Ida-Virumaa on ala, kus läbi aegade on eestlaste kõrval elanud teised soomeugrilased: ingerisoomlased, vadjalased, isurid ja kaugemad sugulasrahvad. Eesmärgiga esitleda soome-ugri kultuuripärandit esitati Narva 2025. aasta soome-ugri pealinna kandidaadiks ja selle tiitli linn ka võitis. Mastaabilt ei ole kindlasti tegu Euroopa kultuuripealinnaga võrreldava staatuse ja kultuuriprogrammiga, kuid kohalikus plaanis on see tähtis siiski. Kultuuripealinna kavagi on aasta alguses hakanud ilmet võtma.

Soome-ugri kultuuripealinnade liikumist koordineerib MTÜ Uralic Keskus, mida juhib Oliver Loode, ent kandidatuuri esitaja ja aasta läbi kestva programmi peamine elluviija on Narvas asuva Ingeri Maja juhataja Ekaterina Kuznetsova. Tema isa Pjotr Kuznetsovi ema Ekaterina Kuznetsova oli vadjalane, pärit Kattila külast, mis on vanimaid ja tähtsamaid vadja asulaid.

Kuznetsova toob välja, et Narva oli XX sajandi alguses Ingerimaa rahvaste kultuurikeskus. „Ajaloolt on Narva teiste Eesti linnadega võrreldes ainulaadne. Selline rahvaste kooslus on elanud ainuüksi siin,“ ütleb ta. „Praegu tunnevad kohalikud ainult Teise maailmasõja järgset Narvat. Teavad, et see on selline depressiivne regioon. Proovime seda ettekujutust muuta ja näidata siinse kultuuri omapära.“

Kuznetsova rõhutab, et juba esimese vabariigi ajal tähtsustati linna soome-ugri identiteeti. 1923. aastal peeti Narva-Jõesuus esimest korda ingerisoomlaste laulupidu ning ka muuseum esitles 1920ndatel esimest ingerisoome ekspositsiooni.

Ingerisoome eripära

Narvalane Madis Tuuder, kes on käinud soome-ugri ekspeditsioonidel Venemaal, rõhutab, et läänemeresoome hõimud on elanud Ida-Virumaa aladel sajandeid. Narvagi on läänemeresoome algupärane nimi. Vadjalased, isurid ja soomlased on jätnud oma jälje Virumaa põhjarannikul ja kirdenurgas kõneldud eesti keelde. „Siinses keeles on palju sõnu ja väljendeid, mida kohalikku kõnepruuki tundmata mujal elavad eestlased ei mõista,“ tõdeb Tuuder.

Tema arvates on fenomenaalne, et pärast sõda Kirde-Eestisse elama asunud ingerisoomlased on just siin oma emakeele kõige paremini säilitanud. Narva on seniajani Eestis üks väheseid kohti, kus peetakse regulaarselt soomekeelseid jumalateenistusi. Olgugi et täpne statistika puudub, on kas või telefoniraamatut sirvides ilmne, et soomepäraseid perekonnanimesid on Narvas rohkem kui eesti omi. Paraku on suur osa Narva soome-ugri päritolu elanikkonnast, sh suur hulk eestlasi, assimileerunud venekeelsesse elanikkonda.

Teadvustamata juured

Kuznetsova sõnul ei pruugi nii mõnedki Ida-Virumaa elanikud teada oma soome-ugri päritolust. Kui see teema tõstatada, hakatakse huvi tundma ja võib ilmneda, et mõni end eestivenelaseks pidanud narvalane on näiteks hoopis vepsa päritolu. Kuznetsova soovibki, et otsitaks ja teadvustataks senisest enam oma soome-ugri juuri. „Vene keel on Venemaal küll soomeugrilaste ühine suhtluskeel, aga see ei tähenda seda, et me kõik oleme venelased ja peame elama ühtmoodi,“ arvab ta.

Kuigi soome-ugri kultuuripealinna aasta on juba alanud, avatakse see ametlikult alles 1. ja 2. märtsil traditsioonilise rongkäigu ning Narva raekojas tiitli ja kultuuripealinna sümboli Tsirgu üleandmisega, üritustega Ingeri Majas.

Kuznetsova sõnul plaanitakse aasta jooksul kontserte, näitusi, töötubasid noortele ja lastele. Koostööd tehakse piirkonna teiste kultuuriasutustega, kaasatud on näiteks Narva kunstiresidentuur, Ingeri muuseum Aleksandri kirikus, Narva Rahvaste Maja ja Iisaku kihelkonna muuseum, kes muu hulgas eksponeerib oma näitusel XIII sajandist pärit vadja naise skeletti ja 3D-animatsiooni. Koos muuseumiga tähistatakse 12. juulil vadja rahvuspüha pädrapäeva.

Soome-ugri kultuuripealinn on mõeldud selleks, et näidata, millised soome-ugri rahvad Eestis elavad ja samal ajal tõmmata Ida-Virumaale tähelepanu turismi sihtkohana.

Venemaa soomeugrilased elavad praegu paraku isolatsioonis ja Kuznetsoval ei ole võimalik külastada endisi vadja külasid. „Me vajame uut lähenemist ja strateegiat selleks, et soome-ugri maailm tuntumaks saaks,“ ütleb ta.

Toidufestival Udmurtias

Soome-ugri kultuuripealinna idee ellukutsuja Oliver Loode ütleb, et kandideerimise eelduseks on omavalitsuse huvi soome-ugri identiteedi vastu ja piirkonna sädeinimesed, kes on nõus programmi ellu viima. Ta toob eeskujuna välja 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa, kus setod olid enne pealinna aastat teinud koostööd teiste soome-ugri rahvastega juba kaks kümnendit. „Näiteks esimese kultuuripealinna, Udmurdi küla Bõgõ elanikud ei mõelnud kuni tiitli saamiseni endast kui soomeugrilastest. Nad lihtsalt arendasid udmurdi keelt ja kultuuri. Aga suuresti tänu ühele noorele aktivistile võtsid nad soome-ugri kultuuripealinna rolli ja täitsid seda päris hästi,“ räägib Loode. Kultuuripealinna algatus tõi udmurdi külla ka soome-ugri toidufestivali Bõg-Bõg. Bõgõ on loonud toidufestivalist brändi ja seda korraldatakse siiani. Loode peabki tähtsaks, et soome-ugri kultuuripealinna aastast jääks ka mingi käegakatsutav jälg. Obinitsas on selleks näiteks soome-ugri lipuväljak.

Eestlastele lähemale

Uurin Loodelt, kuidas käib soome-ugri kultuuripealinna liikumise eestvedajate käsi Venemaal, kus nad on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse rakendatud propaganda teenistusse. „Nad on osa Venemaa poliitilisest elukorraldusest. Nad peavad tähistama võidupüha, nad peavad tähistama Venemaa ühtsuse päeva, meeldib see neile või mitte. Meil võib olla muidugi valus vaadata, kuidas nad seal oma lippudega marsivad, aga see on reaalsus ja selles osas pole neil valikut,“ räägib Loode. Kuid ta ei ole ühismeedias märganud ühtegi kultuuripealinna esindajat toetamas Ukraina sõjas sõnavõtuga Venemaad.

Loode loodab, et soome-ugri kultuuripealinna Narva programmi kaudu kogub Ingeri Maja senisest rohkem tuntust ja organisatsioon tugevneb. „Soov on Narvat mitmekesistada, rikastada ja tuua linn hõimuteema kaudu eestlastele lähemale. Narva võib küll olla venekeelne ja ka venemeelne linn, aga Narva on ühtlasi soome-ugri linn,“ rõhutab Loode.

Janno Zõbin on Fenno-Ugria Asutuse projektijuht.

Soome-ugri kultuuripealinnad

Udmurtia küla Bõgõ 2014

Setomaa küla Obinitsa 2015

Ungari Iskaszentgyörgy küla ja Vezprémi linn 2016

Karjala Vuokkiniemi küla 2017

Marimaa Untšo (Šorunža) küla 2019

Baškiiria Miškino küla 2020

Mulgimaa Abja-Paluoja linn 2021

Udmurtia Baitereki küla 2022

Soome Kuhmo linn 2023

Narva 2025