Selgunud on riigi teaduspreemiate kandidaadid

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2023. aasta teaduspreemiate määramiseks.

ELUTÖÖPREEMIA (kaks preemiat, à 40 000 eurot)
Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
Talis Bachmann
Irina Belobrovtseva
Toomas Karjahärm
Andres Kuusk
Krista Loogma
Juhan Maiste
Tiiu Märss
Peeter Nõges
Viive Rosenberg
Mihkel Zilmer
Asta Õim

TEADUSPREEMIA AVASTUSE EEST (50 000 eurot)
Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
Ivo Fridolin – Neeruasendusravi optilise monitori meetodi ja tehnoloogia väljatöötamine;

Kristjan Vassil, Irja Lutsar, Kristi Huik, Tanel Tenson, Veljo Kisand, Ruth Kalda, Mikk Jürisson – Covid-19 leviku tagajärjel tekkinud eriolukorra juhtimise interdistsiplinaarne ja uuenduslik otsustustugi Eesti Vabariigi Valitsusele.

AASTAPREEMIATE (kaheksa preemiat, à 20 000 eurot) määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:
Täppisteadused
Rain Kipper ja Peeter Tenjes – Linnutee massijaotus ja tumeaine;
Tomi Sebastian Koivisto ja Luca Marzola – Füüsika metageomeetriline alus;
Velle Toll – Inimtegevuse kliimamõju tugevuse täpsustamine loomulike eksperimentide abil;

Keemia ja molekulaarbioloogia
Riina Aav – Supramolekulaarsed kompleksid: võõrustajad hemikukurbituriilid ja porfüriinid ning nende külalised käsikäes;
Viljar Jaks – Kudede regeneratsioon läbi maatriksi prisma;
Tuuli Käämbre – Keemilise sideme energia tootmisest ja ülekande regulatsioonist mitokondrites patoloogiate korral;

Tehnikateadused
Targo Kalamees – Elamufondi tervikrenoveerimine inimeste elukvaliteedi ja hoonete energiatõhususe tagamiseks;
Margus Lopp ja Kristina Kaldas – Põlevkivi otsene muundamine kemikaalideks;
Vitali Sõritski – Molekulaarselt jäljendatud polümeerid: kaasaegsed biomimeetilised sensormaterjalid meditsiiniliseks diagnostikaks ja keskkonnaseireks;

Arstiteadus
Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht – Vastsündinute sepsise interdistsiplinaarne käsitlus;
Aare Märtson ja Katre Maasalu – Haruldaste ja enamlevinud ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus;
Elin Org – Inimese mikrobioomiuuringud;
Anneli Uusküla – COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis.

Geo- ja bioteadused
Carlos Pérez Carmona (kollektiivi juht), Carlos Guillermo Bueno Gonzales, Riin Tamme ja Aurèle Eric Toussaint – Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest;
Margit Heinlaan – Nano- ja mikroplast: mõju keskkonnaorganismidele ja kuidas seda hinnata;
Olavi Kurina – Taksonoomilised alusuuringud: lokaalne ja globaalne mõõde;
Tuul Sepp – Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis;

Põllumajandusteadused
Evelin Loit ja Liina Talgre – Viljelusviisi ja vahekultuuride mõju saagile, kvaliteedile ja mulla mikroorganismidele;
Kalev Sepp ja Miguel Villoslada – Mehitamata õhusõidukitelt tehtava kaugseire ja ökosüsteemi teenuste modelleerimise edusammud põllumajanduses;
Veiko Uri – Süsinikuringe majandatavates Eesti metsaökosüsteemides;
Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses;

Sotsiaalteadused
Laur Kanger – Sotsio-tehniliste süsteemide pikaajaline koosareng ja selle kujundamise võimalused;
Vasileios (Vasilis) Kostakis – Globaalne disain, kohalik tootmine: tärkava tootmismudeli praktikate ning innovatsiooni ja kestlikkuse potentsiaali hindamine;
Mall Leinsalu (kollektiivi juht), Rainer Reile, Aleksei Baburin – Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele;
Katrin Tiidenberg – Veebipraktikaid, digikultuure ja sotsiaalmeediat suhtlustaristuna käsitlevad tööd;
Karmen Toros – Lapse õiguste ja heaolu valdkonna uuringud;
Andero Uusberg – Emotsioonide mõistmine ja mõjutamine tõlgenduse kaudu;

Humanitaarteadused
Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze – Udmurdi usundi alusjooned;
Amar Annus – Loomingulisuse vormid muistses Lähis-Idas;
Enn Küng – Tallinna ja Stockholmi keskvõimude poliitilised, sõjalised, õiguslikud ning majanduslikud suhted 16. sajandi teisest poolest kuni 17. sajandi alguseni.

Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 33. korda.

Komisjon ootas konkursile ettepanekuid 16. detsembriks 2022.

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht