Keelpillikvarteti M4GNET kontserdil „Haydn Kadriorus #1. Kvindid“ sai alguse koosseisu uus kontserdisari Kadrioru lossis. Ansamblil läheb tänavu viies aasta. Suurepärane, et on saadud nii järjepidevalt tegutseda. Ühe riigi muusikakultuuri kõrgtasemel toimimiseks on muusikateatrite, solistide, orkestrite, tippkooride ja vanamuusikakollektiivide kõrval vältimatult vajalik ka tipptasemel keelpillikvartett – või mitu, otsekui suurtes riikides.
Kuna M4GNET koosneb sellistest headest mängijatest nagu Robert Traksmann, Katariina Maria Kits-Reimal, Mart Kuusma ning algul Marcel Johannes Kits, nüüd Siluan Hirvoja, oli kvarteti start kohe kõrgetasemeline – 2021. aastal Pärnu muusikafestivalil. Nende aastate jooksul on kvartett jõudnud teha palju väärtuslikku ja muusikaelu rikastavat. M4GNETi kavades on olnud kvartetimuusika tüviteosed ehk Mozarti, Beethoveni ja Šostakovitši keelpillikvartetid, aga ka uuema aja autorite, nagu Wilhelm Stenhammari, Erich Wolfgang Korngoldi, Philip Glassi ja Steve Reichi looming. Kvartett on tähelepanu pühendanud eesti klassikale: esitanud Eduard Oja klaverikvinteti, Eduard Tubina klaverikvarteti cis-moll, Heino Elleri „Neli pala“ keelpillikvartetile ning Rudolf Tobiase kvartetimuusikat. Süvenetud on Erkki-Sven Tüüri keelpillikvartettidesse, Jaan Räätsa kvartetti ja kvintetti (koos Johan Randverega). Loomulikult on noor ja aktiivne M4GNET huvitunud eesti uuest muusikast ja teinud mitmeid esiettekandeid. Nende hulgas on Alisson Kruusmaa, Kristjan Randalu, Mariliis Valkoneni, Kristo Klausi, Lauri Jõelehe ja Jonas Tarmi uudisteosed. Eriline projekt oli Tõnu Kõrvitsa teose „Laulud valu allikalt“ ettekanne koos Maria Valdmaa ja mandoliinimängija Jacob Reuveniga. Koostööd on kvartett teinud veel Mihhail Gertsi ja Rasmus Andreas Raide ning kammernaiskooriga Sireen. Kvartetile on kõik need aastad olnud organisatoorses töös toeks nende tarmukas produtsent Taavi Hark.
Uus sari „Haydn Kadriorus“, mis sai alguse eelmisel laupäeval, on pühendatud Joseph Haydni kvartetikunstile. Läksin kontserdile endamisi küsides, miks just Haydn. Kuigi Haydn on keelpillikvarteti žanri suur alusepanija, selle žanri isa, on see siiski selline palju mängitud, ammu pjedestaalil muusika, umbes nagu Beethoveni üheksa sümfooniat. Kuid Eestis pole esitatud Haydni kvartette, mida on 68, just liiga sageli. Haydn oli ju, nagu teada, erakordselt viljakas helilooja. 68 keelpillikvarteti kõrval on ta loonud 104 sümfooniat ja üle 50 klaverisonaadi. Kui näiteks klaverisonaatide hulgas on neidki, mis tunduvad vähem ilmekad, vähem huvitavad, siis just keelpillikvartetid on tema loomingu vaba süda, kus leidub erilisi pärleid.
Sarja esimesele kontserdile oli M4GNET valinud kolm kvartetti. Kõigepealt selle tsükli esimene, kvartett op. 1 nr 1 B-duur „Jaht“. Veel lihtne, mitte nii arendatud, rõõmsa alatooniga ja naljatlev, lühemate osadega, vältimatute menuetto’dega. Juba selles kvartetis pälvib tähelepanu kaunis ja mõtestatud aeglane II osa. Seejärel keelpillikvartett op. 20 nr 4 D-duur oma aeglase II osa variatsioonidega, kus põimuvad imeliselt kõigi nelja mängija soolod. Ning kolmandaks kvartettidest üks kuulsamaid, kontserdile pealkirja andnud op. 76 nr 2 d-moll „Kvindid“. Minooris teoseid kirjutas Haydn nagu ka Mozart pigem vähem kui mažoorseid, kuid just need on nende loomingus eriti huvitavad.
Kui rääkida kvartettide aeglastest osadest, tahan veel mainida, et mõju saavutavad need ka liikumistega mažoori ja minoori vahel. Kvartetil op. 20 nr 4 D-duur on II osa paralleelminooris d-mollis, „Kvintide“ kvartetil aga säravas paralleelmažooris D-duuris. „Kvintide“ kvartetti esitades läksid mängijad kuidagi eriti lahti ja emotsionaalseks. Ka on sellel kvartetil erakordselt kaunis II osa, mis oma ajatu, justkui kõige inetu kohal hõljuva meloodiaga lülitab kuulaja hetkeks reaalsusest välja. Terve osa täitva soolo mängis suurepäraselt M4GNETi I viiul Robert Traksmann, kogu ansambel tuksus nagu üks süda. Kvarteti lõpetas virtuoosne finaal, kus mängijate esituse väledus ja täpsus kulmineerus suurde aplausi. Kolme Haydni sekka mõjus värskendavalt üks eesti teos – René Eespere „Skulptuuri hommik“. Tegu on autori enda seadega oma teosest, mis oli algselt kirjutatud viiulile, kitarrile ja vibrafonile. Seade sobib keelpillikvartetile ja on väga orgaaniline.
Keelpillikvartett on mängijale ülimalt nõudlik žanr, kus kõik esituskomponendid (intonatsioon, rütmitäpsus jm) on halastamatult nähtaval. Mõne aasta eest tegin intervjuu nimeka saksa Signumi kvartetiga. Seal ütleb Florian Donderer: „Kvartetimängus on individualismi: saab kujundada oma hääle täielikus vabaduses, aga samal ajal täielikus dialoogis kolleegidega. Kvartetis mängides mu nõudmised oma mängule kasvasid, sest kvaliteet ja tase peab olema veel palju kõrgem: kogu aeg on nagu soolo, iga noot loeb, midagi ei saa peita!“ Seda enam on mul põhjust tunnustada seda, mida kuulsin M4GNETi kontserdil: kuulsin viimistletud, läbimõeldud mängu, head koostööd, täis inspiratsiooni ja elavat hingust – panustatakse palju ja ollakse asjale pühendunud.
