Artur Gębka, Isa pudel. Poola keelest tõlkinud Liisi Laineste, toimetanud Margit Ross. Illustreerinud Agata Dudek. Koolibri, 2024. 64 lk.
Poola lastepsühholoogi ja -kirjaniku Artur Gębka äsja eesti keeles välja antud raamat „Isa pudel“ on vajalik teos, mis käsitleb lasteraamatute riiulitele üsna harva sattuvat temaatikat. See kõneleb lapsesõbralikus kujundikeeles lähedase inimese sõltuvusprobleemidest, aidates noorel lugejal neid paremini mõista ja pakkudes raskel hetkel vajalikku tuge.
Teose peategelase väikese Ville koju ilmub ühel hetkel salapärane pudel, kes paistab meeldivat ainult tema isale. Ema ja Villet häirib pudelist toaõhku imbuv kirbe lõhn ning asjaolu, et isa uus seltsiline ei taha kuidagi lahkuda. Selle asemel ta hoopis paisub ja kasvab, kuni on võtnud enda alla kogu elutoa ning tunginud läbi lae naabrite korterissegi. Isa, kellega Villel oli kunagi tore klotsidest torni ehitada, ei paista muust peale oma uue sõbra enam üldse hoolivat. Ühel hetkel jääb ta pudelisse täitsa kinni ega saa sealt ilma kogemusnõustaja kõrvalise abita enam välja.
Raamatu mõjuv kujundikeel
Gębka loodud kujund aina paisuvast pudelist on imelihtne ja loogiline, kuid seda mõjuvam. Iga loetud leheküljega on näha väikese Ville mure kasvamist. Oskuslikult ja seejuures lapsesõbralikult on antud edasi meeleheidet ja abitust, mida tunneb kõrvaltvaataja, kelle lähedane inimene üha sügavamale põhja langeb. Seejuures läheneb autor probleemile hinnanguvabalt ja tema sõnades leidub kaastunnet nii väikese Ville, tema ema kui ka isa kannatustele.
Raamat aitab mõista sõltuvuse dünaamikat – seda, kuidas pudeli mõju alla satutakse, ning teekonda, mis selle mõju alt vabanemiseks ette peab võtma. Väike Ville ja ka lugeja saavad aru, et kõrvaltvaatajatel on väga vähe võimalusi, kuidas pudeliga kimpu jäänud inimest aidata. Vaatamata ema püüdlustele sissetungija korterist välja ajada, on pudeli võitmiseks vaja ikkagi isa enda otsust. Lasteraamatule sobivalt on teosel helge lõpplahendus, mis annab pisikesele lugejale lootust. Mis veelgi tähtsam: kui Gębka teost loeb mõni laps, kelle lähedane on samasuguste probleemide küüsis, sulgeb noor lugeja raamatu teadmisega, et tema ei ole selles olukorras süüdi.
Kujundus toetab sisu
Vajalikku ja hästi kirjutatud teksti toetavad suurepäraselt Agata Dudeki loodud stiilipuhtad illustratsioonid ning detailselt läbi mõeldud kaval kujundus. Juba teose esimestele lehekülgedele ilmuvad pudelirohelised värvilaigud, mis on alguses üsna pisikesed. Mida rohkem aga Ville isa pudeli mõju alla langeb, seda suuremaks need värvilaigud teose lehekülgedel muutuvad. Selleks ajaks, kui Ville isa on pudelisse lõksu jäänud, on roheline taustatoon võtnud üle kogu paberipinna. Pudelist pääsemine toob aga raamatusse tagasi valged ja plekitud leheküljed.
Nii toetab teose kujundus jutustatud lugu ning annab ka lugejale aimu, kui kõikehõlmav võib see pudeliga kimpu sattumine olla.
Et teos leiaks lugeja
Tegemist on raamatuga, mida heasoovlik raamatukoguhoidja nii viisakuse kui ka sotsiaalsete normide tõttu riiuli juures uudistavale külastajale uisapäisa soovitama ei lähe. Ka lugejal endal võib olla eri põhjustel keeruline sellist soovitust küsida. Kuid kui teos leiab oma sihtpubliku, saab viimane sellest kindlasti palju tuge ning tunde, et ta ei ole oma mures üksi. Ning nagu raamatutega ikka – lugemisest saab kindlasti kasu ka laps, kelle lähedastel ei pruugi pudeliga probleeme olla, sest raamat aitab maailma ja selle murekohti paremini mõista.
