Rootsi luuletaja Anna Arvidsdotter heidab raamatus „Käed millest kinni hoida“ („Händer att hålla i“, 2022) pilgu postiljoni argipäeva. Valiku luuletusi on Sirbi tarvis tõlkinud Ragne Schults.
*
sõidan liftiga
kui palju lifte päevas
kui palju peegleid
näen sisse nii paljude inimeste olemisse
ainult peeglid vaatavad vastu
ebamäärased laigud põrandal ja uriini ja tule lehk
või uus paberilipik ukse ees trellidel
uks enda järel korralikult kinni!!!
kiired liftid aeglased liftid mürkrohelised liftid
tumeda puidu ja kaunite nikerdistega liftid
ja alati peeglid
alati seesama halastamatu valgus ja peeglid mis näevad
iga uut joont näos
iga vinni iga kulutatud päeva
lift ei tööta
jooksen seitse korrust üles et joosta seitse korrust alla
sama asi järgmisel päeval ja ülejärgmisel keegi ei paranda midagi
uusehitiste avarad läikivad nelinurgad
seisan pakikäru kõrval
näen tugev välja
kas väljas paistab tõesti päike?
kas see on rutiin?
et teen nüüd mis vaja
*
kaheksanda ja seitsmenda korruse vahel koperdan talle
peaaegu otsa
ta vaatab mind vabandavalt
süstib heroiini küsib mult luba
*
liigun piki piire
liigun läbi klassiruumide
valdan teemat aga mul puudub mandaat
*
see on üks liigutus
kohe näha kui palju keegi seda teinud on
kordus
ümbertõstmine
kuidas see mehaanika on kehasse kulunud
tirida randmelt kumm
veel ühe ja veel ühe ümber
igale kirjapakile iga ukse juurde
kordus
kui mitu tiiru üks kumm teeb
see lõputu ringlus
elastsus
tirida need kirjade ümbert
tagasi randmele
ümbertõstmine
kordus
vahetuse lõpuks on neid kaenlaauguni
kordus
jõuan tagasi ja riputan kummid uuesti hoidikule
kordus
jõuan tagasi ja riputan kummid uuesti hoidikule
kordus
elastsus
kordus
*
kivitänavad üksteise järel reas
gneiss ja graniit ja granodioriit
ma ei suuda neil järge pidada
puuduvad juhised ja marsruut
kaks tuhat majapidamist lihasmällu jätta
kõik teavad siin kõike
on samu tänavaid käinud aastakümneid
neil on oma sisemised kaardid kes kolis kuhu ja millal
kriiditee, kiltkivitee, vilgukivitee
asendaja kes mind välja koolitab on siin töötanud ühe nädala
sõidan jalgrattaga ta mopeedauto järel
higi kasvav koletis seljal
sadulat ei saa tõsta ega korralikult fikseerida
ma kogun sinikaid taon jalgu vastu lenksu
ta trummeldab sõrmedega taktitult roolil
*
su põlvkond on nii rahutu
ütleb ülemus
ja sõidutab mind teise kontorisse
kus mind on täna rohkem vaja
*
ma ootan käsi käsi mis kannavad käsi mis on püsti õhus
Rootsi keelest tõlkinud Ragne Schults
Loe lisa:
intervjuu Anna Arvidsdotteriga
