Äli-Ann Klooren

Vahetevahel oli kahju, et ei saanud mõnda interpreeti või koosseisu pikemalt kuulata, kuna mitu kava oli üles ehitatud üsna galakontserdilikult.

Fotografiska oma mitteakadeemilisusega tõmbab ligi mitmekesisemat publikut, kes võib soovi korral peale kontserdi nautida ka näitusi ja kohvikus pakutavat.

Laulupeo „Püha on maa“ kava oli koostatud tasakaalustatult, sisaldades vana ja ka uut, kusjuures nii palju uudisloomingut ei ole seni kõlanud ühelgi laulupeol.

Eri ajastute muusikat on samal kontserdil esitatud kogu aeg, nüüd aga olid mitmed interpreedid oma kava üles ehitanud vanemat ja nüüdismuusikat korrapäraselt vaheldades.

Juba enne rahvusmeeskoori Ühendkuningriiki saabumist oli oma Inglismaa ja Šotimaa üheteistkümne kontserdiga kontserdireisi alustanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.

Maila Laidna ja Tiiu Sisask andsid kontserdi, mille jaoks valmistasid ette mitmekesise ja nõudliku kava, tuues esiettekandele ka kaks eesti helilooja teost.

Elamus oli üks tänavuse hooaja võimsamaid, aga kontserdivormi kohta tekkisid siiski mõningad küsimused.

EFK on koor, kus iga laulja võiks olla solist. Ometigi oli mingil määral üllatus, et koorilauljatega on võimalik barokkooper niivõrd kõrgel tasemel ette kanda.

Üks võimalus nooremat publikut saali tuua on võtta kavva noortele lähedasema helikeelega muusika, milleks sobib suurepäraselt Ameerika minimalistide loodu.

Nii mõnegi kontserdi kava valikut mõjutas Ukrainas peetav sõda, kuid ülekaalus oli helge ja elurõõmus muusika, mis täitis hinged valguse ja lootusega.

Eestist väljaspool tuntakse kõige enam Urmas Sisaski koorimuusikat, millel on kaunid meloodiad, selge faktuur, lihtne, sageli koraalilaadne harmoonia ja ostinaatsed rütmid.

Valter Soosalu demonstreeris kõiki oma oskusi, vaid klassikalised aariad jäid publiku ette toomata. Soome muusika austajatele pakuti õhtu jooksul üksjagu äratundmisrõõmu.

Suvine Haapsalu vanamuusikafestival on saanud omale võrdväärse sügisese paarilise. Kuidas aga leida kuulajaid Tallinnas novembri sombusel nädalal, kui valitseb tõeline muusika üleküllus?

Järjest enam ilmub muusikavaldkonda neid, kes üritavad sügavale juurdunud traditsioone lõhkuda ning meelitavad kuulajaid uute ideede ja kontserdipaikadega.

Orkester kõlas elavalt, värvikalt ja energiliselt ning tundus, et noored naudivad igati oma mängu. Võib arvata, et sellele orkestrile sobisid mõlemad esituspõhimõtted hästi. 

Kuna „Südameasjad“ on improvisatsiooniline teos, on iga selle ettekanne uudne ning põnev on kogeda, kuidas esitajad sellist üsna vaba ülesannet lahendavad.

Haapsalu vanamuusikafestival on justkui kvaliteedimärk, korraldajate valikuid võib vaat et pimesi usaldada ja kerge südamega igale kontserdile minna.

Sõja tingimustes festivali korraldamine on võimatu, aga et järjepidevust mitte katkestada ning hoida ukraina kultuuri maailmakaardil, otsustati festival sel korral läbi viia hoopis Eestis ja Kreekas.

Pärast pikka sunnitud pausi oli selleaastane lehekuu tihedalt täis koorikontserte, kus vanade tegijate kõrval jäid silma uued nimed.

Kontserdikava oli mitmekesine. Eriti väärtuslik oli aga see, et esitati ka Eesti aladel tegutsenud heliloojate teoseid.

Klavessiinifestivalil ei piirduta klahvpillidega, vaid kaasatakse ka muid instrumente: tänavu olid kampa kutsutud kuue- ja seitsmekeelsed viola da gamba’d ning nelja- ja viiekeelsed barokktšellod.