1980ndail kujunes Kaie Partsi looming silmapaistvalt monumentaalseks. Tema abstraktsed suureformaadilised metallskulptuurid ühendasid kunstiinstituudis metallikunsti erialal omandatud erialaspetsiifilised tehnikad autori omanäolise ruumi organiseeriva skulptorimõttega. Ta oli astunud metallierialale Tartu kunstikoolist saadud arvestatava skulptuuriõpingute pagasiga. Kaie Partsi 1980. aastate tööd tuleks liigitada skulptuuri valdkonda. Tema loodud metallplastika paistab silma lihtsa kujundlikkusega ja on teostatud juveliiri perfektsusega. Vasest, messingist või terasest kujundid valdavad ruumi rahuliku piduliku dünaamikaga, luues vaatajas sümfoonilise assotsiatsioonide põimingu. Ta kasutab mitmete unikaalobjektide juures Eestis ühena vähestest autoritest nikeldamis- ja aisana kroomimistehnikat. 1985. aastal kattis ta oma kompositsioonis „Jääsulamise aegu” esmakordselt vaskpinna hinnalise musta kroomiga.
Nikeldatud ja kroomitud messing ning nikeldatud teras tekitasid 1980. aastate näitusekeskkonnas elevust nii Eestis kui ka Moskvas üleliidulistel suurnäitustel kui ka välisnäitustel Tšehhoslovakkias, Soomes, Poolas, USAs, Jaapanis jm. Kaunis efektne pinnatöötlus on olnud kulukaks ning aega- ning tööd nõudvaks, ent perfektne lõpptulemus ei reeda vähimatki jõupingutust. Nikeldatud ja kroomitud pindade veatu hiilgus 1980ndate teostes nagu „Fragment trassist” (1986), „Magnettorm” (1987), „Pinged” (1990) annavad Kaie Partsi ruumilistele kompositsioonidele kummastavalt ajatu jaheda sära.
1991. aastal korraldas Tretjakovi galerii näitusekonkursi galerii fuajees ligi 70 aastat eksponeeritud V. I. Lenini täisfiguuri asendamiseks uue ruumilise teosega. Viieteistkümnest riigist kutsutud skulptorite seas võitis konkursi Kaie Parts oma kolm ja pool meetrit kõrge kompositsiooniga „Aja kulg” (1987). 1991. aasta 1. oktoobril paigutatigi see teos galerii fuajeesse pikaajalisse ekspositsiooni. Tretjakovi galerii oli 1980. aastail Kaie Partsi teoste üks suurim koguja. 1987. aastal toimunud Eesti kunsti näitusel Moskvas äratasid suureformaadilised metallplastilised tööd Tretjakovi galerii töötajate tähelepanu ning need omandati pärast näituse lõppu galeriile. Tema teoseid on omandanud ka Vene Muuseum ja Moskva Kunstifond, Moskva tarbekunstimuuseum ning Omski kunstimuuseum. Mitmed teosed kuuluvad ka Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi.
1994. aastal 10. mail avas grupp professionaalseid metallikunstnikke Tallinna vanalinnas ühise müügigalerii. Tänini elujõuliseks ja menukaks osutunud A-galerii ühendab peamiselt ehtekunstnikke. Kaie Parts pöördus peaaegu kolmekümne aasta järel tagasi ehtekunsti juurde. Ta oli juba üliõpilasena esinenud 1966. aastal Jabloneći ehtekunsti võistlusnäitusel ning loonud ehteid kogu üliõpilasaja vältel. 1980. aastal osales ta roostevabast terasest, messingist ja pronksist popehetega „Aeg” taas Jabloneći konkurssnäitusel. Tegelikult oli ta säilitanud juveliiri tähelepanu materjalide laitmatu viimistlemise vastu. Suured metallskulptuurid keeruka pinnakattetehnika, eripäraste materjalide koosluse, nikkel- ja kroompindade külma hiilguse ja rakendatud tehnikate tulevärgiga meenutasid näitusekeskkonnas hiiglaslikke laitmatuid juveele.
1990. aastate keskel taas ehetekunstile pühendudes olid tema arsenalis säilinud kõik kunagi omandatud klassikalised hõbe- ja kullassepakunsti võimalused. Soov mitte kedagi jäljendada ega kellegi kohale astuda ajendas aga töötama välja uusi autoritehnikaid. Enamikku ehetest katab rikkalik poolvääriskividest dekoor.
Partsi ehete kuldsele või hõbedasele punutisele põimuvad kivid näilises korrapäratuses peaaegu nähtamatu kinnitusega, suuremad kivid on põimitud spiraalsete võrgustikega. Suured ja mahulised autoriehted on eriti võluvad just tänu oma vabale vormistusele. Detailid ei ole kunagi täiesti korrapärased ja vääriskivid tunduvad olevat langenud kuldsetele võrgustikele nagu müstiline vihm antiiklegendides.
Kaie Partsi ehted on leidnud oma niši XX I sajandi pluralistlikus ehtemaailmas. Tema ehteid kantakse kõikides maailmajagudes ning need on pälvinud tähelepanu tõsistel rahvusvahelistel näitustel ja moesündmustel. 2002. aastal peeti Tallinnas Eurovisioni lauluvõistlus ning Eesti Televisioon korraldas õhtujuht Annely Peebo kostüümiehete kahe vooruga konkursi. Just siis algas Kaie Partsi koostöö moekunstnik Arne Niiduga, koostöö on õnnestunud ka Oksana Tanditi ja Ülle Suurhans Pohjanheimoga.
Võimalus esindada oma teostega kodumaad rahvusvahelises avalikkuses on kunstnikule ülim tunnustus. 2001. aastal kinkis Eesti presidendipaar Kaie Partsi rinnaehte „Üle mere” Soome Vabariigi presidendile Tarja Halonenile ning 2006. aastal kingiti riigivisiidil Hispaanias rikkalik granaatidega üle külvatud pross „Lillesülem” kuninganna Sofiale.
