31. märtsist 3. aprillini peetakse Itaalias Bolognas lasteraamatumessi, suurimat omalaadset maailmas. Üritusel on pikk ajalugu, mess toimub 62. korda ja selle peakülaline on tänavu Eesti. Messi sihtgrupp on küll raamatumaailma professionaalid, s.t kirjastused, tõlkijad jt, kuid kavas leidub üritusi ka publikule. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone kõneleb toimuma hakkavast.
Olla peakülaline Bologna raamatumessil on eesti lastekirjandusele kahtlemata väga suur tunnustus. Millal ettevalmistused algasid?
Hakkasime sellest võimalusest unistama 2018. aastal pärast seda, kui olime peakülaline Londoni raamatumessil. Pikem ettevalmistus on aga toimunud juba ajast, kui Eestile avanes taas maailma kirjastusturg. Rahvusvahelistel raamatumessidel oleme aktiivselt tegutsenud viimased 25 aastat, Bologna messil osalenud sellest 17. Maailma mõistes on see lühike aeg ja meil on tulnud pikkade sammudega teistele järele jõuda, et olla võrdväärne partner. Esimest korda võtsime peakülalise rolli kanda 2007. aastal Göteborgis, seejärel tuli 2011 Helsingi, siis London ja nüüd Bologna. Aga peakülaliseks olemine ei ole eesmärk omaette, vaid sinna on meid viinud meie kirjanduse ja raamatute väga hea tase – meil on, mida maailmale pakkuda.
Eesti keeruline, pöördelisi sündmusi täis ajalugu on jätnud jälje ka meie kirjanduse ja kirjastamise valdkonnale: meil ei ole kirjandusagente, kes viiksid autorite loomingut laia maailma. Valdavalt sõlmivad kirjastused autoritega lepingu vaid Eesti-sisestele õigustele ja see tähendab, et rahvusvahelist turgu nemad ei kata. Erandina võib tuua vaid kirjastuse Päike ja Pilv, kes on juba aastaid lastekirjanduse välisturul tegutsenud. Samuti on Eestis levinud isekirjastamine ehk professionaalsed ja pidevalt teoseid avaldavad kirjanikud on loonud oma väikesed kirjastused. Teoste tõlkimist ja rahvusvaheliste koostöösuhete loomist kirjastustega arendavad meil riigi toetatud organisatsioonid nagu Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Kirjastuste Liit. Need organisatsioonid esindavad kirjanikke ja illustraatoreid rahvusvahelisel turul ning tutvustavad nende loomingut tõlkijatele ja kirjastajatele. Hea meel on, et kultuuriministeerium on pakkunud meile pidevat tuge ja toetust valdkonna arendamisel.
Meenutagem lugejale, miks on messidel osalemine nii tähtis.
Rahvusvahelistel raamatumessidel on suur tähtsus kirjanduse viimisel teistesse riikidesse. Mess on kohtumispaik, mis toob kokku autorid, tõlkijad, kirjastajad, trükkijad, raamatute vahendajad: usun, et raamatuid, mis nendel päevadel liiguvad käest kätte, mille üle arutletakse ja mille tõlkekokkuleppeid sõlmitakse, on kokku miljoneid.
Müügitöö ei käi muidugi ainult messidel: suhteid välisriikide kirjastajatega arendame iga päev, tutvudes sihtturgude ja kirjastuste profiilidega ning valides välja teoseid, mida neile pakkuda. Maailm on kirjandusest ja raamatutest pungil ning meil tuleb üles leida see omapära ja unikaalsus, mis meid teistest eristab ja eriliseks teeb. Seejuures on kirjanduse ekspordil ees suur barjäär – keel. Kui heli- ja visuaalkunsti mõistame hetkega, siis kirjandus vajab tõlkimist. Nii tulebki meil kõik tõlkepotentsiaaliga teosed varustada sisukokkuvõtte ja tõlkekatkenditega. Määrava tähtsusega on siin tõlkijad, sest ilma nende panuseta ei jõuaks ükski teos teise keelde. Eesti Kirjanduse Teabekeskus on aastaid loonud tõlkijate võrgustikku – see on suuresti vundament, millele me toetume.
Kirjanduse ekspordiga tegelemine on päevast päeva kestev suur töö – selline jäämäe veealune osa. Tipp on see, kui ilmub tõlketeos või oleme väljapanekuga suurelt nähtavad raamatumessil.
Kui palju eesti kirjanikke-kunstnikke messil osaleb, kui palju raamatuid kaasa võetakse ja mitu veoautot Eesti väljapanekuga Bologna poole vurab?
Meie eesmärk Bologna rahvusvahelise lasteraamatute messi peakülalisena on eelkõige tutvustada maailmale eesti lastekirjandust ning luua koostöösuhteid välismaiste kirjastuste ja organisatsioonidega raamatute ilmumiseks teistes keeltes ja riikides. Meil on, millega astuda suurele lavale. Samuti soovime näidata, et Eesti on kirjandusriik ning avatud ja usaldusväärne partner rahvusvahelisel raamatuturul. Senine koostöökogemus ja partnerite tagasiside on olnud väga positiivne: eelkõige hinnatakse meie lastekirjanduse teemade uudsust ja eakohasust ning raamatute üldist kvaliteeti. Praegu ilmub eesti lastekirjandusest ligi 40 tõlketeost aastas. Meie väikese keele ja riigi kohta polegi see väga väike arv. Samuti on rõõm tõdeda, et viimastel aastatel on suurenenud meie autorite kaasatus väliskirjastuste projektidesse ning sündinud on väga huvitavaid ja viljakaid piiriüleseid teoseid. Sellele kõigele ongi meil soov hoogu juurde anda.
Kvantiteet ei ole kindlasti peamine, aga kui arvudest rääkida, siis kokku on messil esindatud ligi saja Eesti kirjaniku ja illustraatori looming. Valiku tegemisel oleme tuginenud senisele koostöökogemusele ja väliskirjastajate huvile. Tohutute raamatukuhjadega, mida meil ju tegelikult on, sest aastas ilmub üle paarisaja lastekirjanduse algupärandi, sinna minna ei ole mõtet, sest kõik see ka maksab. Peamine on põhjalik eeltöö ja täpne valikute tegemine, et saada märgatud.
Palun kõnele pisut Eesti programmist. Kavas on enam kui 25 üritust – missugune neist on keskne? Missugust saaks ja võiks külastada näiteks Sirbi lugeja, kes viibib messi ajal juhtumisi Bolognas?
Esmalt peab vahest mainima, et Bologna lasteraamatumessil on eelkõige esil pildiraamat ja illustraatorite looming ning see on avatud vaid professionaalidele. Lasteraamatute peamist sihtrühma – lapsi ja peresid – seal ei kohta. Messi kommunikatsioonis on lausa rõhutatud, et alla 18aastasi sisse ei lubata.
Eesti kui peakülalise programm sisaldab illustratsiooni- ja raamatunäitusi, autorite esinemisi ning arutelusid ja töötubasid. Kuna lasteraamatute loomine ja turg on väga rahvusvaheline, siis oleme teemade valikul lähtunud eelkõige sellest, mis meid muu maailmaga seob ja mis meil on ühist ning missugune on selle taustal meie kogemus. Eestil on messiprogrammis nii palju üritusi, kui mess meile võimaldas. Kõige mastaapsem on kindlasti messi peahallis eksponeeritav näitus „Hello! Tere!“, kus tutvustatakse 40 praegu aktiivselt tegutseva ja ka rahvusvahelise koostöökogemusega illustraatori loomingut. Nende hulgas on nii tuntud ja hinnatud vanameistreid kui ka paari-kolme raamatuga tippu tõusnud noori kunstnikke. Näitust rikastavad illustraatoreid tutvustavad videod ning samas on väljas raamatud, sest eks raamatupildi sünd saa ikka alguse kirjaniku loost. Näitusega kaasnevad kataloog ja postkaardid ehk iga külastaja saab oma lemmikpildi tasku pista.
Vestlusringides esinevad eesti autorid, kirjastajad ja lastekirjanduse asjatundjad kõrvuti välispartnerite ja -ekspertidega. Teemadest on aktuaalsed loomeinimeste koostöö, digiajastu väljakutsed, lasteajakirjade osatähtsus ja muidugi lastekirjanduse sisu puudutavad teemad. Toimuvad autoripooltunnid, kus meie kirjanikud ja illustraatorid saavad ise vahetult tutvustada messipublikule oma loomingut.
Kuid me astume eesti lastekirjandusega ka messihallidest välja ja kõnetamata ei jää Bologna linnarahvas. Linna südames Palazzo d’Accursios avatakse kuraatorinäitus „Creative Citizens“ („Loovad kodanikud“ – toim.), kus tutvustatakse Eesti illustraatorite ja animaatorite mitmekülgset loomingut kaasava ja vormilt uudse lahenduse kaudu: suurde linna sünnib väiksem linn, milles elavad ja ootavad külastajatega kohtumist raamatukaante vahelt välja tulnud tegelased. Tegemist on Bianka Soe kuraatorinäitusega, kuhu on kaasatud ligi 30 illustraatori ja paarikümne animaatori uuem looming.
Kui Balti riigid olid 2018. aastal Londoni raamatumessi peakülalised, hoogustus eesti, läti ja leedu kirjanduse tõlkimine teistesse keeltesse. Kas seegi kord võib loota tavalisest rohkem tõlkelepinguid?
Eks see meie soov ja lootus ole, et tõlkimine suureneb ja eesti lastekirjandus senisest enam just suurtesse keeltesse jõuab. Mõistame, et mingit barjääri koostöösuhete loomisel võib tekitada keeleküsimus ja kartus, kas meil on piisavalt tõlkijaid, kes ilukirjanduslikku teksti edasi annaksid. Rõõmustab, et selle taha ei ole seni jäänud ühegi raamatu ilmumine, sest meil on väga hea ja professionaalne tõlkijate võrgustik. Siht suurte keelte poole ongi selleks, et vajaduse korral saab need vahenduskeelena tõlkimisel appi võtta.
Mis on eesti lastekirjanduse kõige eripärasem külg?
Praegune eesti lastekirjandus on teemadelt nüüdisaegne ja üllatav, isikupärase ja mitmekesise illustratsiooniga ning kvaliteetselt kirjastatud. Väike komistuskivi on ehk vaid see, et meie lasteraamatud on endiselt väga tekstirohked, samal ajal kui muu maailm liigub hoogsalt pildi –koomiksite, graafiliste romaanide ja sõnatute raamatute poole. Eks me isegi aeg-ajalt üllatu, et meie nii väikese rahvaarvu juures on meil nii palju parimas loomevormis professionaalseid ja huvitavaid autoreid, kellelt ilmub aastas sadakond originaalteost. Sellest sündis ka programmi fookus: Eesti lastekirjandus tuleb oma autorite ja lugudega ütlema „Hello! Tere!“ nii vanadele headele kui ka kõikidele uutele sõpradele, et teha koos kirjanduselu veel põnevamaks ja rikkamaks.
Maailmas on palju andekaid autoreid ja häid lugusid ning nende seas silma paista ei ole väga lihtne, eriti väikesel keelel ja riigil. Meie soov ongi näidata, et ka nii väikeses keele- ja kultuuriruumis ilmub väga head ja kvaliteetset lastekirjandust: see on ühtaegu eriline, ammutades inspiratsiooni näiteks oma pärimusest ja loodusest, ja globaalne, kuivõrd samad teemad kõnetavad noori lugejaid üle maailma. Seda kinnitavad ka mitmed tunnustused, mis meie raamatud on rahvusvaheliselt pälvinud.
