Aare Ermel

Aafrika on maailmajagu, mille filmikunstist teatakse mujal võrdlemisi vähe. Heal juhul ollakse üht-teist kuulnud ekraaniteostest, mis jõudnud rahvusvahelistele filmifestivalidele ja valminud koostöös Prantsusmaa või Saksamaaga.
Pool sajandit tagasi oli Musta Mandri juhtiv filmimaa Egiptus, paljuski tänu üliproduktiivsete režissööride Salah Abu Seifi (1915–1996) ja Youssef Chahine’i (1926–2008) innustavale eeskujule. Teisteks suunanäitajateks kujunesid Alžeeria, Senegal ja Burkina Faso.

Mängufilm „Kõik, mida ihkan” („All I Desire”, USA 1953/1981, 76 min), režissöör Douglas Sirk, operaator Carl E. Guthrie. Osades Barbara Stanwyck, Richard Carlson, Lori Nelson jt.
Mängufilm „Alati saabub homne päev” („There’s Always Tomorrow”, USA 1955/1983, 81 min), režissöör Douglas Sirk, operaator Russell Metty. Osades Barbara Stanwyck, Fred MacMurray, Joan Bennett jt.
Mängufilm „Lõppakord” („Interlude”, USA 1957/1985, 86 min), režissöör Douglas Sirk, operaator William H. Daniels. Osades June Allyson, Rossano Brazzi, Marianne…

Tänavused „Kinotaurose” laureaadid
6. – 9. juunini peeti Sotšis 24. korda kinofestival „Kinotauros” (”Kinotavr”). Põhikonkursil võistles omavahel 12 täispikka filmi. Žürii eesotsas kineast Aleksandr Mittaga pärgas grand prix’ga režissöör Aleksandr Veledinski draama „Geograaf jõi gloobuse maha” („Geograf globus propil”). Aleksei Ivanovi bestselleril põhineva lihtsa loo peakangelane on töötu bioloog Viktor Služkin, kes läheb tavalisse Permi kooli geograafiaõpetajaks. Koolmeistrit mänginud näitleja Konstantin Habenski omakorda tunnistati parima meesnäitleja preemia vääriliseks. Parima naisnäitleja auhinna…

Zhejiangi provints, mille keskus on Hangzhou ja kus elab umbes 54,5 miljonit inimest, asub Hiina kaguosas. Hangzhoust 200 kilomeetrit lõuna pool paikneb 800 000 elanikuga ringkonna õigustega linn Dongyang, mis omakorda jaguneb 11 maakonna õigustega linnaks. Ühe sellise linna suurimaks vaatamisväärtuseks ja peamiseks tööandjaks on Hengdiani Maailmastuudiod ehk teisisõnu „Hiina Hollywood” või „Chinawood”. Muuseas, Hengdiani linna sümboliks on kuldne vesipühvel.
Praegu väidetavasti maailma suurim filmikompleks kuulub kontsernile Hengdian Group. Kaua aega…

1995. aastal tehti koostöös sakslastega stuudio üks viimane suur film.
„Nadja – tagasipöördumine võõrale maale” („Nadja – Heimkehr in die Fremde”, Saksamaa 1995, Provobis Film GmbH ZDF/Arte tellimusel, koostöös stuudioga Tallinnfilm, 190 minutit). Režissöör Thorsten Näter, stsenaristid Paul Mommertz ja Thorsten Näter (Nelly Däsi romaani „Tütarlaps praamimajast” ainetel), operaator Dragan Rogulj, peakunstnik Ulrich Vetter. Peaosades Inka Friedrich (Nadja), Dietmar Bär (Andreas), Ulrich Mühe (Sergei Orlov), Udo Schenk (Boriss Orlov), Rolf…

Peter von Bagh oma elust „filmihulluna”
Teenekas soome filmiajaloolane ja literaat Peter von Bagh on teinud stsenaristi ja režissöörina üle 60 filmi peamiselt televisioonile, toimetanud arvukalt raadio- ja telesaateid filmikunstist ja populaarkultuurist. Tähelepanuväärseimaks saavutuseks on suursarjad „Oo, kallis Soomemaa!” (1997) ja „Sinine laul – Soome kunstide lugu” (2003). Aastatel 1967–1984 töötas ta Soome Filmiarhiivis SEA (algul tegevjuhatajana, hiljem uurijana). Peter von Bagh on ajakirja Filmihullu peatoimetaja aastast 1971 ja Sodankylä filmifestivali…

Vaevalt keegi kahtleb selles, et Ladina-Ameerika suurimad filmimaad on Brasiilia, Argentina ja Mehhiko. Pikk ja üllatavalt kirju ajalugu on samuti Tšiili filmikunstil. Üsna põhjaliku ülevaate sealse filmiteo kohta leiab netiaadressil http://www.cinechile.cl/.
Esimene omamaine filmikatsetus esilinastus 26. mail 1902. aastal Valparaiso sadamalinna teatris Odeón. Tegu oli linna pritsimeeste iga-aastase demonstratsioonesinemisega, kolmeminutisest unikaalsest filmijupist on säilinud 27 sekundi jagu.
Tummfilmiperioodil (1910–1931) toodeti Tšiilis 78 filmi. Esimeseks täispikaks linalooks oli Adolfo Urzúa lavastatud „Manuel Rodríguez”…

Mängufilm „Hord” („Orda”, Venemaa 2011, filmitelekompanii Pravoslavnaja Entsiklopedija – kontsern Mosfilm, 124 minutit), režissöör Andrei Proškin, stsenarist Juri Arabov, peaoperaator Juri Raiski, peakunstnik Sergei Fevraljov, helilooja Aleksei Aigi, peaprodutsent Sergei Kravets. Osades Maksim Suhhanov, Roza Hairullina, Innokenti Dakajarov, Aleksandr Jatsenko, Vitali Hajev, Aleksei Jegorov, Fedot Lvov, Andrei Panin jt.
Mängufilm „Valge Tiiger” („Belõi Tigr”, Venemaa 2012, Kurjer/Deržava – kontsern Mosfilm, 104 minutit), režissöör Karen Šahnazarov, stsenaristid Aleksandr Borodjanski ja Karen Šahnazarov…

„Pii elu” ja teisi kurioosumeid
Yann Marteli bestsellerit „Pii lugu” on tänaseks müüdud üle üheksa miljoni eksemplari. Kaua aega oldi arvamusel, et seda raamatut on ilmvõimatu ekraniseerida. Intrigeeriv pakkumine tehti režissööridele M. Night Shyamalanile, Alfonso Cuarónile ja Jean-Pierre Jenunet’le, ent kõik nad keeldusid. Läbirääkimised Taiwanis sündinud Ang Lee’ga olevat kestnud kaheksa kuud. Allegoorilise seiklusdraama käsikirja kirjutati väidetavasti ümber 170 korda (!), ent asi vääris ponnistamist. „Pii elu” kandideeris 11 Oscarile (võitis…

Iisrael on filmimaana meile suhteliselt tundmatu. Ometi valmib selles riigis igal aastal keskmiselt 14 mängufilmi, 300 tundi telefilme ja 100 tundi dokumentalistikat. Esinduslik valik filmiparemikust on jõudnud ka Pimedate Ööde filmifestivalile.
Pole mingi saladus, et XX sajandi jooksul maailma kultuurielus silma paistnud persoonide seas on palju juudi rahvuse esindajaid. Väidetavasti tegutseb neid kõige rohkem just filminduses ja televisioonis. Ainuüksi tuntud näitlejate loetelus on sadu nimesid. Maailmakuulsaid juudi päritolu kineaste võiks nimetada…

„South Parki” loojate uus hitt-satiir
Kõmusarja „South Parki” loojad Trey Parker ja Matt Stone on toonud suurele ekraanile täispika joonisfilmi „South Park: suurem, pikem ja lõikamata” (1999) ja täispika nukufilmi „Team America – maailma korravalvurid” (2004), mis on tõenäoliselt kõige rohkem seksi, vägivalda ja roppu keelekasutust sisaldavad animafilmid filmi ajaloos. Peale televisiooni ja filmi on edu saavutatud ka teatrimaailmas. Teatavasti on mormooni raamat mormoonide teine pühakiri piibli kõrval. Religioosse satiirilise muusikali…

Juutide ja palestiinlaste konflikt on kestnud piibliaegadest tänaseni. Palestiina Rahvusnõukogu kuulutas Palestiina riigi välja juba 1988. aasta 15. novembril. 2011. aastaks oli olukord niikaugel, et Palestiina asus taotlema ÜRO liikmesust, mis sisuliselt võrdub rahvusvahelise tunnustusega. Paraku on globaalse rahvusvahelise õiguse kehtimine suur illusioon. Lähis-Ida konflikti ilmselt ainuõige lahendus oleks: üks riik juutidele, teine araablastele.
Palestiina noor film
Ülejäänud araabia maailmas tehtuga võrreldes on Palestiina filmikunst üpris noor. Rahvusvahelise tuntuseni on jõudnud napilt…

Sõjafilmid olid viimase ilmasõja kõige levinum filmižanr. Neil aastail toodeti Hollywoodis üle 1500 täispika kinofilmi, millest koguni 800 olid sõjafilmid (nende sekka arvati loomulikult ka propagandafilmid, sõjadraamad, sõjaseiklused ja militaarkomöödiad). Loomulikult osatakse huviväärseid sõjafilme teha ka mujal, näiteks Norras ja Taiwanil.
Viis meest sõjas
Norralane Petter Næss töötab juba 1996. aastast teatrilavastajana (Oslo Nye Teater). Märksa paremini teatakse 52aastase skandinaavlase filmiloomingut, mida on saatnud edu nii kodumaal kui ka võõrsil. Tänaseks on…

Tänavuse PÖFFi fookuses on Kreeka viimase paari aasta ekraaniteoste paremik. Selle soliidse kultuuriajalooga riigi filmikunsti ning üldse kreeka päritolu filmiinimesi tuntakse väljaspool emamaad suhteliselt halvasti. Heal juhul osatakse nimetada mõnd juba ammu teada-tuntud nime, nagu Theo Angelopoulos, Mihális Kakogiánnis, Nikos Perakis, John Cassavetes ja Costa-Gavras. Neli esimest on tänaseks siitilmast lahkunud, viimane härra siirdus juba 19aastaselt Prantsusmaale, kus ta elab tänaseni. Hea maine saavutas Costa-Gavras oma poliitiliste põnevusdraamadega „Z –…

Konstantinoopoli vallutamine aastal 1453
48aastase türgi režissööri Faruk Aksoy eepiline ajaloodraama „Vallutusretk 1453: Konstantinoopoli vallutamine” („Fetih 1453”) esilinastus hiljuti 12 riigi kinolevis (Lähis-Idas, Saksamaal ja USAs). See türklaste iseteadvust tublisti tõstnud suurfilm, mis pajatab tollal 21aastase sultani Mehmed II Suure legendaarsest Konstantinoopoli piiramisest, on siiani kindlasti kommertslikult edukaim Türgi ekraaniteos. Oli ju Konstantinoopol pikka aega nende pealinn. Mälestus Osmani impeeriumi kunagisest hiilgeajast polekski nagu kuhugi kadunud. Võrdlemisi populaarseks on osutunud väikesel…

Gruusia rahvusliku filmikunsti hiilgeaeg oli 1960. – 1980. aastail, kui sel maal tegutses veel filmistuudio Qartuli Pilmi (ehk venepäraselt Gruzija-Film). 1921. aastal loodud trust Gozkinoprom Gruzii kandis aastail 1938–1953 nimetust Thbilisi filmistuudio. Ühtekokku vändati Gruusia-Filmis umbkaudu 1200 linateost. Lisaks kohalikule koloriidile on gruusia filmidele iseloomulik pehme huumor, allegooria ja inimsõbralikkus.
Gruusia esimene kino avati Tiflisis 16. XI 1896. Esimeseks omamaiseks filmiks oli hinnatud poeedi Akaki Tsereteli 72. sünnipäevaks valminud režissööride Vassil…

Albaania nimi on tuletatud illüüria hõimu albaanide järgi, keda peetakse albaanlaste esivanemateks. Albaania albaaniakeelne nimetus on Shqipëria. Seda nime seostatakse rahvusteadvuses sõnaga shqiponja ‘kotkas’, kahe peaga kotkas on ka Albaania sümbol).
Peale rannikujoone on kõik Albaania piirid kunstlikud. Need määrati põhimõtteliselt kindlaks suursaadikute konverentsil Londonis 1912.-1913. aastal. Balkani poolsaare kõige mägisema maa pindala on kõigest 28 748 km², kuid väikeriik on maavarade poolest üsna rikas. Albaania rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse…

Sajandi filmiks valiti „Peapööritus”
1950. aastate algul tuli Briti filmiinstituudi kiratseva kuuajakirja Sight & Sound toonasel peatoimetajal Gavin Lambertil idee selgitada välja, millised on professionaalide hinnangul läbi aegade parimad filmid. Tema ettepanekul oli jumet, esimesed „kõige paremate” nimekirjad avaldati 1952. aastal. Samalaadne küsitlus on kestnud tänaseni, iga kümne aasta järel tehakse teatavaks järjekordne edetabel. Pool sajandit hääletati maailma parimaks filmiks Orson Wellesi prohvetlik režiidebüüt „Kodanik Kane” („Citizen Kane”, 1941). Tänavu saabus…

„Tunnistus” („Testimony: The Story of Shostakovich”, Suurbritannia 1987, 151 min), režissöör ja monteerija Tony Palmer, stsenarist David Rudkin, operaator Nic Knowland. Osades Ben Kingsley (Dmitri Šostakovitš), Terence Rigby (Stalin), Ronald Pickup (Tuhhatševski), John Shrapnel (Ždanov), Peter Woodthorpe (Glazunov), Robert Stephens (Meierhold), William Squire (Hatšaturjan) jt. Levitaja Isolde Films, 2009.
29. augustil 71aastaseks saanud teeneka inglise telerežissööri Tony Palmeri filmograafia on aukartustäratavalt mitmetahuline. Rohkem kui 40 filmi- ja teleauhinnaga tunnustatud kineasti hea…

Aafrika on maailmajagu, mille filmikunstist teatakse mujal võrdlemisi vähe. Heal juhul on midagi kuuldud ekraaniteostest, mis on jõudnud rahvusvahelistele filmifestivalidele ehk siis on valminud koostöös Prantsusmaa või Saksamaaga.
Pool sajandit tagasi oli Musta Mandri juhtivaks filmimaaks Egiptus, seda paljuski tänu üliproduktiivsete režissööride Salah Abu Seifi (1915–1996) ja Youssef Chahine’i (1926–2008) innustavale eeskujule. Teisteks olulisemateks suunanäitajateks kujunesid Alžeeria, Senegal ja Burkina Faso. Kõigi kolme maa filmikunst väärib eraldi tutvustamist.
Tänaseks on Senegali kolm…

Filmifestivalid juunis-juulis endise Nõukogude Liidu territooriumil
29. maist 3. juunini peetud Andrei Tarkovski nimeline VI rahvusvaheline filmifestival „Peegel” („Zerkalo”) toimus Ivanovo oblasti linnades Ivanovos, Jurjevetsis ja Pljossis (http://tarkovskyfest.ru/). Festivali president on Pavel Lungin ja programmidirektor Andrei Plahhov. Aukülalistena osalesid festivalil Nuri Bilge Ceylan Türgist, Carlos Reygadas Mehhikost ja Aleksandr Sokurov. Võistlusfilmide žüriisse kuulusid sageli Tarkovski mantlipärijaks nimetatud Andrei Zvjagintsev, Michael Haneke „Armastuses” näidelnud Dinara Drukarova, inglise režissöör Roger Christian, Sokurovi „Faustis”…

Kaneto Shindō seitse aastakümmet käru ja kaamera kõrval
Veel 65 aastat tagasi tunti väljaspool Jaapanit saareriigi filmitegijatest peamiselt Kenji Mizoguchit, Yasujirō Ozut ja Akira Kurosawat, kuigi võimekaid ja tõsiseltvõetavaid kineaste oli tollal vähemalt tosinkond.
Kenji Mizoguchi (1898–1956) alustas 1920. aastal filminäitlejana, debüteeris režissöörina aastal 1922 ning jõudis 1935. aastaks lavastada 55 filmi (millest vaid kuus on säilinud). Ise peab ta oma filmikarjääri tõeliseks alguseks 1936. aastat, kui kinno jõudsid esimesed kassahitid „Osaka…

Pavel Lungini „Dirigent”
1949. aastal sündinud Pavel Lungin on põneva taustaga mees. Ta on kirjaniku perest ning õppis pärast keskkooli matemaatikat ja lingvistikat. Selle kõrvalt käis ta stsenaristikursustel. Tema isa Semjon Lungin on Elem Klimovi kunagise kõmufilmi „Agoonia” stsenarist. Ka poeg alustas filmikarjääri stsenaariume kirjutades. Režissöörina tegi ta debüüdi alles draamaga „Taksobluus” (1990). Filmi tunnustati Cannes’i festivalil parima režissööri auhinnaga. Küpse loojana kineastiks hakanud Lungin on algusest peale osanud teha filme,…

Hiinakeelse filmikunsti ajaloo võib tinglikult lahterdada kolmeks: Hongkongi, Mandri-Hiina ja Taiwani filmikunstiks. Erinevalt Hongkongi filmidest on Taiwanis toodetud ekraaniteosed olnud märgatavalt tõsisemad ja otsingulisemad ning seetõttu ka väljaspool festivale vähem tuntud.
Hiinas algas süstemaatiline omamaiste filmide tootmine 1916. aastal, tummfilme tehti 1930. aastate keskpaigani. „Kuldsele perioodile” tegi lõpu jaapanlaste Hiina-invasioon ja Shanghai okupeerimine. 1949. aastal, pärast ilmasõda, filmitootmine riigistati ning filmitööstuse keskusteks kujunesid Chungking, Shanghai ja Hongkong (täielikult iseseisvus Taiwan). Alustas…