2009. aasta personaalnäitustest oli märkimisväärne kolmemõõtmeliste maalide näitus „Jäätisemandala” Pärnu Kunstike Majas. Näitus viis meid sinna, kus me nagunii kogu aeg oleme, ainult vaatenurk oli teine. Kõik poliitilised nihestused, religioossed püüdlused, majandusimed ja meelelahutusvahendid olid meieni toodud kõrvaltvaataja pilgu läbi. Veidi teisest ooperist oli isikunäitus „Franki Tiibet ja Koolon” ArtDepoos, kus esinesid animafilmide tegelased ja Frank, kelle kaudu konverteeriti Tiibeti filosoofia praegusesse aegruumi.
Täiesti uue mõõtme Pärnu kultuuri tõi tema lavastatud ja korraldatud multimeediaetendus „Reis, ma ei tea kuhu” Kunstike Maja hoovil: see andis suviste megafestivalidega harjunud publikule vahelduseks võimaluse kogeda midagi kammerlikku, värskendavat ning vahetut. Zoova ise kehastas aheldatud Narri, kelle ainsaks tegevuseks oli ratta veeretamine edasi-tagasi, kuid osalesid veel miilits, Pioneer, Imelind ja palju teisi tähenduslikke tegelasi. Ta esines ka mitmetel rühmanäitustel ning festivalidel, märkimisväärseimaks võib lugeda Kumu suvenäitust „Asjade seis”. Lisaks kõigele eelmainitule andis ta välja kunstnikuraamatu „Multiunistused”, esitledes seda nii Pärnus kui Tallinnas. 2010. aasta tegi Zoova kuraatoridebüüdi, pannes kokku ainulaadse näituse „Leidikud” Pärnu Linnagaleriis. Leidik on meene, leiutis ja kunstiobjekt – kolm ühes. Näitusel osales innovaatiliste objektidega 20 autorit. Samuti korraldas ta kunstikarnevali „Sinine” Pärnu uue kunsti muuseumis maalikunstnike aastanäituse tähtüritusena, kus toimusid mitmed performance’id.
Osalenud on ta sel aastal ka mitmetel rühmanäitustel ning festivalidel, olulisim neist Kumu näitus „Muutuv maalikunst”; Kumu kuraatori(te) poolt äravalituks saamine näitab, et tegu on teenelise kunstitegelasega vabariiklikul tasemel. Ja mitte ainult, ka rahvusvaheline tunnustus ei ole Zoovat Pärnus maha jätnud. Olulisem esinemine sel aastal oli Balti biennaal Peterburis ning litokeskuse korraldatud näitus Gruusias, kahe aasta tagusest ajast ei saa unustada tema kohalolu Rauma biennaalil.
Tegelikult on Zoova selline tüüp, kes võiks tegutseda ükskõik millises maailma punktis, vaevalt et see palju tema loomingut muudaks. Kuid väike tunnustus kodulinna poolt ei tee ilmselt siiski paha.
