Valgjärve-Mooste-Räpina telg hoiab rahvamuusikat rahva rinnas

Tänavuse rahvamuusikatöötluste festivalil „Moisekatsi Elohelü” 25.-26. aprillil Moostes osaleb 20 omanäolist muusikakollektiivi ligi 120 muusikuga, kes tegelevad uuemate otsingutega eesti rahvuslikus popmuusikas – maailmamuusika väga omapärase suunaga, mis toob sinna meie tuhandete aastate pikkuse regilaulutraditsiooni.

Festivali kaudu tuleb nähtavale teatud telg, mis on hoidnud rahvamuusikat elavana nii Vanal Võrumaal kui ka laiemalt kogu Eestis. See telg ühendab kolme valda Vana Võrumaa põhjapiiril, igaüks eri kihelkonnas.

Valgjärve vallas Kanepi kihelkonnas elas pikki aastaid kogu Eestis tuntud lõõtsamees Karl Kikas (1914–1992). Lõõtspillimängijad on 2014. aasta kuulutanud Karl Kikka aastaks. Tema sünnist möödub 100 aastat ja tema pärand lisab värvi ka tänavusele juba 15. kord toimuvale festivalile. Seda pärandit aitab elus hoida ja edasi kanda sama valla pillimees ja ja pillimeister Heino Tartes.

Telje teisest otsast, Räpinast, tuleb festivali kohustuslik võistluslugu „Oppus neiodõlõ”. Selle noodid on ära toodud 1886. a pärinevas Viido Kiudoski näütemängus „Mardisandid”, kus esitatakse vanu rahvalaule. Samas näidendis leidub juba ka laul „Setokõsõ sõitsõva”, mida hiljem on hakatud seostama Hermann Julius Schmalzi (1870–1945) nimega. Igatahes on tõsi, et Schmalz oma „seto meeste” laulukooriga andis rahvalauludele uutmoodi elu ja suuresti tänu temale on setu laulud kogu Eestis tuntuks saanud. Uuemal ajal on rahvamuusikat aidanud edasi kanda Luhatsite pere, kes on pärit sealtsamast Räpina külje alt

Isa Elmar (1908–1991) ja poeg Toivo Luhats (sünd 1938) on mõlemad olnuq nii pillimehed kui pillide valmistajad. Toivol täitus mullu 75 eluaastat. Ta om Tallinnas juhatanud rahvamuusikaansamblit Piibar juba aastast 1971. Ta on aus pidanud Räpina kandi eripärast päkärauakannelt. Selle pilli kohta on tal kirjutatud ka õpperaamat. Möödunud sügisel käis ta pälarauakannelt tutvustamas Mooste rahvamuusikakoolis. Poeg Toomas Luhats on olnud festivalil kahel korral kavajuhi ja sarvepuhuja rollis.

Põlva kihelkonnas Moostes peetakse „Elohelü” festivali juba kaheksandat korda. 2012. aastast alates töötab rahvamuusikakool. Aga seeme on mulda pandud hoopis varem: rahvamuusika ärataja August Pulst käis Moostes oma muusikutega 1935. a. kontserti andmas ja oli 1940 siin suvitamas. Rahvamuusikakooli juhataja Krista Sildoja andis Pulsti kohta välja raamatu: „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi”. Tänavu 23. Jaanuaril anti Mooste viinavabriku saalis kõige selle mälestuseks meeldejääv kontsert.

Mooste rahvamuusikakooli tunnusmärgiks om vanaaegne sõlg. Ka sõlel on telg. Teljega kinnitatakse sõlg rinda, rõiva külge. Võime öeldä, et Valgjärve-Mooste-Räpina telg kannab rahvamuusikat edasi meie rahva rinnas. Tulge ja vaadake ise, kuidas ta särab!

Kohtumiseni festivalil „Moisekatsi Elohelü”!

http://folkfest.weebly.com/