Aare Ermel

Nike auhinnad 25. korda
Meie naaberriigis on teatavasti suurimaks filmialaseks tunnustuseks Venemaa Kinokunstide Akadeemia poolt välja antav Nike (vene keeles Nika) auhind, skulptor Sergei Mikulski loodud tiivulise jumalanna pronkskujuke. Esmakordselt toimus filmiauhindade pidulik tseremoonia detsembris 1988 Moskvas Kinematografistide Keskmajas. Tollal osutus peafavoriidiks grusiin Thengiz Abuladze sürrealistlik ajaloodraama „Patukahetsus” (1984). See mõistulugu stalinismist pälvis kuus Niket. Kõik need aastad on olnud auhinnaga seotud aktsioonide ja ürituste kunstiliseks juhiks preemia asutaja Juli Gusman.…

Vietnam on 53 provintsist koosnev riik Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare idaosas, 1750 kilomeetrit pikk maa ulatub põhjast lõunasse. Vietnamlastele on järjekindlalt peale surutud kõrgemat kultuuri nii läänest kui idast. Ometi on nad praegu iseseisev Vietnami Sotsialistlik Vabariik oma keele ja kultuuriga ning omaenda probleemidega. Erinevalt näiteks eestlastest on vietnamlasi umbkaudu 90 miljonit.
86 aastat tagasi
1926. aastal asutas grupp Vietnami intellektuaale Hanois Huong Ky filmikompanii. Toodeti dokumentaalfilmid keiser Khải Định matustest ja uue…

„Valge kaardivägi” Bulgakovi juubeliaastapäevaks
Mullu tähistati kirjanik Mihhail Bulgakovi (1891–1940) sünniaastapäeva. Tulnud ilmale Kiievis vaimuliku akadeemia õpetaja seitsmelapselise pere vanima pojana, töötas ta pärast ülikooli paar-kolm aastat arstina ning tegutses seejärel ajakirjaniku ja kirjanikuna. Peaaegu kõiki Bulgakovi romaane ja näidendeid on ka ekraniseeritud suurele või väiksele ekraanile: näiteks romaani „Meister ja Margarita” vähemalt kaheksa korda, jutustusel „Koera süda” põhinevat mõistulugu kolmel ja näidendit „Põgenemine” neljal korral. BBC on aga romaani „Valge…

Brasiillased kipuvad virisema omamaise filmikunsti üle: filme tehtavat vähe, häid filme väga vähe ja filmitööstus olevat nõrk. On muidugi palju keskpärast, aga tipud paistavad kaugele ja dokumentaalfilmid teevad ilma. Mängufilmide seas on mandrisuuruse riigi kohta palju regionaalseid erinevusi. Jõuliselt on viimasel ajal esile tõusnud nn Nordeste filmid. Looduslikult kaunis Kirde-Brasiilia on kogu riigis kõige rohkem tagaräägitav piirkond. Tavaliselt on teemaks vaesed immigrandid, kes tulevad lõuna suurlinnadesse õnne otsima.
Eelmise sajandi algul…

Tummfilme taasavastamas
Tänu Michel Hazanaviciuse teravmeelset tummfilmi „Artist” saatnud menule on kasvanud huvi filmikunsti algusaegade meistriteoste vastu. Head eeskuju näitab siin Suurbritannia. Jaanuari viimastel päevadel Bristolis peetav „Slapstick’i” festival on seekord pühendatud Charles Chaplini ja Buster Keatoni loomingule. Üheks aprillis Cambridge’is peetava 15. tummfilmifestivali pärliks on Abram Roomi draama „Viirastus, mis ei tule tagasi” (1929, Henri Barbusse’i romaani järgi). Briti filmiinstituut korraldab suvekuudel Alfred Hitchcocki hiljuti restaureeritud tummfilmide eriseansse.
Ajalehe The Telegraph…

Lõuna-Korea filmikunsti maine on maailmas võrdlemisi hea. Nii mitmedki Korea Vabariigi silmapaistvad ekraaniteosed on eeskätt tänu PÖFFile jõudnud ka eestimaise filmihuviliseni. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi filmiproduktsioonist ei teata aga suurt midagi.
Kui Korea 1910. aastal Jaapani poolt täielikult annekteeriti, hakati aktiivselt jaapanlikku elulaadi peale suruma. Loomulikult peeti okupeerijatega siin-seal sissivõitlust, geriljasalkadest moodustatud Korea rahvarevolutsioonilise armee toel püüti taastada Korea sõltumatust. Unistuse teostamine sai võimalikuks alles pärast Hiroshimat ja Nagasakit ning keiser Hirohito…

25. septembril 1919. aastal esilinastus Manilas hispaanlaste samanimelise zarzuela (opereti) eeskujul vändatud tummfilm „Dalagang bukid” („Pruut maalt”), režissööriks hiljem „Filipiinide filmikunsti isaks” tituleeritud José Nepomuceno (1893–1959). Tulevane filmidiiva Atang de la Rama pidi seansi ajal laulma, saatjateks viiuldaja, trompetimängija ja pianist. Nepomuceno on ühtlasi lavastanud Filipiini esimese tervenisti heliga varustatud kinopildi „Punyal na Guinto” („Kuldne kinžall”), mida näidati esmakordselt 1933. aasta 9. märtsil.
Filipiini filmikunsti traditsioonid on ühed Aasia pikemad. Rahvuslik…

Võssotski eluloofilm
1. detsembril esilinastus Venemaa kinodes lõppeva aasta ilmselt oodatuim eluloofilm „Võssotski. Aitäh, et olen elus!”, mille kangelaseks on miljonite idanaabrite iidol Vladimir Võssotski (1938–1980). Režissööriks on Pjotr Buslov, stsenaariumi kirjutas näitlejast trubaduuri poeg Nikita Võssotski, peaosatäitjaks Sergei Bezrukov, projekti eelarve oli umbes 12 miljonit dollarit. Kesksemais rollides on filmis näitlejad Oksana Akinšina (Tatjana Ivleva), Ivan Urgant (Vsevolod Abdulov), Maksim Leonidov (Võssotski impressario), Andrei Panin (Võssotski isiklik arst Anatoli Nefedov),…

Wojciech Smarzowski „Róza” ja Raúl Ruizi „Lissaboni müsteerumid”.
Kui Wojciech Smarzowski süngevõitu draama „Róza” osutus üheks peafavoriidiks tänavusel Poola filmide festivalil Gdynias ja hiljem ka Varssavi filmifestivalil, tituleerisid sealsed ajalehed mehe Poola filmikuningaks. Tegemist on 48aastase teatri- ja filmilavastaja kolmanda täispika mängufilmiga. Hea vastuvõtu on leidnud ka poola filmikunsti tulevikulootuse varasemad tööd „Pulmad” (2004) ja „Sünge maja”.
Sel aastal on jõudnud kinoekraanile kaks mõneti samalaadset poola filmi. Krzysztof Zanussi ja Andrzej Wajda…

Nanni Moretti „Meil on paavst” ja Bruno Dumont’i „Saatanast väljas”.
Jääb üle nõustuda siin-seal levinud arvamusega, et 58aastane Nanni Moretti on üks viimase aastakümne olulisemaid itaalia kineaste. Koduselt tunneb ta end absurdikomöödiat, ühiskonnakriitilist satiiri või tundeküllast suhtedraamat lavastades. Moretti kümmet täispikka filmi on tunnustatud Berliini, Cannes’i, Venezia ja São Paulo filmifestivalil ning arvukalt on ta võitnud ka kodumaiseid preemiaid. Alati on ta oma filmides kehastanud üht peategelast.

XV Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil on eritähelepanu all Islandi paari viimase aasta filmid. Kolmest tipplavastusest koosneva retrospektiiviga on esindatud saareriigi mainekaim ja ühtlasi produktiivseim kineast Friðrik Thór Friðriksson, kes on tänavuse PÖFFi elutööauhinna laureaat.
Veel kolm aastakümmet tagasi oli islandi filmikunst väljaspool kodumaad peaaegu tundmatu. Ometi avati saarel esimene kino juba aastal 1906, esimene film tehti 1921. Läbimurre rahvusvahelisele filmiareenile algas pärast 1980. aastat, kui alustasid oma filmikarjääri kolm kanget Ágúst…

„Eikellegimaa” („Ničija zemlja”/„No Man’s Land” Bosnia ja Hertsegoviina-SloveeniaSuurbritannia-Itaalia-Belgia-Prantsusmaa 2001, 98 minutit). Režissöör, stsenarist ja helilooja Danis Tanović, operaator Walther van den Ende. Osades Branko Durić, René Bitorajac, Filip Šobagović, Katrin Cartlidge jt. 
„Sorteerimislaager” („Triage”/„Eyes of War”, Iirimaa-Belgia-Hispaania-Prantsusmaa 2009, 99 minutit). Režissöör ja stsenarist Danis Tanović (Scott Andersoni bestselleri järgi), operaator Seamus Deasy. Osades Colin  Farrell, Paz Vega, Christopher Lee, Kelly Reilly, Branko Durić jt. 
„Tsirkus Columbia” („Cirkus Columbia”, Bosnia ja Hertsegoviina-Sloveenia-Belgia  Prantsusmaa-Suurbritannia-Saksamaa…

Tänavuse Londoni filmifestivali paremikust       
Briti Filmiinstituudi (BF I) korraldatavat Londoni rahvusvahelist filmifestivali nimetatakse tihtilugu festivalide festivaliks. 12. – 27. oktoobrini peetakse seda juba 55. korda. Filmifestivali üldjuhi Sandra Hebroni sõnutsi tõotab seekordne üritus tulla uhkem ja esinduslikum kui eales varem. Ainuüksi gala- ja eriseansse on rekordiliselt 16, seevastu maailma  esilinastusi pole tänavu (esimest korda filmifestivali ajaloos) mitte ühtegi. Nagu juba eelmises „Filmimaailmas” sai mainitud, avati filmipidu brasiillasest filmimehe Fernando Meirellese kollaažfilmiga…

Karikas” („Phörpa” / „The Cup”, Bhutan-Austraalia 1999), režissöör ja stsenarist Khyentse Norbu, operaator Paul Warren, kunstnik Raymond Steiner, produtsendid Raymond Steiner ja Malcolm Watson. Osades Orgyen Tobgyal, Neten Chokling, Jamyang Lodro jt. 
„Rändurid ja võlurid” („Travellers and Magicians”, Bhutan-Austraalia 2003), režissöör ja stsenarist Khyentse Norbu, operaator Alan Kozlowski, kunstnik Raymond Steiner, produtsendid Raymond Steiner ja Malcolm Watson. Osades Tshewang Dendup, Sonam Lhamo, Lhakpa Dorji, Deki Yangzom jt. 
„Milarepa” (Bhutan 2006), režissöör Neten…

Esimese filmisajandi jõulisemate lavastajate esiritta kuuluvat ameeriklast Martin Scorseset 
on tunnustatud nii Euroopas kui Ühendriikides. Nii nagu tema põlvkonnakaaslase Francis Ford Coppola looming on ka Scorsese filmilavastused läbi imbunud lapsepõlvekogemustest Ameerika metropoli itaalia kvartalis. Suurpere, maffia, kirik, vägivald tänavatel ja enamasti võimetu, kui mitte korrumpeerunud politsei – need on nende filmide nurgapostid, mis moodustavad taustsüsteemi, mille ees avaneb nende tegelaste elu.  Kuid erinevalt Coppolast, kes ei pidanud end aeg-ajalt mitte üksnes…

„Troonide mäng” („Game of Thrones”, USA 2011, Home Box Office/ Management 360, 10 jagu). Sarja loojad David Benioff ja Dan Weiss (George R. R. Martini romaanisarja põhjal), operaatorid Alik Sahharov, Matthew Jensen ja Marco Pontecorvo, helilooja Ramin Djawadi, peakunstnik Gemma Jackson. Peaosades Sean Bean,  Mark Addy, Nikolaj Coster-Waldau, Michelle Fairley, Lena Headey, Emilia Clarke, Iain Glen, Aidan Gillen, Jack Gleeson, Peter Dinklage jt. Linastub alates 8. X telekanalil Fox Life.       
1948.…

„Hädakarje” („Dzaõn barbaro…”/ „The Voice in the Wilderness”, Armenfilm 1991, 122 minutit, värviline), režissöör Vigen Tšaldranjan, stsenaristid Ara Stepanjan, Aghasi Aivazjan ja Vigen Tšaldranjan, operaatorid Vrezh Petrosjan ja Arto  Melkumjan. Peaosades Vigen Tšaldranjan, Mikael Pogosjan, Marine Gukasjan, Ara Stepanjan, Rafael Kotanjan jt. „Heida armu, Jumal” („Kyrie eleison/ Lord Have Mercy”, Armenfilm 1997, 95 minutit, värviline/mustvalge), režissöör, stsenarist, kunstnik, monteerija ja produtsent Vigen Tšaldranjan, operaator Rudolf Vatinjan. Peaosades Vigen Tšaldranjan, Hratšja…

Vene raketid lendavad jälle
1. juulist kuni 31. augustini on Briti Filmiinstituudi Southbanki filiaalis huvilistele avatud kunagises sotsialismileeris valminud kosmoseteemaliste kultusfilmide esinduslik retrospektiiv. Filmiprogrammi üldpealkiri „Kosmos” on lihtne ja lakooniline. Nüüd saab ka lääne filmihuviline, kes on heal juhul midagi kuulnud ainult Andrei Tarkovski „Solarisest”, viimaks teada, et ka Venemaal on tehtud tähelepanuväärseid  ulmefilme. Ning seda juba enne Stanley Kubricku filosoofilis-futuroloogilist meistriteost „2001: kosmoseodüsseia” (1968), mis oli esimene omasugune tulevaste…

Eco ja Carrière’i kõnelused       
Prantslane Jean-Claude Carrière, kes tähistab 19. septembril oma 80. sünnipäeva, on kirjutanud poolsada raamatut, 80 filmistsenaariumi, 19 näidendit ja üle 20 telelavastuse. Teeneka kirjamehe sõnutsi on tema elus olnud eriline tähtsus sõprusel kolme teada-tuntud lavastajaga: Jacques Tati, Luis Buñueli ja Peter Brookiga. 1957. aastal, pärast oma debüütromaani ilmumist, tutvus Carrière Tatiga, kes palus kirjutada novellilaadsed proosatekstid satiiriliste komöödiate „Härra Hulot’ suvepuhkus” ja „Minu onu” ainetel. Naasnud pärast…

Truffaut ja Godard – kolleegid ja rivaalid  
François Truffaut’d ja Jean-Luc Godard’i on aegajalt võrreldud biitlite loomingulise tandemiga John Lennon – Paul McCartney. Godard’is  on märgatud sarnaseid iseloomujooni noore Lennoniga, hooti poisikeselikult käitunud Truffaut aga olevat nagu McCartney enne biitlite tähelennu algust (s.o enne popansambli 1961. aasta Hamburgi kontserti). Juba 1949. aastal Biarritzi filmifestivali külastades olid mõlemad suured semud, nende vanusevahegi polnud teab mis suur. Maestro Godard tähistas 3. detsembril…

Juba ligi veerand sajandit USA sõltumatute kineastide esiritta kuuluv John Sayles lavastas aastaid tagasi müstikasugemetega perefilmi „Roan Inishi saladus” (1994), millel on oma eellugu. Nimelt olevat üks 12aastase peakangelase kaugetest esivanematest sattunud nägema pealt imeilusa olevuse suplust. See oli pooleldi naine, pooleldi hüljes. Sarnaseid veteasukaid on harjutud kutsuma merineitsiteks, kuid Iirimaa läänerannikul elavad inimesed nimetavad neid selkie’deks. „Piilujal” olevat õnnestunud poolinimene kinni püüda, nad abiellusid ja said palju-palju lapsi. Kuna naine…

Mängufilm „Carlos” (PrantsusmaaSaksamaa 2010, 319 min), režissöör Olivier Assayas. Linastub 28. XI Tartus ja 4. XII Tallinnas. 
Küllap on paljud filmihuvilised juhtunud nägema Fred Zinnemanni poliitilist põnevusdraamat „Šaakali päev” (1973). Frederick Forsythi bestselleri järgi vändatud linateose keskmes on vilunud inglasest palgamõrvar Charles Calthrop, keda tuntakse Šaakali hüüdnime järgi. Meest avastada ja kahjutustada on ülimalt keeruline. Šaakal on liiga nutikas ja külmavereline, iseäranis siis, kui ta on lootusetult nurka aetud.  Klassikafilmi…

Härra Hulot ’ pärand jõudis animafilmi
Jacques Tati (1908–1982) oli vene päritolu ekstsentriline prantsuse tippkoomik, absurdihuumorit viljelnud filmitegija, kes kuulus justkui varasemasse aega. Aega, mil armastati tsirkust ja osati heasüdamlikult naerda inimeste veidruste üle. Tati esimene „kauamängiv” oli „Pidupäev” (1947), lustakas-melanhoolne jant entusiastlikust külapostiljonist François’st, kes mõtleb Bastille’ vallutamise  aastapäeval linnakeses korraldatud pidustuste käigus välja mitmeid teravmeelseid vallatusi. Veelgi paremini võeti vastu situatsioonikomöödia „Härra Hulot’ suvepuhkus” (1953), kus tegutseb kentsakas…

Unistus don Quijotest jääbki unistuseks
Pikki aastaid on olnud menurežissöör Terry Gilliami unistuseks ekraniseerida hispaanlase Miguel de Cervantes Saavedra klassikateos „Don Quijote”. 2000. aastal tundus, et unistus võibki teostuda. Esialgse käsikirja järgi pidi film „Mees, kes tappis don Quijote” („The Man Who Killed Don Quijote”) pajatama XX sajandi reklaamiagendist, kes sooritab eksikombel  ajamatka keskaegsesse Hispaaniasse. Seal hakatakse teda pidama kurva kuju rüütli kannupoisiks Sancho Panzaks. Peaosi pidid hakkama kehastama Johnny Depp…