Keeletehnoloogia konverents tutvustas keeletehnoloogilisi projekte

23. ja 24. aprillil toimus Tallinnas Eesti keeletehnoloogia konverents, kus tutvustati põnevaid keeletehnoloogilisi projekte.

Eesti Infotehnoloogia Kolledžis arutati esimesel konverentsipäeval, kuidas tagada eesti keele säilimist tehnoloogiasajandil, kus ellu jäävad vaid need keeled, mis on keeletehnoloogiliselt hästi toetatud. Samuti tutvustati konverentsi tänasel päeval erinevaid keeletehnoloogilisi tarkvaraprojekte. Eesti Keele Instituudis tutvustati Eesti Keelressursside Keskuse tööd ning keeleressursse loovaid projekte.

Konverentsi keskmes olid riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia 2011-2017“ (EKT – vt. lisa www.keeletehnoloogia.ee) kaudu rahastatud projektid, mis on aset leidnud aastatel 2012-2013. EKT programm rahastab keeletehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust alates keeleressursside loomisest kuni keeletehnoloogiliste rakenduste prototüüpideni.

Konverentsi töögruppides arutati seda, millele peaks riik keeletehnoloogia toetamisel tähelepanu pöörama ja kuhu ressursse investeerima kui ka seda, milliseid uusi tarkvaralahendusi võiks EKT programmi toel rahastada. Välja käidi ideid alates grammatika korrektorist tekstitöötlusprogrammidele kuni eestikeelset kõnesünteesi ja kõnetuvastust kombineerivate lahendusteni (mis suudaks näiteks ette lugeda juhtnööre ning kasutaja häälkäsklustele reageerida jm.).

Konverentsi esimesel päeval tutvustati näiteks Eesti Keele Instituudi (EKI) projekti „Kõnesünteesiliidesed“, mille eesmärgiks on mh. luua kõneliideseid erinevatele kõnesünteesi rakendustele (veebisõnastike helindamisliidesed, subtiitrite helindamine, heliraamatute genereerimine, nutirakendused jm.). „Androidi operatsioonisüsteemiga sobituv ja nutitelefoni allalaetav sünteeshääl võimaldab kasutada eestikeelset häält erinevates nutirakendustes uudistelugeja kõrval ka näiteks sms-ide ettelugemiseks,“ tutvustas oma projekti kasutegureid projektijuht Meelis Mihkla.

EKI tutvustas konverentsil ka praktilist tööriista „e-keelenõu“, mis pakub kasutajale lihtsal viisil vastuseid keelealastele küsimustele (vt. lähemalt http://keelenou.tk/). „See portaal on väärtuslik neile, kes soovivad kiiresti kontrollida sõnade õigekeelsust ja reeglipäraselt

väljenduda,“ seletas projekti juht Arvi Tavast.

Elevust tekitas TTÜ Küberneetika Instituudi projekt „Audiovisuaalse kõnesünteesi prototüüp“, kus Einar Meister demonstreeris virtuaalset „kõnelevat pead“. „Kõneleva pea näol on tegemist kõnesünteesi rakendusega, kus lisaks helile imiteeritakse ka näo liikumist kõnelemisel,“ selgitas Meister. „Sellised rakendused on olulised näiteks sotsiaalsete robotite arendamisel, kus inimesega suhtlevale robotile antakse ka inimese nägu,“ selgitas ta.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht