$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Alo Põldmäe
-
„Klaaspärlimängu“ avalöök: värskus ja mängulisus
„Klaaspärlimängu“ avakontsert „Klassika punk“ sai pealkirja ilmselt punkmuusikale omasest esinejate vabast suhtlemisest publikuga.
Festivali „Klaaspärlimäng“ avakontsert „Klassika punk“ 12. VII Tartus Jaani kirikus. Nadežda Tokareva (viiul, Sloveenia), Kristjan Kannukene (vioola), Mihhail Dzudze (bassbalalaika, Venemaa), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen. Kavas Luigi Boccherini, Alfred Schnittke, Kristjan Kannukese (esiettekanne) ja Peeter Vähi teosed.
„Klaaspärlimäng“ on end kindlalt sidunud Tartuga alates 2009. aastast. Seega on Tartus oldud kümme järjestikust aastat – omamoodi…4 minutit -
Leigo – Eesti muusikamaastiku peegeldaja
Leigo järvemuusika festival 5. ja 6. VIII Valgamaal.
Pilt Leigo järvemuusika festivalist kui Eesti praeguse muusikamaastiku peeglist kerkis silme ette juba festivali kavaga tutvumisel. Seisavad ju seal kirjas tegijad Eesti praeguse kontserdielu parimate hulgast, olgu uustulnukad, novaatorid või positsiooni kindlustanud esinejad. Leigo üks märke on ju tippesinejate kutsumine võrratusse looduskeskkonda. Festivalipaiga ilm oli heitlik, kuid parajalt…3 minutit -
Klaveriorkester pani fantaasia lendama
Eesti Klaveriorkester: Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske, Kai Ratassepp ja Mati Mikalai, Reet Kopvillem-Ruubel ja Piret Habak, Piret Väinmaa ja Lauri Väinmaa 1. X Vanemuise kontserdimajas.
Muusikapäevalt oodatakse ikka midagi erilist, ehk ebatavalistki. Need lootused täitusid Eesti Klaveriorkestri kontserdil, sest sellest lausa kiirgas erilisust. Kavas olid Glinka, Smetana, Sisaski ja Raveli teosed, mida oktoobri keskel mängitakse ka…2 minutit -
„Ballaad“, Eino Tubina raamat oma isast
Tänavu varasuvel täienes tubiniaana olulise teosega: Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ning kirjastuse SE&JS väljaandel ilmus raamat „Ballaad. Eduard Tubina lugu“. See on Türgis elava Eino Tubina juba teine raamat oma isast. Kui mõned aastad tagasi ilmunud „Teisal“ käsitles põhiliselt Tubina Rootsis elamise perioodi, siis „Ballaad“ on kogu Tubina elu haarav elulooraamat.
Meenutame, et põhjalik juubelialbum „Tubin…4 minutit -
„Klaaspärlimäng“ ja Tartu vaim on hea tandem
Muusikafestival „Klaaspärlimäng“ 9.–14. juulini Tartus. Festivali kunstiline juht Peeter Vähi.
20 aasta jooksul on festivalil „Klaaspärlimäng“ välja kujunenud selge suunitlus ja positsioon kirevas ja vahel kaootilises muusikailmas. „Klaaspärlimäng“ on värskendav, publikut hariv ja vaimsust õhkav ettevõtmine. Vaimsus on saavutatud korraldajate järjepideva töö, esinejate kõrge taseme ja eriliste pillikoosluste kaudu. Märkimisväärne on festivali korraldajate oskus tuua…3 minutit -
Tundmatu eesti meistri harmoonium XX sajandi algusest.Alo PõldmäeMis saab eesti harmooniumist?
Eesti rahvusliku klaverimuuseumi, Tartu laulupeomuuseumi ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi koostööna sai Tartus teoks näitus „Eesti harmoonium“ (koostaja Alo Põldmäe), mis on pühendatud muusika-aastale ja harmooniumi leiutamise 205. aastapäevale. Laulupeomuuseumis saab 7. märtsini vaadata teatri- ja muusikamuuseumi, klaverimuuseumi, tootmiskoondise Tarmeko, Tartu vallavalitsuse, Rannu Mihkli koguduse ja Ede Markuse harmooniume.
Harmooniumi leiutaja on prantsuse pillimeister Gabriel Joseph…2 minutit -
Klassikatähed Tartus
„Klassikatähed 2014“ võitja auhinnakontsert 6. I Vanemuise kontserdimajas: Katariina Maria Kits (viiul), kaastegevad Sten Heinoja (klaver) ja Marcel Johannes Kits (tšello).
Eesti Kontsert koostöös Eesti TVga on algatanud ühe igati tänuväärse asja, korraldades kahel viimasel aastal telekonkursi „Klassikatähed“. Korjame neid maitsvaid vilju veel tükk aega, eriti tänu sellele, et lai telepublik sai teadjaks, kui palju on…3 minutit -
Vaimuaristokraadi mälestuse jäädvustamisest
Heimar Ilves 100
„Näib, et eestlased on suurrahvas ja neid on ka kole palju. Eriti palju on nende hulgas suuri andeid – heliloojaid, interpreete, kirjamehi. Nii et vabalt võib kümneks, kahekümneks või viiekümneks aastaks maha kriipsutada Eduard Tubina, Karl Ristikivi, Arvo Pärdi, Neeme Järvi … Heimar Ilvese töö ja loomingu, ilma et sellest mingit kahju sünniks. [—] Üht-teist me taas jälle avastame ja kui muutume uuesti väikerahvaks, siis ehk jõuab järg…5 minutit -
Klaveri jäävuse seadus
Tartu laulupeotegelaste klaverite näitus
Oleme praegu üldlaulupeo lainel, otsime jälle juuri ja sidemeid, huvitavaid ajaloolisi momente ja üksikasju. Järjest rohkem lähevad hinda ajaloolaste ja muusikateadlaste avastused, mis aitavad taastada nii esimeste laulupidude kui teiste seniste pidude hõngu.2 minutit -
Valkas „Cimze kood”, Tartus „Enne ja nüüd”
145aastaseks saanud eesti üldlaulupidu on ligi kuu aega tähistatud väiksemates vormides. Üldlaulupidude võtmeisikute ümmargused tähtpäevad on andnud põhjust mõtiskleda alguste algustest. Läti ja eesti laulupidude alglätetel seisis Jānis Cimze (1814–1881) – käivitava energiaga isiksus, kelle sünnist möödub 4. juulil 200 aastat. Temale pühendati 30. mail Valkas Läti-Eesti laulupäev „Cimze kood”. Eesti poolelt on olnud keskmes Miina Härma (1864–1941) 150. sünniaastapäev 9. veebruaril ja temale pühendatud Tartu laulupidu „Enne…4 minutit -
Hooaja lõpetus sümfo-džässiga
Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert 16. V Vanemuise kontserdimajas, dirigent Paul Mägi.2 minutit -
„Elias” avas kontserdihooaja Tartus
Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert 13. IX Vanemuise kontserdimajas: oratoorium „Elias”, dirigent Paul Mägi. Osalesid Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu Noortekoor, solistid Liisi Kasenõmm (sopran, Eesti/Saksamaa), Jovita Vaškevičiūtė (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti RO), Krišjānis Norvelis (bass, Läti RO), Reigo Tamm (tenor), Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoor).3 minutit -
Klaaspärleid veeretati mänguliselt
Peeter Vähi kunstilisel juhtimisel toimuv muusikafestival „Klaaspärlimäng” on end 2009. aastast sisse seadnud Tartus. Positsiooni tugevust kinnitas ka äsjane, 18. – 23. juulini peetud festival. Kõik üheksa kontserti anti Jaani kirikus ja publikupuudust polnud. „Klaaspärlimängust” on saanud Tartu muusikaelus süvapoole mõjukaim sündmus, mis suunitluselt sobib hästi Tartu kui ülikoolilinna vaimsuse ja mõtteerksusega. Loomulikuks peetakse solistide/kollektiivide kõrget esinemiskultuuri ja esitatava muusika kõrget taset. Tugeva pitseri paneb ka Jaani kiriku…5 minutit -
Ühest kevadekuulutajast Tartus
XII Eesti heliloojate festival 4. – 9. VI Tartu Jaani kirikus
Tartu on olnud eesti muusikaelu oluline keskus läbi aastakümnete. Kui aga võtta tänapäevane muusikaelu intensiivsuse mõõdupuu – muusikafestival, siis selles osas kipub Tartu tagaplaanile jääma. Suurem osa ja suuremad süvamuusika festivalid toimuvad peale Tallinna Pärnus, Haapsalus, Saaremaal, Raplas, Viljandis, Narvas ja Suure-Jaanis. Siiski, juba 1996. aastast peetakse siin vanamuusikafestivali „Orient et occident” ja 2009. aastast on siia…3 minutit -
Eesti Vabariigi klaveritest
Kui vahel jääb mulje, et meie kultuurikiht on põhjalikult läbi uuritud, siis kas või põgusalt Eesti klaveriehituse ajalookardinat kergitades selgub, et see pole kaugeltki nii. Vaid üks näide: kui 2000. aastal oli teada eesti päritolu meistrite 44 marki klavereid, siis tänaseks on see arv peaaegu kahekordistunud – praegu teame 79 klaverinimetust. Ja igal aastal lisandub paar-kolm uut leidu! Ainuüksi 2012. aasta sügisel Tartu Tasku keskuses avatud klaverinäituse „Tartu…5 minutit -
„Kabaree” Vanemuises
Järjest muusikalikesksemas Vanemuises on uue hooaja kaks muusikalavastust samas žanris sarnased: 22. septembril esietendus jazzilavastus „Moonlight express” ning 20. oktoobril muusikal „Cabaret”.
„Kuuvalguse ekspressi” lavastusel on oma võlu – publik saab kamaluga äratundmisrõõmu, sest kuuleb paljusid tuntud džässipalu koos nende tantsuliste lahendustega, koos lavaliste süžeealgetega. Eriliseks teeb etenduse laval esinev stiililt ehtne instrumentaalkooslus – bigbänd Tartu, mis tegutseb Lirike Langeleri juhendamisel. Selle kollektiivi toomine lavastusse on vahva leid ja…2 minutit -
Tubina muuseum sai aastaseks
15. juunil tähistati Alatskivi lossis kahte sündmust: Eduard Tubina 107. sünniaastapäeva ja Tubina muuseumi esimest aastapäeva. Muuseumi kammersaalis anti kõrgetasemeline kontsert, mille sisustasid metsosopran Iris Oja ja klaveripartnerina Kadri-Ann Sumera. Esitati Eduard Tubina, Veljo Tormise ja Lepo Sumera vokaalloomingut. Põhjaliku ülevaate Tubina vähem valgustamist leidnud elu-, loominguja tööperioodidest Rootsis tegi helilooja poeg Eino Tubin, kes oli nende sündmuste tähistamiseks sõitnud kohale Türgist. Õhtul toimus lossis Tubina päeva raames…2 minutit -
„Werther” – lauljate mõõduvõtmise ooper
Märtsis tuli Vanemuises lavale suure armukire ja emotsioonidega laetud Jules Massenet’ ooper „Werther”, mis on loodud Johann Wolfgang von Goethe romaani „Noore Wertheri kannatused” põhjal. Heliteos nägi ilmavalgust 1892. aastal Viinis. Viimasel ajal maailmas mängituim Massenet’ ooper on nüüd ka Eestis esmakordselt laval – igati tänuväärne samm Vanemuise poolt.
Ooperi lavastaja Albert-André Lheureux (Belgia) on kogemustega teatrimees, kes oskab arvestada publiku emotsionaalse seisundiga, suudab napi, liialdustevaba liikumisega saavutada publiku…2 minutit -
Oreliduo – kontserdisaalide haruldus
Oreliduo Urmas Taniloo (suur kontsertorel) ja Pille Taniloo (positiivorel) 15. IV Vanemuise kontserdimajas.
Vanemuise kontserdimajas oli tavapäratu ja huvitav kontsert: mängis oreliduo Urmas ja Pille Taniloo. Väikeseformaadiline, väliselt harmooniumi või tšelestat meenutav positiivorel on enamasti kasutuses tubastes tingimustes või väikestes saalides. Nüüd võis Tartu publik veenduda, et pill suudab olla vääriline partner ka suurele orelile. Taniloode esituses kuulsime XVIII sajandi muusikat: itaallaste Giovanni Lucchinetti ja Luigi Cherubini ning hispaanlase…1 minut -
Mõttepudemeid Elleri 125. sünnipäeva ümber
7. märtsil oli eesti muusika suurkuju helilooja Heino Elleri 125. sünniaastapäev. Meie muusikaloo nii oluline tähtpäev eeldas, et Elleri muusika ja isiksus saavad suurema tähelepanu osaliseks. On ju nii, et ümmargused tähtpäevad tõstavad olulised isiksused korrakski tähelepanu keskpunkti.
Eller ei ole ununenud, tema ümber toimub mõndagi, kas või sellised väärtuslikud algatused nagu CDsari Elleri klaveriloominguga (Sten Lassmann) või Tõnu Kaljuste plaanitav Elleri kolme sümfoonia esitus Nargeni festivalil. Ometi toimis…3 minutit -
Kõrgendatud tonaalsusega ooperi- ja operetikontsert
Galakontsert ooperi- ja operetimuusikaga: solistid ja Vanemuise SO Paul Mäe juhatusel 3. II Vanemuise kontserdimajas.
Galakontsert Vanemuise kontserdimajas kujunes tavapärasest pidulikumaks, sest kontserdi eel anti üle Kaarel Saha auhind Vanemuise majade perenaisele Helje Kollomile ja teatri kauaaegsele kunstnikule Georg Sanderile. Samas tehti teatavaks, et Kassitoomele 29. juuliks kavandatud Vanemuise suvekontserdi suurtoetaja on soojusefirma Giga ja kohe allkirjastasid Vanemuise direktor Paavo Nõgene ja firmajuht Tiit Veeber ka sellesisulise lepingu. „Mikski…1 minut -
Homme avatakse Alatskivil Tubina muuseum
Homne päev on Eesti muusikakultuurile rõõmupäev, sest Tartumaal vastrenoveeritud ajaloolises Alatskivi lossis avatakse eesti muusika suurkuju helilooja Eduard Tubina (1905–1982) muuseum. See sünnib täpselt Tubina 106. sünnipäeval. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja heliloojate Kappide muuseumi kõrval saab sellest viies meie muusikaklassikule pühendatud muuseum.
Nii kogu eesti muusika kui Tubina mälestuse jäädvustamise seisukohast väga olulise kultuuriobjekti avamine esinduslikus lossis on sümboolne ja mitmetähenduslik: Tubin sündis avatava muuseumi läheduses…2 minutit -
Elegantne kevadtervitus
„Contrabasso con amore”: Mati Lukk ja Siret Lust (kontrabass), Henry-David Varema (tšello) ja Nata-Ly Sakkos (klaver) 30. III Vanemuise kontserdimajas.
Veenmaks publikut, et kohmakaks instrumendiks peetav kontrabass võib olla sama võluv soolopill kui teisedki, on mitmed suured muusikud pühendanud oma elutöö. Keskne roll on siin olnud XIX sajandi itaallastel Giovanni Bottesinil ja Domenico Dragonettil. Mõlemad saavutasid kontrabassil ennekuulmatu virtuooslikkuse ja propageerisid seda instrumenti oma helitöödega. Eesti muusikutest jõudis…2 minutit -
Elegantne kevadtervitus
„Contrabasso con amore”: Mati Lukk ja Siret Lust (kontrabass), Henry-David Varema (tšello) ja Nata-Ly Sakkos (klaver) 30. III Vanemuise kontserdimajas.
Veenmaks publikut, et kohmakaks instrumendiks peetav kontrabass võib olla sama võluv soolopill kui teisedki, on mitmed suured muusikud pühendanud oma elutöö. Keskne roll on siin olnud XIX sajandi itaallastel Giovanni Bottesinil ja Domenico Dragonettil. Mõlemad saavutasid kontrabassil ennekuulmatu virtuooslikkuse ja propageerisid seda instrumenti oma helitöödega. Eesti muusikutest jõudis…2 minutit
