Ikka veel tabamatu Jaan Kross. 100 aastat kirjaniku sünnist

19. veebruaril möödub 100 aastat eesti kirjanduse suurkuju Jaan Krossi sünnist. Krossi juubeliaasta üllatab uuslavastusega Eesti Draamateatris, põnevate kordustrükkide, laiahaardelise rahvusvahelise konverentsi ja mitmesuguste näitustega. Antakse välja Jaan Krossi kirjandusauhind ning kirjanikule on kavas püstitada monument. Pidulik peasündmus on sünniaastapäeva tähistamine Estonia teatris.

Jaan Kross on eesti kirjanduse suurkuju. Tal on keskne koht 1960. aastate luuleuuenduses ja ta on eesti ajalooromaani silmapaistvaim esindaja. Jaan Krossi teosed („Kolme katku vahel“ I-IV, „Keisri hull“, „Vastutuulelaev“, „Tabamatus“, „Paigallend“ jt) on meisterlikud ja erudeeritud teosed, mis väärtustavad meie rahvuslikku minapilti ning kannavad endas inimsuse ja vabaduse sõnumit. Krossi loomingut iseloomustab taidurlik ja dramaatiline kujundikeel, mille abil tuuakse lugejani suuri eetilisi konflikte, poliitilisi sõnumeid ja idealistlikke unistusi. Jaan Kross on olnud Nobeli kirjandusauhinna kandidaatide seas. Ta on üks kõige tõlgitumaid ja tuntumaid eesti kirjanikke välismaal, kelle loomingut on kodumaal aga seni veel vähe uuritud. Ainus monograafiline käsitlus Jaan Krossist on ilmunud Soomes Juhani Salokandle sulest.

2020. aastat võib nimetada Jaan Krossi aastaks. Juba jaanuaris avati Eesti Rahvusraamatukogus suurnäitus”Maailma avastamine. Jaan Kross 100“. Maarja Unduski koostatud näituse peatelje moodustab põhjalik väljapanek Krossi teostest, mis on aegade jooksul ilmunud nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes, kokku üle 300 raamatu. Lisaks eksponeeritakse valikut Krossi teoste illustratsioonidest, mis pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu graafikakogust ning erakogudest. Fuajeegaleriis saab vaadata fotosid Krossi perekonna ja rahvusraamatukogu arhiivist.

15. veebruaril esietendub Eesti Draamateatris Jaan Unduski näidend „Suur Siberimaa“. Lavateose aluseks on Jaan Krossi elujärk, mil ta pärast vangistust oli asumisel Krasnojarski krais ja seejärel tagasi Eesti NSV-s. Etenduse lavastaja on Hendrik Toompere, Jaani osas Tambet Tuisk. „Näidend avab kirjaniku loomingulises kujunemises seni suhteliselt tundmatuid ja inimlikult põnevaid tahke,“ ütleb Jaan Krossi asjatundja, Loomingu toimetaja Toomas Haug.

„Suur Siberimaa“ ilmub ajakirja Looming Jaan Krossile pühendatud veebruarinumbris ja Eesti Draamateatri „Näidendiraamatu“ sarja 33. raamatuna märtsis 2020.

17. veebruaril avatakse Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis näitus „Olla laev. Jaan Kross ja meri“. Näituse kuraatori Maarja Vaino sõnul keskendub näitus mere- ja laevasõidu motiivile, mis on kirjaniku kujundimaailmas keskse tähendusega sümbolid.

Jaan Krossi sünniaastapäeva tähistamise peasündmusena toimub 19. veebruaril kell 19.00 „Estonia“ teatris piduõhtu „Eesti avastamine. Jaan Kross 100“. „Kui piirid olid kinni, siis kirjutas Jaan Kross „Maailma avastamise“,“ kommenteeris piduõhtu pealkirja lavastaja Margus Kasterpalu. „Avatud maailmas on aga hea taasavastada Jaan Krossi teostest Eestit.“ Kõnelevad Vabariigi President ja Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat, esineb Tallinna Filharmoonia Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Piduõhtust teeb otseülekande ETV2, ülekande juhatavad sisse Joonas Hellermaa intervjuud külalistega. Õhtu korraldajaks on Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts koostöös Kultuuriministeeriumi ja Riigikantseleiga.

18. ja 19. veebruaril toimub Eesti Kirjanike Liidu korraldatud rahvusvaheline konverents „Köielkõndija. Jaan Kross 100“. Ettekannetega astuvad üles kirjandusteadlased, ajaloolased, tõlkijad ja kirjanikud: Tiit Aleksejev, Jaan Undusk, Tiina Ann Kirss, Cornelius Hasselblatt, Juhani Salokannel, Irina Belobrovtseva, Eneken Laanes, Linda Kaljundi, Margit Sutrop, David Ilmar Lepasaar Beecher, Sirpa Kähkönen, Maarja Undusk ja Kaur Riismaa. Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased esitavad Ellen Niidu ja Jaan Krossi luulekava „Oi sina minu pesa“. Tõlkijad Maima Grīnberga, Jouko Vanhanen, Turid Farbregd, Frans van Nes räägivad oma suhetest Krossi loominguga.
Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi sõnul on konverents Eesti Kirjanike Liidu panus oma väärika liikme juubeliaasta tähistamisel. „On autoreid, kelle nimi kõlab uhkelt, aga kelle looming enam lugejaid ei kõneta. Ja siis on autoreid, kelle loomingu väärtus ajas ei muutu, kelle teoseid avastatakse ja loetakse üle. Jaan Kross kuulub viimaste hulka,” ütles Aleksejev.
Konverentsi esimese päeva hommikul, 18. veebruaril kuulutab Eesti Kirjanike Liit välja Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaadi.
Konverentsi lõpus esitletakse Krossi 100. sünniaastapäeva eel korraldatud õpilaste videokonkursi „Igavesti noor Kross“ tulemusi.
„Konkursile tuli üle kolmekümne töö, mis näitab, et huvipuudust noorte seas ei ole,“ sõnas konkursi kuraator Kaur Riismaa. „Üllatas, et mitmed noored ei läinud abstraktsiooni teed, vaid leidsid väga isikliku ja/või ühiskondlikult aktuaalse viisi teksti mõttele läheneda.“

19. veebruari hommikul korraldab Eesti Üliõpilaste Selts mälestustseremoonia Rahumäel Jaan Krossi haual.

Eesti Post annab 19. veebruaril välja Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud postmargi. Esimese päeva tempel on kasutusel Toompea postkontoris 10:00-17:00, samuti on müügil esimese päeva ümbrik.

Jaan Krossi sünniaastapäeva tähistatakse ka kirjaniku kunagises kodukoolis Westholmi gümnaasiumis nii väljapanekute, ettekannete kui ka piduliku õhtuga 12. veebruaril kell 18.00. 19. veebruari õhtul osalevad kooli abituriendid kirjaniku sünniaastapäeva tähistamisel Estonia teatris.

Krossi aasta puhul ilmuvad mitmed Jaan Krossi teoste kordustrükid.

Kirjastus Hea Lugu andis uuesti välja Krossi peateose, romaani „Kolme katku vahel“ I-IV, mida kaunistab eesti teatrikunstniku ja raamatugraafiku Natalie Mei (1900–1975) kujundatud kostüümikavand Balthasar Russowi tegelaskujule filmis „Kolme katku vahel“ (Eesti Telefilm, 1970).

Eesti Keele Sihtasutus avaldab Andres Tali kujunduses Jaan Krossi poeemi „Maailma avastamine“ eritrüki. Sama kirjastuse väljaandena ilmuvad esmakordselt ühiste kaante vahel Jaan Krossi XX sajandi teemalised kogutud novellid. Koostanud ja sissejuhatuse on teosele kirjutanud kirjaniku lapselaps Johanna Ross, kellega Krossi juubeli puhul ilmub 12. veebruaril „Helsingin Sanomates“ pikem intervjuu.

Tallinna linna tellimusel on kavas välja anda pidulik fotoraamat „Jaan Kross ja Tallinn“.

Juubeliaasta puhul ilmub ka mitmeid tõlkeid: leedukeelne “Kolme katku vahel” I köide, ingliskeelne “Kolme katku vahel” III köide, soomekeelne „Taevakivi“ ja novellikogu Ungaris.

Vanalinnapäevadel on 5. juuni pühendatud Jaan Krossile. Kohvikutes loetakse näitlejate esituses katkendeid Krossi mälestusteraamatutest, toimuvad Krossi-teemalised jalutuskäigud vanalinnas, filmiõhtu jm.

Kaardirakendusele „Kirjanduslik Tallinn“ ilmuvad Krossi-teemaliste jalutuskäikude marsruudid vanalinnas ja Kalamajas.

Aasta lõpetab Jaan Krossi monumendi avamine Tallinnas Kullassepa tänaval, kirjaniku kauaaegse kodu lähedal.

Jaan Krossi sünniaastapäeva tähistatakse ka Soomes.
13. veebruaril toimub pidulik seminar Helsingi keskraamatukogus Oodi, kus kõnelevad Harri Tiido, Mart Velsker, Sirje Olesk, Satu Grünthal, Jaan Undusk, Jouko Vanhanen, Seppo Zetterberg ja Juhani Salokannel.
Seminaril esitletakse romaani „Taevakivi“ tõlget (tlk Jouko Vanhanen), mis oli seni veel viimane soome keelde tõlkimata Jaan Krossi ilukirjanduslik teos.
Erinevates Soome paikades toimuvad loengud Jaan Krossist, esinejateks Sirpa Kähkönen, Sirje Olesk ja Hannu Marttila.

Krossile pühendatud seminar ja näitus toimuvad lisaks Helsingile ka Riias.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht