Vikerraadiole saadeti rekordiliselt 7969 e-etteütlust

Tänasel emakeelepäeval toimus Vikerraadios kaheteistkümnendat korda e-etteütluse võistlus. Poole tunni jooksul jõudis toimetuseni rekordiliselt 7969 etteütlust, mis ületab möödunud aasta võistluse enam kui 1500 etteütlusega.

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Ragne Rambi (üldvõitja, filoloogide kategooria), Margit Kerov Kadrina Keskkoolist (õpilaste kategooria), Made Isak (täiskasvanute kategooria), Olga Gerassimenko (muu emakeelega kategooria) ja Keiu Must (parim välismaal elavate eestlaste kategooria ja ka nutikategooria). Korrektseid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 59, palju oli ka 1-2 veaga tekste.

Ka tänavu pakuti osalemisvõimalust vaegkuuljatele: kui raadiokuulajateni jõudis etteütlus Vikerraadio toimetaja Kaja Kärneri poolt loetuna, siis vaegkuuljad said portaalis ERR.ee video vahendusel etteütluse teksti lugeda “Aktuaalse kaamera” saatejuhi Margus Saare huultelt. Vaegkuuljate kategooria võitja on Kadi Särgava.

Etteütluse meeskonna liige Triin Toome-Hosman ütles töid vaadates, et tänavune tekst oli pigem kerge kui raske ja kindlasti julgustas tööd ära saatma suuremat hulka inimesi. „Niisugune ühiskirjutamine tekitab hea eelhäälestuse laulu- ja tantsupeoks,“ lisas ta. Samuti meeskonda kuulunud Peeter Päll kommenteeris tänavust teksti: „Sellel aastal oli tekstis palju paralleelvõimalusi, muu hulgas sai järgida neid reegleid, mis kehtisid varem, ja nii moodustus side läbi aegade, mis on laulupeoaastale väga kohane.“

Etteütluse tulemuste leheküljel https://etteytlus.err.ee/tulemused/ saab oma e-posti aadressi sisestades enda etteütluse tellida. Lehel on üleval ka helifail ja korrektne tekst koos paralleelvõimalustega. Etteütluse käigus tekkinud küsimusi saab täna kell 13-16 täpsustada ka keelenõuande telefonil 631 3731.

2019. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt:
Aitäh, kaasmaalane, et pärast mitmendat-setmendat korda “Tõe ja õiguse” vaatamist ärksalt e-etteütlust kirjutad, tähistamaks riigikeele ning laulupeo juubelit!
Laulu- ja tantsupeole soovivad kõik, olgu nad nii-öelda euroaastal sündinud kooliuusikud, kes lauluväljakul veel hästi ei orienteeru, või Välis-Eesti tantsurühmad, kes Kalevi keskstaadionil “Tuljakut” esitades ühekorraga kodumaaigatsust ja jällenägemise rõõmu tunnevad.
Kas üle-eestiline juubelipidu „Minu arm“ kuulub rahvusringhäälingu enim vaadatud saadete hulka, on heinakuu alguseni teadmata.
„Laula ja hõiska!“ hüüab debütant dirigendipuldis, kui gustavernesaksalikku segakoorilaulu juhatab ja enamik lauljaid vaid ümiseb, pilgud laulutaadi mälestussambal.

Paralleelvõimalused:
Esimese lause lõpus võib olla nii punkt kui ka hüüumärk.
Sõna „tähistamaks“ ees ei ole koma kohustuslik.
euroaasta / euro aasta
Välis-Eesti / väliseesti
lauluväljakul / Lauluväljakul
„Tuljakut“ / tuljakut
kodumaaigatsust / kodumaa igatsust
jällenägemise / jälle nägemise
Kalevi / „Kalevi“
üle-eestiline / üleeestiline
„Minu arm“ / Minu Arm
enim vaadatud / enimvaadatud
gustavernesaksalikku / gustav-ernesaksalikku
segakoorilaulu / segakoori laulu
laulutaadi / Laulutaadi

2019. aasta e-etteütluse teksti koostasid:
Triin Toome-Hosman, Türi Ühisgümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele õpetaja
Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor
Merilin Aruvee, TLÜ emakeeledidaktika lektor
Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
Piret Kärtner, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja

Algselt ühekordse projektina mõeldud e-etteütlus toimus juba 12. korda, sellest on saanud traditsioon ja üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi. Paljud haridusasutused ja organisatsioonid on võtnud e-etteütluse emakeelepäeva tähistamise programmi. Tänavu osales näiteks laulupeo kunstiline meeskond, kultuuriministeerium, Tallinna linnakantselei, riigikogu kantselei jt. E-etteütluse auhinnad on välja pannud Haridus- ja Teadusministeerium, Rahva Raamat, raamatupood Apollo ja Laulu- ja Tantsupeo SA.