Hämmastav, kui ülimalt peened on kollaažide maalilised värviüleminekud, kui elamuslikult jõuab vaatajani Peterburi inimeste maailm vaatena ühe kaldapealse korteri rõduaknast.  Ja ometi on kujunditeks ja kildudeks lõigatud ajakirjad, mille trükikvaliteet pole olnud mitte just eriti kõrgetasemeline. Kes teab, ehk just seepärast ongi kollaažide värviüleminekud nii mahedad ja maalilised.       

Vene kunstnik lubab vaatajal hetkeks näha oma tundlikku hinge, korterist väljumata. Peterburi kultuurikihistused on nii võrratult  rikkad ja kunstnikku toetab enesestmõistetav suhe sügava religioosse pärandiga, ta on kaastundlik, armastav ja empaatiline. Lehtedel on stseenid Peterburi sügisest, vaesest mehest, kes müütab tänavanurgal kutsikaid, koeraema alandlikult jalge juures. Kuhugi on tuules teel vodkapudeliga kodutu, värvilised lehed kihutamas jalge ees sirgetes ridades nagu sügisene armee. On pilte sama korteri rõdul asuvast interjöörist, õhtustest tänavatest, sumedas  lambivalguses teelaudadest ja muust olmelisest, mis on kunstniku puudutusest omandanud sügava inimliku tundelaengu. Samas on autor suutnud vältida vähimatki banaalsust. Selle näituse vahendas lastekirjanduse keskusele praegu Tallinnas tegutsev Peterburi kunstiteaduste doktor Tatjana Mohrjakova.