19. veebruaril selgus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Sveta Grigorjeva raamatuga „Frankenstein“ (Suur Rida, 2023).
„Frankenstein“ on Grigorjeva kolmas luulekogu – varem on ilmunud „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) ja „american beauty“ (2018). Žürii nendib, et Grigorjeva on oma raamatutega uuendanud eesti luulet ja algatanud tuliseid arutelusid kirjanduse vastuvõtu üle samamoodi kui Krossi looming sütitas 1960. aastatel diskussiooni vabavärsi ümber. „Grigorjeva loomingut iseloomustab eetiline nõudlikkus, missioonitunne ja sotsiaalne närv, mis ei jää kunagi formaalseks. Ta osutab ühiskonnas tihti tähelepanuta jäävatele, haavatavatele inimestele ja muredele,“ arutleb žürii. „Nii nagu Jaan Krossile oli oluline mõelda ajaliselt ja ruumiliselt kaugemale ning asetada Eesti suuremasse pilti, on ka Grigorjeva kodanikujulgusel rahvusvaheline haare. Ta seob Eesti ühiskonna murekohad meie pööristest kantud aja ja seda mõtestada püüdvate globaalsete ideede konteksti.“ Žürii otsus oli ühehäälne.
Sveta Grigorjeva tõdes auhinnakõnes, et „Frankensteini“ pealkiri võinuks olla hoopis „dekoloniaalne nelk“ – luuletuse järgi, milles püütakse nelk vabastada nõukaaja lille tähendusest. Olgu ära toodud katkend luuletusest: „nelk ma toon su nüüd / poest koju ja / panen vaasi õpin sind / armastama / nii nagu mu ema pole sind / kunagi armastanud / sa pole süüdi / et sind sedasi / massimõrvarite / tanki pandi nelk / viin su nüüd / tagasi aega / mil olid lihtsalt / üks lill teiste seas“.
Laureaat kõneles, et püüab oma loomingus lahti harutada vaba hingamist soonivaid sõlmi: eeskätt selleks, et punuda neist midagi muud, luua uusi mustreid, ning seeläbi laiendada inimeseks olemise piire, inimeseks-olemise-ämblikuvõrku. „Eesmärgiks pole lammutada, vaid lisada juurde. Mitte millegi asemele, vaid kõrvale.“
Grigorjevat üllatab, et kuigi „Frankensteinil“ on kaasamõtleva kriitikaga vedanud, ei ole ükski arvustaja seni võtnud nõuks keskenduda võib-olla et kõige tähtsamale teemale tema loomingus – võimule. „Kes saab rääkida? Kellele antakse hääl? Mis juhtub, kui räägib keegi, kes ei tohiks rääkida? Aga siis, kui räägitakse õiget juttu, aga räägib „vale“ inimene? Kes otsustab, kes räägib, mis järjekorras, ja kes seda, kes on üldse õige inimene rääkima ja kes mitte? Kui valjult, kui vaikselt? Kes saab lubada endale kisamist, kes vaikimist, kes vakatust, tsiteerides uuemaid klassikuid.“
Jaan Krossi auhind on Grigorjevale esimene n-ö institutsionaalne tunnustus raamatu eest. Laureaat tänab žüriid: „See on omamoodi päris kummaline ja julge valik küll. Näikse isegi, et ses valikus on korraga nii Krossi trotslikkust kui ka Grigorjeva kompromissitust. Vabavärsilikku hullust!“
Sarnaselt Jaan Krossiga on Grigorjeva tegev ka publitsistina. Hiljuti ilmus tema sulest artiklikogu „Kliitor on anarhist“.
Jaan Krossi auhinnaga tõstetakse esile silmapaistev kirjanduslik saavutus, mis seostub Krossi loometegevusega ning mida iseloomustab nii eetiline kui ka esteetiline nõudlikkus. Auhind antakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud teose eest. Selle esimene laureaat oli 2010. aastal Ain Kaalep, mullu tunnustati Rein Veidemanni. Auhinda annab välja Eesti Kirjanike Liit. Žüriisse kuulusid Linda Kaljundi, Eneken Laanes, Raili Marling, Sirje Olesk ja Tõnis Vilu.
