Õhk on raske spekulatsioonidest, mida Donald Trump Ukraina sõja lõpetamiseks ette võtab või kas tal üldse õnnestub ses osas kokkuleppeni jõuda. Ukraina Youtube’i kanalitel on ühed sagedasemad külalised USAsse emigreerunud ja vastavalt New Yorgi ja Wisconsini kohaliku tasandi poliitikas tegutsevad Boris Pinkus ja Juri Raškin.1 Esimene on vabariiklane, teine demokraat. Kuna mõlemad räägivad vabalt vene keelt, küsitlevad Ukraina ajakirjanikud neid sageli, mistõttu mõjutavad nad ukrainlaste hinnanguid USAs toimuvale üksjagu.
Veendunud trumpist Pinkus usub, et Trump saavutab Ukrainale parima võimaliku lahenduse, demokraat Raškini hinnangul müüb Trump Ukraina Venemaale maha. Kuna kumbki ei kuulu poliitilisse eliiti, väljendavad nad vabalt seda, mida mõtlevad, ega järgi ilmtingimata partei ametlikku agendat.
Demokraat Raškin: „Polnõi trumpets!“ Juri Raškin võtab Trumpi võimuletulekuga kujunenud olukorra kokku väljendiga „polnõi trumpets“ („полныи трумпетс“), mille venekeelse algupära („полныи пиздетс“) tõlgib Google Translate viisakalt: „täielik jama“. See väljend pärineb Raškini südant puistavast monoloogist.2 Raškini sõnul ei saa ta kahjuks ukrainlasi lohutada lubadustega, mida ukrainlased temalt ootavad. Nimelt, et Trump koos Elon Muskiga avaldab Putinile sellist survet, et see oma vihas suisa lõhkeb. Trumpi tegelikele eesmärkidele viidates osutab Raškin Trumpi telekanalile Fox News antud intervjuule 3, kus Trump süüdistab Zelenskõid otsesõnu selles, et too Venemaale õigeaegselt ei alistunud.„Praegu me näeme enda ees Ameerikat, kes on loomas Venemaaga liitlassuhteid. [—] See on teatud mõttes ühe Ameerika lõpp. Ilmselt hakkab ka Ameerika Hääl nüüdsest Putinit ülistama. Raadio Vabadus aga kõneleb sellest, kui tore see on, et Venemaa taasloob oma impeeriumi ja ühendab suure vene kultuuri ning me võime jälle kuulata Tšaikovskit,“ räägib Raškin.
Ta rõhutab samas, et Ukraina küsimuses on kõik lõpuks ukrainlaste enda kätes, sõltumata sellest, mida Trump Ukraina selja taga teeb ja kokku lepib. „Kui teile öeldakse, et kõik on hästi, ärge sattuge paanikasse, või öeldakse, et andke lihtsalt alla ja teil läheb kõik hästi, siis ärge uskuge seda, see ei vasta tõele,“ ütleb ta. Raškin esindab seisukohti, mille kohaselt tähendab Trumpi võimuletulek Ukraina abistamise peatamist, Ukraina mahamüümist Venemaale, NATO uste sulgemist Ukraina ees, Trumpi ja Putini suurt sõprust jne, jne. See on Raškini arvates täielik katastroof ka Ameerikale, arvestades kõiki neid korraldusi, mille Trump on juba allkirjastanud ja mis on hakanud mõjutama ameeriklaste igapäevaelu.
Ukraina võiduaasta! Boris Pinkus näeb Trumpi võimuletulekut just vastupidises võtmes. Intervjuud Ukraina kanalile Seitšass4 alustab Pinkus suurejoonelise lubadusega, et 2025. aasta on Ukrainale võiduaasta. Kuigi sel aastal möödub 80 aastat ka 1945. aasta võidust, läheb see aasta ajalukku siiski kui võit rassismi ja putinismi üle. Pinkus viitab Trumpi kohtumisele Volodõmõr Zelenskõiga New Yorgis möödunud aasta septembris, kui Trump lubas Zelenskõile saavutada õiglase kokkuleppe, mis ei kahjusta Ukraina huve. Pinkuse sõnul on vabariiklaste suust varem kõlanud väited, et Ukraina pole Ameerikale tähtis, vaid valimisaegne retoorika, mille eesmärk oli Putinit eksitada – ja see on nüüdseks minevik.
Joe Bideni presidendiaja hindab Pinkus neli aastat kestnud hambutuseks. Pinkuse arvates oli sadistlik vaadata pealt, kuidas Ukraina jookseb verest tühjaks, andes abi just niipalju, et rahvas välja ei sureks, aga mitte piisavalt, et sõda võita.
Nüüd on Trump seadnud Pinkuse sõnul Putinile kindlad ajaraamid, sada päeva, mil Trump Ameerika heade traditsioonide kohaselt peab andma oma valijaile ja kongressile aru, mida ta selle ajaga on korda saatnud. Pinkuse väitel on Trump kinnitanud, et kõikidest maailma probleemidest on Ukraina tema prioriteet. Selle taga on 62% ameeriklastest, kes küsitluse kohaselt toetavad Ukraina täielikku võitu, räägib Pinkus, märkides, et kui Putin ei võta vastu Trumpi tingimusi lõpetada sõda õiglastel alustel, ootavad teda karmid sanktsioonid.
Pinkus möönab, et Trump ei hakka Putinilt siiski kohe nõudma, et too viiks oma väed Ukrainast täielikult välja ja taanduks 1991. aasta piiride taha, olgugi et selline on Trumpi lõppeesmärk. Selline nõue oleks Putinile enesetapp ja Putin selliste tingimustega nagunii ei nõustuks. Ukraina vabanemine okupatsioonist saab Pinkuse arvates teoks aste-astmelt: alustatakse praeguse rindejoone külmutamisest ning jäetakse Krimm ja hõivatud oblastid esilagu Venemaa võimu alla.
Mitte NATO, vaid julgeolekulepe USAga! NATOga liitumise küsimuses leiab Pinkus, et Ukrainale pole sellist NATOt, nagu see praegu on, üldse vaja. Pinkus selgitab: „Esiteks takistab NATO põhikiri sõjas olevat riiki alliansiga liitumast. Teiseks takistuseks on nõue, et Ukraina ühinemisega peavad nõustuma kõik alliansi liikmesriigid, kuid Ungari ja Slovakkia korrumpeerunud peaministrid Orbán ja Fico sellega kindlasti kaasa ei lähe. Zelenskõi peaks NATO ära unustama, kuid teiselt poolt peaks ta rõhuma sellele, et Ukrainale tuleb anda kindel julgeolekugarantii, mille olemasolu korral nõustuks ta kõigi muude Trumpi ettepanekutega.“
Julgeolekugarantii saavutamine on aga Pinkuse sõnul väga lihtne. Selleks tuleks sõlmida kahepoolne julgeolekulepe USA ja Ukraina vahel, mis oleks täpselt selline, nagu see on USA-l Iisraeli, Jaapani ning Lõuna-Koreaga. See leping sisaldaks ka USA sõjaliste spetsilistide ja sõjaväekontingendi viibimist Ukrainas. Et kokkulepe toimiks, peaks selle Pinkuse kinnitusel heaks kiitma ka USA kongress, kuna vastasel juhul see ei rakenduks, nagu on juhtunud USA ja Ukraina kokkuleppega, mis sõlmiti Bideni ja Zelenskõi vahel 13. juunil 2024 ja 1994. aasta Budapesti memorandumiga. Arvestades nii vabariiklaste kui ka demokraatide toetust Ukrainale, läheks selline seadus Pinkuse arvates kongressis lihtsalt läbi.
Ukrainale parim relvastus! Vastates küsimusele USA nõude kohta langetada Ukrainas kehtivat mobilisatsiooniiga, ütles Pinkus, et see on ühelt poolt küll nii, kuid teiselt poolt oleks mõeldamatu saata Ukraina noori surma ja sundida neid sõdima vintpüssidega, andmata neile parimat ja kõige kaasaegsemat relvastust. Ukraina edasist relvastamist puudutavad kokkulepped võidakse Pinkuse arvates sõlmida tõenäoliselt juba veebruaris toimuva Zelenskõi visiidi ajal Ameerikasse. Zelenskõi ja Trump olevat leidnud ühise keele selles osas, et Euroopa peab olukorras, kus fašist Putin seisab juba tema ukse taga, enda kaitsmiseks palju rohkem ära tegema. Trumpile olevat väga meeldinud Zelenskõi selleteemaline kõne Davosi majandusfoorumil.
Pinkuse arvates võiks Zelenskõi oma rahuplaani asemel koostada koos Trumpiga uue rahuplaani „Make Ukraine great again“. See plaan peaks sisaldama reforme Ukrainas, sealhulgas korruptsioonivastast võitlust, mida Trump peab eriti tähtsaks.
Kash Patel, kandidaat FBI direktori ametikohale, pidavat Pinkuse sõnul juba koostama meeskonda, kes peaks minema Ukrainat korruptsiooni küsimuses aitama ja selgust tooma selles, kas USA Ukrainale eraldatud abi on kasutatud õiguspäraselt. Pinkuse arvates peaks Zelenskõi sellega kindlasti nõustuma, sest see aitaks Trumpil vastu seista äärmusparempoolsetele vabariiklastele, kelle arvates tuleks keskenduda USA siseprobleemidele.
Peibutus Ameerikale. Zelenskõi rahuplaanis on Pinkuse sõnul USA seisukohast olulised kaks ettepanekut. Esimesega võimaldatakse USA ettevõtteile eelisjärjekorras ligipääs haruldaste maavarade, nagu mangaan, liitium, uraan ja titaan, kaevandamisele – ja nendest tunneb tänapäevane kõrgtehnoloogiline tööstus puudust. Teine puudutab Pinkuse sõnul pakkumist, et Ukraina armee võiks võtta USA-lt üle Euroopa julgeoleku tagamise, vabastades sellega hulganisti USA Euroopas kinni olevaid ressursse. Pinkuse arvates on Ukraina relvajõud tõestanud end Venemaa vastu sõdides kui maailma tugevaim armee ja selleks, et luua Euroopa kohale kaitsev kuppel, piisab Pinkuse arvates Ukrainale vajaliku relvastuse eraldamisest. Ja seda ei maksaks tema sõnul kinni mitte Ameerika maksumaksjad, vaid selleks kasutataks USA pankades külmutatud ja miljarditesse ulatuvaid Venemaa finantsvahendeid. Venemaa fossiilkütuste ekspordilt hakatakse aga kinni pidama makse Ukraina taastamiseks.
Tähtaegadest kõneldes leiab Pinkus, et siin kattuvad Trumpi huvi jõuda tulemuseni 100 päeva jooksul ja Putini soov kuulutada Venemaa võit välja võidupühaks 9. maiks. Pinkus on veendunud, et Trump ei kohtuks Putiniga mitte mingil juhul, kui kokkulepet ei sõlmita, ja Putin ei nõustuks tema tingimustega. „Trumpil on ego, ta on oma olemuselt võitja ega salli kaotamist,“ ütleb Pinkus. „Ta tahab kogu maailmale näidata, et suudab oma eesmärgid täita. Ja nii on see ka Putini puhul!“
Millised positsioonid on Trump Moskva kremlile juba esitanud ja kuidas on seal reageeritud, sellest kõneleb lähemalt Moskvas elav politoloog Valeri Solovei, kes kinnitab end valdavat kremli siseinfot. Kas tema öeldut uskuda või mitte, on igaühe enda asi, kuid selles, et Venemaa vastu suunatud sanktsioonid ja Trumpi ähvardus neid veelgi karmistada Venemaale ei meeldi, pole põhjust kahelda.
Solovei sõnul on kreml Trumpis pettunud, sest, nagu selgus, ei osutunudki Trump Venemaa heaks sõbraks, vaid, tsiteerides Aleksandr Galitši laulusõnu, „Оказался наш отец не отцом, а сукою“5. Selle asemel et lahendada Vene-Ukraina vastasseis Venemaale soodsalt, võttis Trump Solovei sõnul Venemaa suhtes sanktsioonidega ähvardades järsu hoiaku. Hoop Venemaale oli Solovei sõnul ka Trumpi pöördumine OPECi poole nafta hinna langetamiseks. Saudi Araabia olevat Solovei sõnul sellele juba positiivselt vastanud.
Missuguseid järeleandmisi ootab Trump Venemaalt, sellest kõnelevad Solovei hinnangul Trumpi ettepanekud Venemaale juba enne tolle presidendiks saamist. Trump nõudnud, et Venemaa loobuks osast vallutatud territooriumist, sealhulgas osast Krimmi viivast maismaakoridorist ehk osast Zaporižžja ja Hersoni oblastist, tänutäheks lahkub aga Ukraina Kurski oblastist. Ka soovinud Trump paigutada Vene ja Ukraina vägede kokkupuutejoonele NATO riikide rahuvalvejõud.
Solovei kinnitusel on Kreml väidetavalt juba leppinud Trumpi tingimustega, et Venemaa külmutatud varade arvelt välisriikides kompenseeritakse Ukrainale tekitatud sõjakahju ja seda arvestatakse maha ka Venemaa fossiilkütuste ekspordilt. Vastutasuks lubanud Trump, et Ukraina ei astu NATOsse ja Venemaa vastu suunatud sanktsioonid võetakse maha, neist osa seejuures kohe pärast vaherahu sõlmimist. Solovei väitel on Venemaa tõsises sotsiaalmajanduslikus kriisis ja lähenemas on juhitamatu kaos – ning see kõneleb vältimatust vajadusest sõda kiiresti lõpetada.6
Kõik need seisukohad annavad tulemuseks ebamäärasuse ja teadmatuse. Ukraina sõja ümber toimuv meenutab pokkerit, kus kõik blufivad ning tõde selgub alles siis, kui kaardid käiakse lauale. Pinkuse pakutud USA ja Ukraina julgeolekulepe, mis tõesti ka toimiks, kaldub pigem siiski fantaasia valda, sest sel kombel, nagu see on paika pandud Jaapanis, Lõuna-Koreas või ka Filipiinidel, eeldab see USA sõjaväe alalist kohalolu ning sõjaväebaaside ja sõjalise otstarbega lennuväljade rajamist. Kui Zelenskõi rahuplaani kohaselt võtaks Ukraina enda kanda ka Euroopa julgeoleku tagamise ja tulemüüri rajamise Euroopa ning Venemaa vahele, eeldaks see ilmselt ka tuumarelvastuse paigutamist Ukrainasse, nii nagu see paikneb praegu mujal Euroopas. Kõik kokku tähendaks see seniste mängureeglite muutmist sellisel määral, et tõenäoliselt ei leiaks see poliitilist konsensust Euroopas ega vastaks kulutuste tõttu kokkuvõttes ka Ameerika valijate huvidele.
Fantaasia korral on võimalik siiski ette kujutada, et Venemaa võtab tuumarelvastuse võimalikku paigutamist Ukrainasse siiski tõsiselt, millele justkui viitab Venemaa ettepanek taasalustada USAga tuumadesarmeerimiskõnelusi. Pigem mõjub see ettepanek ikkagi peibutusena USA-le: kui too lähtub Ukraina küsimuses Venemaa huvidest, on võimalik kokku leppida ka tuumarelvastuse piiramises. Venemaa on mäletatavasti teada andnud, et peatab oma osalemise tuumaarsenali piiramist ja kontrolli reguleerivas START-leppes, mille tähtaeg saab täis 2026. aasta veebruaris.
Reaalselt võiks Venemaad sundida sõda lõpetama ennekõike majandussanktsioonide karmistamine, millega Trump on põhimõtteliselt ka ähvardanud, ning Ukraina enda armee võimekuse ja läänepoolse varustuskindluse suurendamine sellise määrani, et see Venemaad piisavalt heidutab. Nii või teisiti seisab Ukraina küsimuses ees tõsise kauplemise aeg. Kuna Putini vastaspoolel seisab ärimees Trump, siis pole ju välistatud, et Venemaaga mingi win-win-tehing kahepoolselt ka sõlmitakse ning Trumpi edu korral tekib MAGA kõrvale ka MUGA.7 Ukrainale on selles osas jäetud esialgu vaid kõrvaltvaataja roll.
1 Mõlemad mehed on pärit endisest NSV Liidust. Pinkus (snd 1975) emigreerus USAsse 1991. aastal, Raškin (snd 1975) saabus sinna koos perekonnaga 1988. aastal, kui ta oli 13aastane.
2 Чего?! Трамп: война это вина Зеленского потому что он сразу не сдался! – Rashkin Report 24. I 2025. https://www.youtube.com/watch?v=7vlBYt_7mGU&ab_channel=RashkinReport
3 Trump says Zelenskyy is ‘no angel. – Fox News 23. I 2025. https://www.foxnews.com/video/6367602293112
4 ПІНКУС: Усе! Трамп ОСОБИСТО повідомив Зеленському. ЗАМОРОЗКА! Газпром піде Україні. Путіна ВБ’ЮТЬ? – Сейчас 24. I 2025. Saatejuht Angelina Pitšik. https://www.youtube.com/watch?v=4tQ4oLG8gXQ&t=730s&ab_channel=%D0%A1%D0%B5%D0%B9%D1%87%D0%B0%D1%81
5 Eesti keeles „ei osutunudki isa isaks, aga hoopis litsiks“ (Александр Галич, „Поэма о Сталине“).
6 Ультиматум Трампа // Зависть кремлинов // Кто заплатит за ошибки государства. – Kanal Valeri Solovei. 27. I 2025. https://www.youtube.com/watch?v=1TKzIrsDMW4&ab_channel=%D0%92%D0%B0%D0%BB%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B9%D0%A1%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D0%B9 .
7 Loosungite „Make America grate again“ ja „Make Ukraine grate again“ lühendid.
