Karepa 

HEIE MARIE TREIER, kunstiteadlane 

Heie Marie Treier

Rene Suurkaev

Sirbi uus rubriik oma kohast paneb mõtlema. Reaalajas on sageli raske teadvustada kohta või paika kui erilist – kõik on liiga endastmõistetav. Alles tagantjärele selgub, et seal olin ma õnnelik või seal viibimine jääb surmatunnini meelde. Geograafiline, kehaline ja vaimne koht on omavahel seotud, niisiis on teemapüstitus fenomenoloogiline.  

Kuna palutakse olla isiklik, siis vastus on ka isiklik: „oma kohaks” võin tunnistada mereranniku. Mererannik tähendab mulle Karepat – Põhja-Eesti ajaloolist kaluriküla, mis kujunes XX sajandil intelligentsi suvituspaigaks. Minu sündimise puhul otsustas isa järgida oma südamehäält ning luua perele suvituskoht Karepale. Ta lasi traktoriga vedada privaatsele krundile etnograafilise kalurihüti ja putitas selle suvilaks. Too väike loodusega ühtesulav hütt on kuulunud minu ellu aastakümneid. Hiljem sai selle lähedusse püstitatud väike saunamaja, kust sai paljajalu kuuma nahaga merre joostud. Iial ei pühitud soolast merevett froteerätikuga, vaid see pidi nahal ise ära kuivama, et meresoolad jääksid ihule. Paljajalu männimetsa all kõndimine masseeris jalataldu ja maandas pingeid. Toonaseid harjumusi on nüüd ka teoorias teaduslikult uuritud.* Meri on vabadus, meri on avarus. Merd ei saa vahetada järve ega jõe vastu. Meres ujumine on eriline. Ning Karepa meri on omasem kui Miami meri, isegi mere värv on siin teistsugune – külm sügavsinine, mitte soe helelilla, milliseks värvivad vee korallid jms sooja kliima eripärased nähtused. Nii et Eesti põhjarannik on minu oma koht.  

* Scientists Explain What Happens To Your Body When You Walk Barefoot. – Power of Positivity 17. IV 2019.

Meri on vabadus, meri on avarus. Merd ei saa vahetada järve ega jõe vastu.