Lauri Räpi looming on kohati sedavõrd lihtne ja triviaalne, et mõjub kirjandusliku snobismi positsioonilt peaaegu labasena, solvab „head“ maitset ja intellekti, rikub värsiseppade mõttelise tsunfti mundriau.
Tänavuse „Hard rock laagri“ esinejate nimekirja ülemine ots, mis oli glamuursem kui kunagi varem, tekitas alusetut paranoiat.
Festival „Hard rock laager“ 29. – 30. VI Vana-Vigala mõisapargis. Esinejad Crowbar, Lacuna Coil, I Am Morbid, Saille, In The Woods, Talbot, Taak, Must Hunt, Deceitome, Aghor jpt.
Vana-Vigala vanas mõisapargis peetav „Hard rock laager“ ehk HRL promob end juba pikemat aega pretensioonika lipukirjaga „Parim rahvas, raskeim muusika“. Julgen kinnitada, et need…
„Kellavärgiga apelsin“ eeldab oma tõlgendajalt ajastuväärilist avangardsust, mida Rakvere teatri suvelavastus pakkuda ei suutnud või ei soovinud.
Rakvere teatri „Kellavärgiga apelsin“, autor Anthony Burgess, tõlkija Klaas Meltsas, lavastaja Ringo Ramul, kunstnik Annika Lindemann, koreograaf Sylvia Köster, muusikaline kujundaja Vootele Ruusmaa, valguskujundaja Märt Sell. Mängivad Grete Jürgenson, Märten Matsu, Getter Meresmaa, Karl Robert Saaremäe, Karl Sakrits, Eduard Tee, Martin Tikk ja Tanel Ting. Esietendus 8. VI Rakveres…
Pime viha ja lõputu kadedus usutakse olevat kõigi kriitikute pärispatt, kutsehaigus ja peamine motiveerija.
Kõigil, kes usuvad enese olevat geniaalse, ideaalse ja eksimatu, ning soovivad, et seda uskumust jagaksid ka teised, tuleb aeg-ajalt leida veenev ja avalikku kasutamist võimaldav vastus küsimusele: kes mu püksi sittus? Sest nagu selgub, on ideaalse inimese pükstest tuleva halva lõhna puhul enamasti süüdi keegi teine. Keegi, kes pole nii täiuslik. Keegi, kelle…
Kas „sugu: M“ jookseb lavastusena teadlikult ja eesmärgipäraselt sirge seljaga lati alt läbi?
Vaba lava „sugu: M“, lavastaja Jürgen Rooste, dramaturg Sveta Grigorjeva, helilooja ja helikunstnik Siim Aimla. Mängivad Jürgen Rooste, Kaur Riismaa, Ivar Sild, Marko Martinson, Siim Aimla ja Meelis Tasur. Esietendus 19. IX Vaba Lava teatrikeskuses.
Aastake tagasi Vabal Laval esietendunud „sugu: N“ oli üks mulluse teatrihooaja enim kõne- ja kiiduainet pakkunud lavastusi. Põhjusega. See nelja…
Ivar Põllu katse kujutada Kuldse Trio liikmeid kui inimese (tahtmatuid?) paroodiaid on jäänud nii dramaturgiliselt kui ka lavastuslikult poolele teele.
Tartu Uue teatri „Baskin“ kujutab enesest rohkem estraadi, huumori ja oma nimitegelase peiesid kui reanimatsiooni või rehabilitatsiooni.
Tartu Uue teatri „Baskin ehk Nalja põhivormid“, autor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Ivar Põllu, kostüümikunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnikud Karl Marken ja Taavi Toom. Mängivad Katrin Pärn ja Janek Joost. Esietendus 24. X Tartu Uues teatris.
Ühe kulunud klišee kohaselt algab teatriskäik garderoobist ja puhvetist, ent tegelikult saab see vist enamasti siiski alguse reklaamist.…
„Ma olen Ivo Linna“ on Raivo E. Tamme lavaline läbikukkumine iseenda rollis, autobiograafiliste anekdootide kiretu karaoke.
„Ma olen Ivo Linna“, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Liisi Eelmaa. Laval Raivo E. Tamm ja Super Hot Cosmos Blues Band. Esietendus 15. VII Nordea kontserdimajas.
„Ma olen Ivo Linna“ on pretensioonikas pealkiri igale teosele, mille autoriks või peategelaseks pole just Ivo Linna ise. Tänavu juuli keskel mängiti Tallinnas Nordea kontserdimajas neljal õhtul sellenimelist kontsertetendust: autor…
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ on justkui summutatud komöödia, mis hoiab end tagasi lootuses, et vaatajani jõuab seeläbi ka tragöödia, mida dramaturgia ja lavastus ometi välja mängida ei suuda.
Sirbi sotsiaaliatoimetaja Valle-Sten Maiste avaldas seda lugu tellides soovi, et ma kirjutaksin esseistlikus vormis oma suhtest Viljandiga, kuid hoidus täpsematest ettekirjutustest probleemipüstituse osas. Seepeale meenus mulle tema enese kümnenditagune pihtimuslik ettekanne teemal „Miks ma Räpinasse ei koli?“, mille pealkirja parafraasist tegin oma kirjutise lähteküsimuse: „Miks ma Viljandist lõplikult minema pole kolinud?“.
Hoiatan, et alljärgnev…
1.
Elame maailmas, mida valitseb looduses esinevaid semiootilisi protsesse käsitlev termodünaamika neljas seadus: kõigest saab tähendus. Ehk teisisõnu: kõikides süsteemides kulgevad kõik protsessid tähenduse kvantitatiivse kasvu suunas. Kuidas sellesse suhtuda? Mida teha või tegemata jätta? Kõigist võimalikest tegevusstrateegiatest on inimene valinud talle omaselt kõige vähem tervemõistusliku – kasvu teadliku ja sihipärase sekkumisega veelgi suurendada…
Kertu Moppeli lavastuses „Liha luudel” ei jäljenda teater elu, vaid püüab kirikliku sakramendi kombel sellesse otsesel moel sekkuda, seda transformeerida.
„Draama” luulelavastuste esindusliku, mahuka ja eklektilise programmi „Teatro poetico” võib lugeda õnnestumiseks, hoolimata sellest, et seal ei kohanud ühtegi esteetilist täistabamust.
Tänavusel „Draamal” etendunud luulelavastuste programm, mis moodustas kogu festivalist ligi kolmandiku, tõi Eesti sõnateatri suurele aastapeole vaheldust ja värskust, mida see minu meelest juba mõnda aega natuke vajab. Kuraatori valikuna, millesse subjektiivsus ja…
1.Ooper on žanrina jõudnud oma nelja sajandi pikkuse ajaloo järel seisu, kus heliloojate, dirigentide ja solistide kõrval räägitakse üha enam lavastajatest, aga ka kunstnikest ja dramaturgidest. Sest „kostüümides kontsertide” aeg paistab olevat ooperilavadel möödas: publiku uus pealetulev põlvkond keeldub tegemast ooperile hinnaalandust ning soovib muusikateatris selle suurest kunstilise tinglikkuse astmest hoolimata näha sõnateatri…
Leo Tolstoi arvates peaks kunsti sisulised ja vormilised kaanonid määrama ühiskonna kõige harimatumate ja rumalamate vastuvõtu tase.
1.
Umberto Eco kirjutas 1968. aastal enne México olümpiamänge artikli „Spordiloba”,1 kus ta kritiseeris professionaalset sporti ja selle ümber tekkinud establishment’i. Muu hulgas süüdistas Eco tippsporti selles, et see rikub inimesi, kuna on hõivanud ebaloomulikult suure koha meie…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kuldsed kaksikud: Mihkel Smeljanski (Tambet Seling) ja Jüri Vlassov (Sander Rebane).Gabriela Liivamägi
Idüllist looduse ja ingellike laste keskel saab stseenide kuludes nende guvernandile kiimas kodukäijate tõttu kriipiv õudus.Ardo Kaljuvee
Death DTA lähenemine Deathi muusikale on aupaklik ja akadeemiline ning täielikult originaali autori- ja ajastutruu esitamise teenistuses.Alvar Loog
Suurema osa „Uhkuse ja eelarve“ dramaturgiast ja lavastusest moodustab „puhta“ absurdi kullaproovita sotsiaalkriitiline satiir, mis läheb kohati päris palaganiks kätte. Vanamutid: Saara Nüganen, Ester Kuntu, Laura Kalle, Lauli Otsar.Mats Õun
Üks uusväliseestlane (Meelis Rämmeld).Gabriela Liivamägi
„Tõde ei anta kellelegi andeks“ esitab versiooni, mille kohaselt pani Milli Vanilli primitiividest poisid (Veiko Porkanen ja Madis Mäeorg) aastate kaupa fonogrammi peale suud liigutama ühele konkreetsele atraktiivsele emasele (Kaisa Selde) meeldimise soov.Gabriela Liivamägi
Jon Fosse näidendi „Sügise unenägu“, mille surnuaial toimuv tegevus keerleb üürikese elu ja surma üle, võiks klassifitseerida kalmistudraamaks.Siim Vahur
Viljandi on minu Veneetsia: ilus, idülliline ja sanatoorne, täis rahu, poeesiat ja õnnelubadust.Piia Ruber
„Mihhail ja Mihhail“ räägib poole sajandi tagusest ajast, mil rahvusvahelisel tasemel male oli külma sõja tingimustes suuresti poliitilise ideoloogia ja superriikide avaliku kuvandi teenistuses.Pressifoto
Enam kui pool poolteist tundi kestva „Liha luudel” ajalisest mahust kulub teatritehniliste vahenditega teostatud peokultuuri analüüsile.Gabriela Liivamägi
Luuleteater Poetico avas Tartus nädalaks uksed.Foto: Aldo Luud FOTO ALDO LUUD