Ajakirja Mäetagused juubelinumber
16 aastaga on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna ajakiri Mäetagused jõudnud 50. numbrini. Juubelinumber käsitleb eestlaste hajalat maailmas, võttes vaatluse alla nii Austraalias, Kanadas, Rootsis, Ladina-Ameerikas kui ka Venemaa avarustes elavad eestlased. Artiklid keskenduvad peamiselt võõrsil kohanemisele ja oma identiteedi säilitamisele. Numbri külalistoimetaja Aivar Jürgenson räägib kodu- ja võõrastest maastikest ning nende võrdlemisest migrantide lugudes, et uurida, kuidas üritavad migrandid võõrsil kompenseerida muutusi nii sotsiaalses kui ka ajaloolis-kultuurilises keskkonnas ning säilitada oma kultuurilist järjepidevust.
Jane Kalajärv käsitleb Kanadas elavate eestlaste kodukujundust, Mare Kõiva adaptatsiooni Austraalia eestlaste kogemuste põhjal. Sander Jürisson räägib esimestest eesti väljarändajatest Brasiilias. Mall Hiiemäe vaatleb võõrsil kohanemise temaatikat Teise maailmasõja aegadel kodumaalt Eestist lahkunud ning Rootsis pagulaspõlve veetva perekonna hoiakute ja väärtushinnangute näitel.
Maarja Merivoo-Parro on vaatluse alla võtnud selle, kuidas on Teise maailmasõja sündmuste keerises Eestist põgenenud ning Ameerika Ühendriikidesse ümber asunud eestlased oma pagulaskogemust peegeldanud läbi huumori. Artikli fookuses on üks selle tendentsi ilmingutest: 1949. aastal New Yorgis ilmuma hakanud ajalehe Vaba Eesti Sõna rubriik “Salme kirjad Ameerikast”.
Anu Korb ja Ivo Paulus käsitlevad Venemaal elavate eestlaste probleemistikku, kohanemist ja sulandumist, kusjuures Ivo Paulus jõuab kurva tõdemuseni: “Paraku pole Kaug-Ida eestlaskonnas enam alles keelelisust ega paiksust. Hääbumine on toimunud ühe põlvkonna jooksul.” Mäetaguste kroonikaosas on tavapärane ülevaade erialasündmustest, väitekirjade ja ilmunud erialaraamatute tutvustused.
Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused