Loe reedel Sirpi!

Kultuuriajakirjandus – arve ja eneserefleksioone

Märt Väljataga

Novembri viimasel nädalavahetusel, kui kultuuriajakirjandus oli Sirbi skandaali tõttu tõusnud Eesti meedia tulipunkti, kogunesid ligi 70 ajakirja toimetajad kõikjalt Euroopast Oslosse iga-aastasele konverentsile. Kõiki neid ühendab võrgustik ja veebiportaal Eurozine (www.eurozine.com), keskusega Viinis.

 Teadus ja klaaspärlimäng

Refleksioone Laine Randjärve monograafiale „Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980”.

Rein Ruutsoo

Laine Randjärve väitekirja kaitsmisega seonduv vallandas Eestis üsna kirgliku mõttevahetuse, kuid kasutamata jäi võimalus sügavamaks debatiks ajalooteaduse arengu üle. Peegelduvad ju mõttevahetuses teadusmetodoloogia, teadusajakirjade indekseerimise, välisretsensentide staatuse jms probleemid. Randjärv ise on näinud lahknevate hinnangute põhjusena koolkonnalisi vastuolusid (Randjärv 2013). Loodusteadlaste suunalt (Niinemets 2013) on koguni leitud, et ajalugu polegi teadus. Usun siiski, et esseistikat, publitsistikat, olukirjeldust jne saab eristada akadeemilisest uurimistööst, muidu ei antaks ajaloos teaduskraade. Selgitus, miks interdistsiplinaarsena tutvustatud monograafia ei kvalifitseerunud teadustööks, nõuaks seega ka laiemat teaduspoliitilist kandepinda.      

Eesti kirjanduse tabud

Andrei Hvostov

„Paabeli raamatukogu” korraldajad palusid mul vastata küsimusele, kas eesti kirjanduses on tabuteemasid. Küsimusele, kas meil on tabud olemas, vastan kõhklematult: on küll. Selmet hakata teoretiseerima, esitan siinkohal märkmed jutustuse kohta, mille pealkiri võiks kõlada „Sapöörilabidas”.

Ajakiri Muusika – milline ja kellele?

Ia Remmel

Sirbiga seonduva kõrval tõusis viimastel nädalatel esile ka sihtasutuse Kultuurileht teise väljaande, ajakirja Muusika saatus.

KIRJANDUS Juhan Raud: Kes tulevikku ei mäleta, elab minevikuta – Peeter Helme „Tuleviku mäletajad”

Raul Sulbi: Veiko Belials – peegelduste meister kosmodroomil

MUUSIKA Igor Garšnek: Teatud ajast vaatad ikka meelsamini tagasi. Kolm küsimust René Eesperele

Niina Murdvee: „Kaanest kannenei” – sündmusest ning mõtisklustest selle ümber.

KUNST Tõnis Tatar: Igatsus kommunikatiivse ühtsuse järele, „ANK’64. Pool sajandit kunstis” Tallinna Kunstihoones

Marie Vellevoog: Lepo Mikko looming sulaaja kontekstis

TEADUS Ülo Kess: Teadmus digiajastul

FILM Donald Tomberg: Jalgratta avastamine, Jaan Tootseni dokumentaalfilm „Velosoofid”  

TEATER Anneli Saro: Agitprop ja saatustragöödia, Soome Rahvusteatri „Kui tuvid kadusid”

ARHITEKTUUR Kaur Sarv: Kilomeetrid, aeg ja kvaliteet – inimsõbralikust linnaruumist räägib Taani arhitekt Ewa Westermark

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht