Teaduskommunikatsiooni plaan aitab valida parimad kommunikatsioonikanalid, hoida fookust ja säilitada motivatsioon ka siis, kui peaks tekkima tagasilööke.
Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuses on julgust ja omaaegset mõõtkava, päevakajalisust ja kultuuripoliitikat. Eeskätt näitab see ruumi ja võimaluste loomist kasinate olude kiuste.
Elulooraamatus „Süda“ ei täida autor lugeja lootust, et annab oma vanematele andeks ja seljatab raske haiguse, küll aga liigutab armastusavaldusega emale ja tütrele.
Teadusraamatukogul, mis peab endas ühendama ajatut ruumi ning muutuste eestvedamist andmestunud maailmas, lasub ka kohustus luua keskkondi, kus kohtuvad eri osalised.
Jaanus Terasmaa: „Peame otsustama nüüd ja kohe, kas venitame veel ja lõpetame tsivilisatsiooni kollapsiga või valime teadlikult mõne teise majandusmudeli.“
Teaduskommunikatsioon on teadmussiirde lahutamatu osa. See on vajalik, et saavutada teaduse ja teadlase mõjukuse ning seeläbi usaldusväärsuse kasv ühiskonnas.
Alustada tuleb tunnistamisest, et inimene on tähtis. Sellest, et oma olemuselt on innovatsioon ja teadmussiire inimkesksed.
Möödunud aasta suvel kinnitas valitsus „Eesti teadus- ja arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035“ (TAIE 2035)1. See on pikaajaline strateegia, millega soovitakse tagada Eesti arengu tuginemine teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele ning rõhutatakse kolme süsteemi – teadussüsteemi, teadmussiirde süsteemi ja ettevõtluskeskkonna – koostoimet.2
Majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium omakorda on visandanud lähiaastateks…
Aija Sakova intervjuu luuletaja, laulja ning ühiskonnakriitiku Wolf Biermanniga
7. mail kell 19 astub kontserdiga „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka” („Wer sich nicht in Gefahr begibt, der kommt drin um”) Tartu Uues teatris publiku ette Wolf Biermann. Elava klassiku staatuses poeet ja ühiskonnakriitik on lubanud esitada viie aastakümne jooksul loodud laule ning jutustada…
Olen tahtnud Teile kirjutada juba ammu.
Kui möödunud aasta juunis ilmus Teie viimane romaan „Inglite linn ehk dr Freudi kuub”, olin väga liigutatud, sest see puudutab nii Eesti kui Saksa ühiskonna jaoks väga olulisi mineviku mõistmise ja mõtestamise küsimusi.
On imetlusväärne, kui ausalt ja julgelt Te lähenete oma lähiminevikule, ajale, mil langes Berliini müür ning…
Kärt Hellerma uusim juttude kogumik „Unenäoliiv” ühtviisi nii paelub kui ka ärritab lugejat. See koosneb kokku kaheksast üsnagi erineva sisu, ülesehituse, eesmärgi ning intonatsiooniga jutustatud loost, mis peegeldavad enamasti üksiku ja iseseisva naise mõtte- ja hingemaailma ning mõtestavad ja analüüsivad samal ajal meid ümbritsevat ühiskonda. Varem ilmunu taustal näib, et siinsete lugudega ongi…
Christa Wolf vaatab 2010. aastal ilmunud omaeluloolises romaanis „Inglite linn ehk Dr Freudi kuub” tagasi oma elule kolme riigikorra all
Christa Wolf: Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud. Suhrkamp, 2010. 416 lk.
Jaanuaris andis Ilmamaa välja Arvo ja Olavi Pesti kirjavahetuse aastatel 1983–1986, mil üks vendadest viibis poliitvangina Permi oblasti…
Jaak Tomberg, Eneken Laanes ja Ene Mihkelson. Kaasamõtlemise katse
Eneken Laanes, Lepitamatud dialoogid. Subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis. Illustreerinud Mari Nõmtak. Oxymora 6. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009. 327 lk.
Jaak Tomberg, Kirjanduse lepitav otstarve. Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 7. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 168 lk.
Möödunud aastal kaitsesid Tartu…
Natalja Filippovna on veidi üle neljakümnene ning ta on alles täiskasvanud naisena koos oma allohvitserist eksabikaasaga Eestisse elama sattunud. Eestis oli ta aga pärast korduvaid peksmisi ja raseduse katkemisi hakanud mõtlema sellele, et see pole õige, kui mees teda peksab, lihtsalt selle pärast, et ta on juua täis ja tal on tuju paha.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Aija Sakova töötab Tallinna ülikoolis teadmussiirde juhina.Piret Räni
Tanar Kirs Ene Mihkelsoni Seltsi ja Liivi Muuseumi korraldatud koolitusel „Juhan Liivi ja Ene Mihkelsoni luule lugemine“ vahendamas õpetajatele teadmisi luulest ja selle õpetamisest (2022).Aija Sakova
Raimundas Sližyse maal „Kaks“ (1972), mis kujutab voodil lebavat meest ja naist, on iroonilises, ent soojas dialoogis Klimti „Suudlusega“.Aija Sakova
Kes on näinud vanu raamatukogusid ja sealses õhustikus viibinud, on näinud ja kogenud midagi erakordset. Pildil Briti Muuseumi lugemissaal.Diliff / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons
Jaanus Terasmaa: „Oleme inimkonnana elanud juba alates 1970. aastatest üle oma võimete ning kulutanud aastaks ette nähtud loodusressursid juba juulikuus. Eesti on selles kurvas edetabelis maailmas 8. kohal ja sellel aastal ammendasime oma aastavarud juba märtsi keskpaigas.“Piret Räni / Tallinna ülikool
Saksa kirjanik Mariana Leky 2017. aastal Frankfurdi raamatumessil kõnelemas romaanist „Mida siit näha võib“ („Was man von hier aus sehen kann“). Nüüdseks on romaan tõlgitud enam kui 20 keelde.Udoweier / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
ÜRO tegevuskava 2030 ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid.Eili Lepik / Riigikantselei
Raimond Kaugver mitte ainult ei kirjutanud Sigridile, vaid mõnikord ka joonistas. Kaugveri pilt Vorkuta vangilaagrist, kuhu ta juunis 1946 saadeti poliitvangina Soome kaitseväes teenimise eest ja kust ta vabastati 1949. aasta detsembri keskel.Erakogu
Briti Raamatukogu innovatsioonilabori juhataja Mahendra MaheyYouTube
