest vabadusest.
Iisraeli praeguseks juba kauem kui aasta kestnud agressioon Gazas on purustanud või raskelt kahjustanud kõiki Gaza sektori ülikoole. Iisraeli tegevus on olnud tahtlik. Palestiina kõrgharidus Gazas on varemetes. Oma elu on kaotanud mitu rektorit, ligikaudu 100 ülikoolide professorit ning üle 5000 tudengi, veelgi enam on vigastatuid. Purustatud on arhiivid ja raamatukogud. Palestiina haridusinstitutsioonide süsteemset hävitamist Gazas on ÜRO eksperdid nimetanud skolastitsiidiks (scholasticide).1 Kokku on Gazas tapetud üle 45 000 palestiinlase ning viimastel kuudel on Iisrael Põhja-Gazas korda saatnud iseäranis ränki kuritegusid.
Kas ajal, mil Palestiina kõrgharidus on purustatud, peaksid Iisraeli ülikoolid endiselt vabalt osalema akadeemilises maailmas? Siinkohal on jõutud eriarvamustele. Iisraeli ülikoolid on enamasti väitnud, et neil puudub seos riigi poliitikaga ning seetõttu on boikoteerimine ebaõiglane. Ülikoolid esindavat kosmopolitismi ja arvamuste pluralismi. Laialdaselt peeti kuni viimase ajani niisugust arusaama mõistlikuks. On põhjust arvata, et reaalsus on siiski teistsugune. Ükski Iisraeli ülikool pole astunud välja Palestiina kõrghariduse kaitseks ega kutsunud üles hävitustegevust lõpetama. Seevastu on okupeeritud Palestiina akadeemilised valdkonnad riigi eesmärkide teenistuses. Ajalooliselt on ülikoolide rajamine teeninud Iisraeli strateegilisi huve, on olemas seosed Iisraeli ülikoolide ja relvatööstuse vahel.2
Kõige rohkem boikoteeritakse Belgia, Norra, Iirimaa ja Hispaania ülikoolides. Brüsseli ülikoolidki on läinud boikoteerimise teed. Oodatakse, et Iisraeli ülikoolid distantseeriksid end riigi tsiviilelanike vastu toime pandud vägivallast Palestiinas. Barcelona ülikool on nõudnud, et Iisrael heidetaks välja Euroopa Liidu teadusrahastuse programmist „Horisont“. Läinud on siiski teisiti ja EL rahastab teadus- ja arendustegevust Iisraelis suurte summadega edasi. Rahastuse direktiivid on ebamäärased ning hõlmavad ka sõjatööstust. Kriitikast hoolimata Iisraeli osalus „Horisondi“ skeemis jätkub. Euroopa Liidule see igatahes au ei tee. Iisraeli tingimusteta toetamine jätkub.
Euroopal on suur osa Palestiina ajaloos. Sionismi rajaja Theodor Herzl oli Euroopa juut. Suurbritannia välisministri Arthur Balfouri järgi nime saanud Balfouri deklaratsiooniga sai alguse Iisraeli riigi rajamine. Samuti oli Palestiina pärast Esimest maailmasõda mitukümmend aastat Suurbritannia kontrolli all. Muu hulgas on Balfour ka väitnud et sionism on kaalukam kui Palestiina 700 000 araablase tahe.3 Euroopas mõisteti kiiresti, et juutide ümberasustamine Palestiinasse tekitab regioonis palju pingeid. Araabia maailmas on peetud Iisraeli riigi rajamist Palestiinasse imperialismiks. Iisraeli jaoks on sionism tähendanud regionaalset ekspansiooni palestiinlaste arvelt. Iisraeli riigi loomisega lammutati palestiinlaste sidus agraarühiskond. Palestiinlastest said teisejärgulised inimesed või põgenikud.
Kunstiakadeemia koostööalane otsus lõpetas Eestis Iisraeli ja Palestiina konflikti teemalise konsensuse. Siinne meedia oli niisugust konsensust visalt kultiveerinud. Sestap pidi EKA samm paljusid üllatama – ja nagu reaktsioonidest näha, siis üllataski. Vähemalt sümboolselt on nüüd palju kaalul. Natuke lihtsustades võib tõdeda, et ülikoolid ei ole poliitilised senikaua, kuni nad vaikides lepivad riigi agendaga. Keegi ei olnud vastu, kui ülikoolid Ukrainat toetasid. Gazas on rohkem kui kaks miljonit inimest väiksel Muhu saare suurusel territooriumil juba rohkem kui 14 kuud olnud lakkamatu sõjategevuse objektiks. Neil puudub põgenemisvõimalus, sest Gazat ümbritseb piiritara.
Akadeemilisse vabadusse kuulub solidaarsus nendega, kes kannatavad.4 Akadeemiline vabadus kui solidaarsus on eelkõige moraalne. Akadeemiline vabadus kapseldub, kui eirab oma aja suuri kriise. Samamoodi kapseldub ülikooli vaim(sus). Võidakse olla seisukohal, et ülikool peab keskenduma vaimsusele, kuid vaim pole maailmast eraldi, sh eraldi maailma kannatustest. Ilma reageerimisvõimeta ei jää ülikooli vaimsusest palju järele. Sellisel viisil on tudengite solidaarsus Palestiinaga (telklaagrid, sit-in-kogunemised) kooskõlas akadeemilise vabadusega. Solidaarsuses on oma vaimsus. Institutsioonile toob solidaarsuse väljendamine kaasa konflikte ja ka ülikoolides ei jaga kaugeltki kõik idealistlikku arusaama akadeemilisest vabadusest. Solidaarsuse asemel asetatakse rõhk julgeolekule.
Palestiinas toimuvale reageerimisega on ülikoolid omal moel tagasi pöördunud akadeemilise vabaduse juurde. Digitehnoloogiatele pühendumise ja süveneva praktilisusega on ülikoolid viimasel ajal mänginud kapitalismis teist viiulit. Nüüd näeme, et ülikooli kui institutsiooni saaga jätkub. Gaza purustamine Iisraeli poolt on maailma tundlikku noorsugu aktiviseerinud nii, nagu kunagi tegi seda Vietnami sõda. Enam ei saa tuua vabanduseks teadmatust Palestiinast. Sionismi müüdid on kaotanud oma legitiimsuse. Samal ajal püsib maailma poliitikas arusaam Iisraelist kui erilisest riigist keset araablaste kõrbe endiselt edasi. Iisraeli kaitseks on lääneriigid valmis rahvusvahelise õiguse jalge alla tallama. Tekkinud on äärmiselt laetud situatsioon, milles ülikoolidel on märkimisväärne osa.
Iisraelis leidub Netanyahu valitsuse kriitikuid. Üks neist on ajaleht Haaretz, mis on oma seisukohtade tõttu riigis põlu alla sattunud. Ajaloos on juutide seas leidunud arusaam, mille kohaselt juudid ja araablased võiksid ühes riigis koos elada. 1930ndatel esindas seesugust suundumust organisatsioon Brit Shalom. Prevaleeris siiski sionism oma etnilise riigi rajamise eesmärgiga.
Sionistliku doktriiniga Iisraeli poliitika tõttu jäävad Lähis-Idas kestma pinged ja vägivald. Antisionismi tuleb eristada antisemitismist. Hoiduda tuleb antisionismi võrdsustamisest antisemitismiga. Antisemitism on juudiviha, antisionism seevastu Iisraeli riigi poliitika kriitika. Iisraeli riik ei esinda kõiki juute. Küll aga on viimastel aegadel antisemitismi määratlemine tekitanud maailmas palavat arutelu. Ka kunstiakadeemiale on meedias ekslikult ette heidetud antisemitismi. Sionismist eemaldumine on Lähis-Ida rahuprotsessi eeldus, sellest võidaksid mõlemad osapooled.
EKA otsus ei peagi kõigile meeldima, kuid ülikoolidel peab olema vabadus end maailmas toimuva suhtes positsioneerida. EKA on näidanud, et kriitilistel aegadel seisavad ülikoolide ees valikud ja ülikoolid ei pea pimesi riigi poliitika järgi joonduma.
Eesti kunstiakadeemial on põhjust endale kindlaks jääda.
1 Awad Rajoob, Israeli attacks in Gaza, West Bank have killed over 11,800 students. AA 29. X 2024.
UN experts deeply concerned over ‘scholasticide’ in Gaza. OHCHR 18. IV 2024.
2 Maya Wind, Towers of Ivory and Steel: How Israeli Universities Deny Palestinian Freedom. Verso 2024. Maailma ülikoolid ja akadeemilised assotsiatsioonid osalevad Palestiinat toetavas boikoteerimise, eraldamise ja sanktsioonide (boycott, divestment, sanctions, BDS) liikumises. Liikumine on üks viise Iisraeli Palestiina okupatsioonile vastupanu avaldamiseks. Toetus liikumisele aina kasvab. BDS-liikumisega tuleb end ka Eestis kurssi viia.
3 Sharif Nashashibi, Balfour: Britain’s original sin | Conflict. – Al Jazeera 4. XI 2024.
4 Vt sel teemal ka Martin Aidnik, The Public University as a Real Utopia. Palgrave Macmillan Cham, 2024.
