2025-13 (4037)
XXI sajandi mõtteeksperiment kolme Kõrbojaga
Carolina Pihelga, Mudlumi ja Piret Jaaksi kirjutatud naised proovivad taluperenaise elu ja leiavad aiast elamise mõtte.
Head, pahad ja inetud
Korraks on kuraatoril õnnestunud ehitada sild kahe kunstniku teoste vahele 1960ndatest tänapäevani, luua silmapete, nagu olekski tegemist ühe ja sama autori loomingulise geneesiga.
Pideviku igatsus, aja mõistatus
Graham Swifti romaani „Emadepüha“ keskne motiiv on aeg. Müsteerium ei seisne ainult aeglustunud või seiskunud aja hetkedes, vaid ka nende hilisemas jätkuvuses.
Mõttetuse vastu
Mõelda end anonüümse mõistuse rolli lahinguvälja kohal on mõttetus. Ent nagu mis tahes idealismi puhul kombeks, tuuakse siin ohvriks tervemõistuslik tõsiasi.
Kuldse hääle kauge kaja
Sandrine Kiberlain: „Sarah Bernhardt oli tohutult populaarne näitleja, aga põhiosas tegutses veidi liiga vara, et teda oleks veel filmitud.“
Ajaloo sise- ja välispool
Looduse ja vaimu erinevus on liigierinevus, sest ühel pole sisepoolt ja teisel on, ning teadus peaks selle erinevusega arvestama.
Sügavalt pärnograafiline film
„Luna rossa“ moto on „Vaevalt sa seda usud, kuid see film on armastusest“. Kui nii, siis on jutt vastamata armastusest.
Kaitsekulutused vajavad rikaste panust
Ohuaegade suuri kaitsekulusid on lääneriigid peamiselt rahastanud tõstes elanikkonna rikkamate kihtide maksukoormust. Makse saab võtta sealt, kus raha on.
Tarmo Urbi pool elu
„Päikese kodanik“ on hea näide paraaditsemata ja üles puhumata dokist, mis laseb portreteeritaval ennast ise iseloomustada, ent jätab kriitilisele meelele ka võimaluse olla skeptiline.
ARENDUS – Aina Realistlikum Elu Neelab Dramaatiliselt Uue Supitilga
Flo Kasearu: „Privaatset ruumi tekib järjest enam juurde ja avalikku ruumi jääb järjest vähemaks.“
Dramaturgia vajadusest
Dramaturgia on kunstiteose või kultuurisündmuse alustekst, teose või sündmuse (sh selle osa) materjal ja ülesehitus. Dramaturg annab (lava)kunstilisele tegevusele sisu ja mõtte.
Naiskirjanduse auhinnast on kasu ka meestel
Eesti kirjandusauhinnad on meeste poole kaldu, see ei ole saladus. Naiskirjanduse auhinna…
Vaatleja sisemonoloog, taustal kaks „Krumi“ etendust
Näitetrupp on talendikas, ei mingit kahtlust. Rollid sooritatakse professionaalselt, kohati briljantselt, aga jälle jääb kummitama repliik „Ma saan kõigest aru, aga ei tunne mitte midagi“.
Kurb päev demokraatia jaoks
Saagu neid (koreograafe) palju!
„Première’i“ seekordses programmis jõudis tantsuväljale kaks debüütlavastust, Maria Solei Järveti „Strata“ ja Koosseisu „Kõrblik kuni“, ning neid sai kogeda vaid viiel õhtul.
Huvitab – ei huvita?
Erakonnaseaduse parandamise käik peegeldab riigikogu liikmete arusaama rahvavõimu olemusest.
Ööbik ja metal-musketärid Nigulistes
Ehkki Hans Christian Aavik ei kasutanud barokkseadistusega viiulit, millel on barokksõrmlaud, roop, soolkeeled ja barokkpoogen, sulandus ta hästi Floridante kõla- ja artikulatsioonimaailma.
Kogukonna raamaturiiul
Display: Laansalu
Lisanna Laansalu tõi dirigeerimiseksamil Eesti esiettekandele Raimo Kangro kantaadi „Inimene ja …“, mille teema on aktuaalne: inimese ja looduse suhe ning andestamine.
Elu õpetaja Helju Tauk
Legendaarse õpetaja ja muusika propageerija Helju Taugi 95. sünniaastapäeval esilinastus dokumentaalfilm „Elu õpetaja“.
Kõik on kaugel, aga tähendus sügaval seespool
Õhtu, kus Eesti Rahvusmeeskoor ja heliloojad tõstsid esile Jaan Kaplinski luule, kujunes tõeliseks vaimseks rännakuks – minevik ja olevik põimusid, andes ka aimu, mis jääb kestma.
Eesti vajab sihtkapitale
Sihtkapitalifondidel on tänu suuremale riskitaluvusele valmidus toetada mitte ainult ärilistest kaalutlustest lähtuvalt, vaid ka missioonitundest.
Digitaalne tselluloos
Eestikeelsest raamatust on oma 500. aastapäeva paiku ootamatult saanud strateegilise väärtusega tooraine.
Metsarahva kohakiindumus
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala raiejuhtum näitab, kuidas kohatunnet ja elanike suhet ruumiga eirates võib jõuda terava konfliktini.
Eesti naiskirjanduse auhinna kandidaadid 2024
Töötamist toetav ruum
Regina Kaasik: „Eestis on uued põneva ruumilahendusega riigigümnaasiumid. Sealt tulnud noored ootavad uuenduslikkust ka töökeskkonnalt.“
Võõrdunud kehapaaride küla
Piret Jaaks pakub maagilis-realistlikus romaanis „Põdravalgus“ sisukat mõtteainest suhete, valu, kurbuse ja endasse matva maaelu kohta.
Liu Jiakuni vaatlus
Pritzkeri auhinnaga pärjati Hiina arhitekt Liu Jiakun, kes ütleb, et tahab olla nagu vesi: imbuda keskkonda ja mitte hoida kinni ühestki kindlast vormist.
Esiküljel Flo Kasearu. Foto Piia Ruber
Kirjandus
- Jan Kaus Pideviku igatsus, aja mõistatus
- Heili Sepp XXI sajandi mõtteeksperiment kolme Kõrbojaga
- Johanna Roos Võõrdunud kehapaaride küla
- Eesti naiskirjanduse auhinna kandidaadid 2024
Kunst
- Juhan Raud ARENDUS – Aina Realistlikum Elu Neelab Dramaatiliselt Uue Supitilga
- Andreas Trossek Head, pahad ja inetud
- Tapio Markku Lahti 25. IV 1950 – 23. III 2025
Muusika
- Johanna Mängel Kõik on kaugel, aga tähendus sügaval seespool
- Kaupo Kikkas Elu õpetaja Helju Tauk
- Äli-Ann Klooren Display: Laansalu
- Talvi Nurgamaa Ööbik ja metal-musketärid Nigulistes
Film
- Andreas Trossek Sügavalt pärnograafiline film
- Olev Remsu Tarmo Urbi pool elu
- Tristan Priimägi Kuldse hääle kauge kaja
Arvamus
- Kaarel Tarand, Eesti Päevaleht Huvitab – ei huvita?
- Sveta Grigorjeva Kurb päev demokraatia jaoks
- Pille-Riin Larm Naiskirjanduse auhinnast on kasu ka meestel
Arhitektuur
Lõpulugu
Sotsiaalia
- Peet Kask, Rein Taagepera Kaitsekulutused vajavad rikaste panust
- Märt Väljataga Ajaloo sise- ja välispool
- Henri Otsing Mõttetuse vastu
Teater
- Tõnis Parksepp Dramaturgia vajadusest
- Lisanna Lajal Saagu neid (koreograafe) palju!
- Pille-Riin Purje Vaatleja sisemonoloog, taustal kaks „Krumi“ etendust
