28. märtsil kell 17 avab Johannes Luik Vana-Võromaa kultuurikojas oma isikunäituse „Mõeldes jõgedes“, asetades mõned oma varasemad skulptuurid dialoogi uute töödega. Ta sekkub galeriiruumi, ehitades sinna oma maailma. Näitus jääb avatuks kuni 11. maini.

Väljapanekus „Mõeldes jõgedes“ uuritakse loomeprotsessi, keskendudes idee tekkimisele, selle arenemisele ja lõpuks vormumisele. Idee ei sünni vaakumis ega ilmuta end hetkega – see võtab kuju katsetuste, materjalidega töötamise ja otsingute käigus. Näituseruum on jaotatud eri etappideks: algus, protsess ja tulemus. Teosed ei ole isoleeritud, vaid suhestuvad omavahel, moodustades installatsiooni, kus piirid visandi ja valminud töö vahel hajuvad.

Näituse üks keskseid metafoore on idee kui tuli – see ei süti iseenesest, vaid vajab süüdet ja hapnikku, pidevat tööd ja suunamist. Samuti võib ideede tagaajamist võrrelda müütilise jahtimisega: ka idee ei ole alati kergesti tabatav ja võib protsessi käigus muutuda või kaduda. Küsimus pole ainult tulemuses, vaid ka selles, et loomeprotsess ise võib olla väärtuslik. Kas kunst on ainult lõpptulemus või ka protsess, mille kaudu see sünnib? Näitus julgustab vaatama loometööd tervikuna – mitte ainult valmis objektina, vaid kui dünaamilist süsteemi, mis areneb ja muutub.

Johannes Luik (1988) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni- ja skulptuuriosakonna ning omandanud Belgias LUCA kunstikoolis magistrikraadi kaunite kunstide erialal. 2018. ja 2019. aastal pälvis Luik noore skulptori preemia ja 2020. aastal tunnustati teda Adamson-Ericu stipendiumiga.