Kultuuritöötajate pikett 15. oktoobril riigikogu ees

15. oktoobril kell 15 kogunesid kultuurivaldkondade töötajad ja erinevate loomeliitude esindajad riigikogu ette piketile, et protestida ebaproportsionaalse kärpe vastu. Kultuurivaldkonna kärbe moodustab 10,16% kogu plaanitavast kärpest, samas kui kultuuri osa eelarvest on vaid 1,77%. Piketiga on oma toetuse avaldamiseks ühinemas ka Eesti õpetajaskonna esindajad.

16. oktoobril toimub riigikogus järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine. Piketi peakorraldajate sõnul on mõistetav, et hetkeprioriteet on julgeolek, kuid kärpeplaanis esitatud arvuliste mõõdikute ja näitajate kahanemine lähiaastatel näitab ohtlikku suunda. Esitatud kava seab küsimärgi alla senises mahus kultuurivaldkonna organisatsioonide püsimajäämise Vasturääkivusi leidub kärpedokumendis endas ehk sõnastatud eesmärkide ning toodud numbriliste näitajate ja tabelite vahel.

Piketi eesmärgiks on ühtlasi kutsuda diskussioonile, kui suur peaks olema Eesti Vabariigi kultuurieelarve protsentuaalselt riigieelarvest, et tagada kultuuri säilimine ja areng. 20 aasta jooksul on kultuurieelarve suhe riigieelarvesse peaaegu kaks korda vähenenud. 2002. aastal oli kultuuri eelarve osakaal suhtes riigieelarvesse 3,84%, järgmisel aastal oleks see 1,77%. Sealjuures moodustas kultuuri- ja loomemajandusvaldkonnas toodetud lisandväärtus 2019. aastal Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu järgi 2,2% kogu Eesti SKPst. Kultuurivaldkonna esindajatele on tähtis, et valdkond oleks oluline ja võrdselt koheldud – kui kasvab riigieelarve, kasvaks proportsionaalselt ka kultuuriministeeriumi eelarve. On oluline, et kärpeplaanide arutelul ja konkreetsete numbriliste näitajate vähendamise puhul kaasataks põhjalikumasse arutellu ka valdkonna esindajaid.

Kultuuri säilitamine on riigi põhiseaduses kirjeldatud kohustus ning kultuurivaldkond palub sellest lähtumist ka eelarvestamises. “Kultuur on nähtus, mida ei saa importida ega sisse tuua. Eesti kultuur – eesti keeles, meie ajaloolist ja ühiskondlikku kogemust ning meie väärtuste ja hetkeolude lugu peegeldav kultuur ei saa sündida mitte kusagil mujal kui Eestis,” märgivad korraldajad.

Kultuur on regionaalse arengu mootor ja riigisisene lõimija – see võimaldab liita erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimesed kombe- ja väärtusruumis ning inforuumis, mis hetkeolukorras on ka oluline julgeolekuküsimus seoses mõjutuskatsetega.

Viimastel aastatel on kultuurivaldkonna esindajad korduvalt rõhutanud kultuurirahastuse suurendamise hädavajalikkust, näiteks nii 2022. aasta augustis saadetud kultuuriasutuste juhtide avalikus kirjas, käesoleva aasta septembris saadetud Etendusasutuste Liidu avalikus kirjas kui ka erinevates meediaesinemistes. 24. septembril toimus Stenbocki maja ees Eesti Teatriliidu ja selle alaliitude ning teatritöötajate pikett. See tulenes otseselt TALO ja Vabariigi Valitsuse 2025. aasta palgakokkuleppe luhtumisest – kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk jäi 2025. aastaks endisele 1600 euro tasemele ja kultuuriministri kinnitusel külmutatakse samale tasemele kuni 2028. aastani.

Kultuurivaldkond on solidaarne ka õpetajate, päästjate, politseinikega nende palganõudmistes.
Piketil võtsid sõna: Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard, Eesti Kirjanike Liidu esindaja Hasso Krull, Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, Emakeeleõpetajate Seltsi esindaja Anu Kell, Värske Rõhu peatoimeaja Hanna-Linda Korp, Eesti Balletiliidu juhatuse esimees Triinu Upkin, Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep, Eesti Näitlejate Liidu esimees Reimo Sagor jt.

---

Seoses 2025. aasta riigieelarve seaduse esimese lugemisega riigikogus tuletas Eesti Teatriliit riigikogu liikmetele ebasolidaarsust meelde ka avaliku kirjaga:

Lugupeetud riigikogu liige.

Täna toimus Toompeal riigikogu ees Teatriliidu korraldatud kultuuri- ja loomerahva pikett ebasolidaarse kärpe vastu kultuurieelarves. Piketil osalesid erinevate kultuurivaldkondade loomeliidud ja esindajad, samuti olid toetust avaldamas ja Eesti kultuuri eest kõnelemas ka Eesti õpetajate esindajad.

132,1 miljonilisest järgmise aasta riigieelarve kärpe kogusummast moodustab kultuuri kärbe 10,16% (s.o. 13,43 miljonit), samas kui kultuurieelarve moodustab vaid 1,77% riigieelarvest. See on ebasolidaarne ja ka ebapropotsionaalne.

Eesti seisab silmitsi julgeolekukriisiga. Riigieelarve on keerulises seisus. Kõik saavad aru kärpevajadustest. Me mõtleme sellega seoses solidaarsusest. Kuid ei tasu unustada, et kultuur on osa riigi kaitsemehhanismist – regionaalse arengu mootor ja riigisisene lõimija. See võimaldab liita erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimesed kombe- ja väärtusruumis ning inforuumis, mis hetkeolukorras on ka oluline julgeolekuküsimus seoses mõjutuskatsetega. Sealjuures on kultuuril oluline roll ka visiitkaardina: see on aluseks kultuuridiplomaatiale ja rahvusvaheliste sidemete tugevdamisele.

Natuke rohkem kui 20 aasta jooksul on kultuurieelarve suhe riigieelarvesse niigi pea kaks korda vähenenud. 2002. aastal oli kultuuri eelarve osakaal suhtes riigieelarvesse 3,84%, järgmisel aastal oleks vastavalt kavandatud kärpele 1,77 %.

Enne kärpeotsuse langetamist palume teil mõelda sellele, mida tähendab nii suuremahuline kärbe kultuurile, Eesti omariikluse alustalale pikas perspektiivis. Kultuuri säilitamine on riigi põhiseaduses kirjeldatud kohustus ning kultuurivaldkond palub sellest lähtumist ka eelarvestamises. Kultuur on nähtus, mida ei saa importida ega sisse tuua. Eesti kultuur – eesti keeles, meie ajaloolist ja ühiskondlikku kogemust ning meie väärtuste ja hetkeolude lugu peegeldav kultuur ei saa sündida mitte kusagil mujal kui Eestis.

2019. aastal konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu järgi moodustas kultuuri- ja loomemajandusvaldkonnas toodetud lisandväärtus 2,2% kogu Eesti SKTst. See tähendab, et investeering kultuuri annab riigile tagasi mitte üksnes vaimses, vaid ka majanduslikus plaanis.

Palume teil tõstatada kultuurivaldkonna eelarve kärpe teema riigikogus, küsides eelarve tutvustamisel ja kaasnevates aruteludes asjakohaseid, sisulisi küsimusi. Palume rääkida Eesti kultuuri jätkusuutlikkuse nimel, pidades silmas vastutust Riigikogu liikmena ning Eesti kultuuri väärtust kogu ühiskonna jaoks.