21 09.7

Eesti kirjandus Göteborgi raamatumessi fookuses

Sotsiaalia  

Karl Martin Sinijärv: Kui te suudate endale ette kujutada üht väga suurt raamatumessi, siis selline Göteborgi mess ongi, ainult rootsikeelne. Kristo Tohver: See on Põhjamaade …

21 09.7

EFK ees algas dirigentide paraad

Muusika Kaie Tanner

Huvitaval kombel jättis just see uus kõnealusel kontserdil eredama mulje. Sibeliuse “Rakastava” kaunis piano, hästi tabatud kontrastid ja suurepärased solistitööd (Iris Oja ja Aarne Talvik) …

21 09.7

Eesti-teemalised seminarid Göteborgi raamatumessil

Sotsiaalia  

  “Eesti naiskirjanikud”, osalevad Doris Kareva, Eeva Park, Maarja Talgre. “Eesti ja Euroopa”, Toomas Hendrik Ilves, Tunne Kelam, Gunnar Hökmark. “Autori hääl”, Märt Väljataga, Rein …

21 09.7

Õõvastavalt kainestav meeldetuletus

Film Heiki Ahonen

Läksin filmi vaatama teatud eelarvamusega. Saksa Vergangenheitsbevältigung ehk minevikust ülesaamine on pahatihti sama kohmakas kui saksa filmid. Ja olin heas mõttes üllatunud, sest tegemist on …

21 09.7

Arvo-Jürgen Alas 20. III 1943 – 17. IX 2007

Keele Infoleht  

1997. aastast peale taandus diplomaatia taas kirjanduse ees ja tõlkija jätkas oma põhitööd, tõlkimist, islandi, norra ja taani kirjanduse suursaadikuna. Kui heita pilk tagasi, nüüd …

21 09.7

Kuulamise rõõm, kuulumise hüve

Kirjandus Vahur Laiapea

Kurtide suhtarv on kultuuriti püsinud suhteliselt stabiilne, siiski mitte igal pool ja alati. Ameerika antropoloog Nora Ellen Groce on kirjeldanud  Martha Vineyardi saarel USA rannikul …

21 09.7

Soigumisele ei tule lõppu

Film Margit Adorf

Ma tean juba ammu, et toimetajatele meeldib mulle kaela sokutada halbu ja veel halvemaid filme. Pikka aega olen nende arvustamisest ära öelnud, nii et Maiju …

21 09.7

“Draama” 2007

Teater  

  1. – 8. septembrini kestnud festivali “Draama”  võistlusprogrammi kuulus kahe viimase hooaja viisteist lavastust neljateistkümnelt Eesti teatrilt ja trupilt. Iga teater sai võistlusprogrammi lavastuse esitada …

21 09.7

Pealelend

Kirjandus Aili K?ler

Selle aasta veebruaris vastu võetud keeleseaduse muutmise seadust on täiendatud sõnastuses “Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju”, “Riik …

21 09.7

Tartu kui alternatiivse filmikunsti pealinn

Film Margus Kiis

Tegelikult oli “Eclectica’l” mitu teist üritust, mis üritasid tõestada seda sama. Näiteks juba mitmendat aastat tegutsev nädalane Chris Hales’i interaktiivsete filmide õpituba. Interaktiivne “film” on …

21 09.7

Festivalil jäi kuub selga

Teater Kristel N?k

Kui palju toidab see festival aga neid teatriinimesi, kellele teatrit kaubana (olgugi hea ja olulise kaubana) reklaamida pole vaja, kellele teatritegemine, korraldamine ja ka sellest …

21 09.7

Mis on lahti?

Kirjandus Ene Vainik

Raamat on mitmetahuline: avatakse viipekeele olemus lingvistilise nähtusena, kõne all on eesti kurtide kogukonna õigus tunnustamisele ja iseolemisele (viipe)keelelise identiteedi alusel ning meditsiinitehnika arenguga kaasnevad …