Pärast 50. eluaastat suhtluspilt muutub ja romantiliseks nimetatud suhtlus soikub nii meeste kui ka naiste puhul ja hakatakse pigem seltsi otsima. Naistel asendub suhe meeskaaslasega suhtlusega teise naisega, kes üldjuhul on põlvkonna jagu noorem – ematütre suhe, nagu Dunbari grupp seda nähtust nimetab.
Kui võtta kokku naise esialgne suhe mehega ja sellele järgnev suhe nooremast põlvkonnast naisega, siis on tuvastatav, et see muutus paratamatult mõjutab mehi. Dunbar oletab, et naiste jaoks on varasem romantiline suhe vastaspoolega keskne ja see tõmbabki mehi suhtesse. Selline hoiak säilib kogu viljakusperioodil. Siis aga järgneb periood, kui naiste tähelepanu pöördub meestelt järgmise põlve viljakas eas naiste poole.
„Näib, et oleme alahinnanud toetavate perekondlike suhete ulatust,” märgib Dunbar ja möönab, et perekonna kokkukuivamine (lähedaselt perekondlikult suhtlevate inimeste arv väheneb) võib tänapäeva naise rollita jätta, kui ta isoleeritakse emaliini suhetest. Samal ajal on ema-tütre side nii põhjapaneva loomuga, et mõjutab hilisemat paarisuhet, mis ilmselt ongi ühiskonna kujunemisel märkimisväärne jõud. Dunbar jõuab järeldusele, et inimühiskonna aluseks on kogukond ja matriarhaalne käitumine.
Kogutud andmed viitavad meeste puhul kardinaalselt erinevatele suhtlus- ja sõprusmudelitele. Telefonisuhtluse andmed toetavad arusaama sellest, et naistel on tihe ja intensiivne paarisuhtlus. Meeste suhtlusväljas on seevastu palju sõpru ja suhteid ning seda mõlema sugupoole hulgas. Seegi annab kinnituse levinud arusaamale meeste rühmitunud suhtlusest.
Kuigi kogutud ja analüüsitud telefoni- ja sõnumisuhtluse andmed kinnitavad näiteks psühholoogiaski varem teada-tuntud suhtlemismudeleid, kritiseerib näiteks Rochesteri ülikooli psühholoog Harry Reis uurimuse kaugeleulatuvaid bioloogilisi järeldusi. Tema arvates on võimalik leida kogutud andmetel põhinevate mustrite seletamiseks arvukalt teisigi hüpoteese. Vastassugupoole suhtlus võib olla intensiivne ka sama taseme töökaaslaste või ülemuste-alluvate vahel. Vanemate naiste suhtemustri muutumise kohta on teinegi selgitus: see võib nihkuda uurimuses viidatud ema-tütre suhteks kas või naise partneri surma või lahutuse tõttu.
Dunbarilt on oodata ka meeste-naiste suhtlust eri kultuurides käsitlevat uurimust.
Antropoloogia ja inimgeograafia uurimisvahendid võimaldavad privaatsust häirimata uurida protsesse, millele arheoloogilised andmed, kroonikatekstid ja arhiivimaterjalid vastuseid ei anna. Antropoloogia tuleb meie hulka infosüsteemides toimuvat meile tagasi peegeldades ja nii saame ehk paremini aru ka inimloomusest ja selle kujunemise teest.
