2023. aastal avaldas Giánis Varoufákis raamatu „Tehnofeodalism. Mis tappis kapitalismi?“, kus ta väidab, et 2008. aasta majanduskriisi järel keskpankade ja valitsuste tehtud valed otsused – rahatrükk koos madala intressimäära ja brutaalse kokkuhoiupoliitikaga – on viinud sisuliselt kapitalismi lõppemiseni traditsioonilises mõttes. Selle asemel on kujunenud välja uus tehnofeodalistlik maailm, kuna juurde trükitud 35 triljonit dollarit jagati väikese intressiga laenudena üksnes suurtele pankadele ja tehnoloogiaettevõtetele, see aga suurendas majanduslikku ebavõrdsust veelgi. (Varoufákise…
Olukorras, kus konservatiivne hüsteeria on taas meedia üle valanud tavapäraselt nõmeda jauramisega ühe telesaate pärast, hakkas mind sügavalt huvitama selle fenomeni psühholoogiline mõõde. Ultrakonservatiivide näol on tegemist seltskonnaga, kellele näib, et nende vastasleer koosneb vikerkaarevärvilistest lumehelbekestest, kes iga asja peale solvuvad ja tahavad nende sõnavabadust piirata ning pehmeid väärtusi kehtestada. Kõik on liberaalid ja kommunistid (nagu see oleks üks ja seesama), kes kõikvõimalikelt onu Heinodelt, religioossetelt fanaatikutelt ja ultrarahvuslastelt nende…
Iga kord, kui ma kuulen kedagi lausuvat, et „kultuuri olukorra lahendamiseks on tarvis rohkem eraraha kaasata“, haarab mu käsi Marxi „Kapitali“ järele. Huvitav, millises paralleeluniversumis need hobulausujad küll elavad? Ja kas nad tõesti arvavad, et ükski kultuuri- või kunstiasutuse juht pole viimase kolmekümne viie aasta jooksul selle geniaalse mõtte peale ise tulnud? Uskuge mind, kõik nurgatagused on läbi otsitud ja leitud on … näpuotsaga, midagi. Kui sedagi. Meil on mõned üksikud…
8. augustil avaldas Postimees Wall Street Journali artikli „WSJ: Tim Walz vs. J. D. Vance: asepresidendiks pürgijate isiklikud rahakotid erinevad totaalselt“*. Wall Street Journal on ultrakonservatiivse meediamagnaadi Rupert Murdochi impeeriumisse News Corp. kuuluv väljaanne, mille artikleid sama konservatiivses Postimehes innukalt eesti keelde tõlgitakse. Selleks on isegi eraldi veebisait. Näiliselt head ajakirjanduslikku tava järgides kirjutatud artikkel aga üksnes näib erapooletuna. Artikkel, kus jutt justkui sellest, et endine õpetaja ja kongresmen Walz, kelle…
Isamaa ja Reformierakonna võimekus oma niigi kipaka poliitvankri ette lennukate mõtetega lollpäid leida on jätkuvalt suur. See on peaaegu samaväärne EKRE omaga ning kahtlemata suur saavutus, sest püha perekonna juhitud küünilis-paranoilises poliitprojektis on võimalik esile tõusta üksnes eriti nüridel, ent see-eest silmapaistvalt lojaalsetel isenditel, kes füürerite otsustes kunagi ei kahtle. Tähelepanuväärselt juhmide mõtetega Lea Danilson-Järje ja Riina Solmani kõrvale on Isamaa paari aasta eest soetanud ka Kristjan Järvani. See tegelane…
Olgem ausad, Putin kui karmikäeline imperialistlik füürer, kes õigeusu kirikus küünlaid paneb, kuldses saalis isalikult troonib, poliitvaenlasi jõhkralt maha notib ning iga hälbimist patriarhaalsetest pereväärtustest karmikäeliselt karistab, on Eesti ultrakonservatiivide ja teiste neti- ja neonatside (mitte liiga salajane) haige unistus. Ta on täiuslikult realiseerunud unelm „tugevast“, „traditsioonilisest“ ja „religioossest“ juhist, mis sest et armukesed ja abieluvälised lapsed siin ja seal. Tema võib.
Venemaa näib selles fantaasias riigina, kus valitseb порядок ja…
Kireva elukäiguga radikaalse postmarksistliku mõtleja ning endise poliitvangi Antonio ehk Toni Negri (1933–2023) lahkumine 16. detsembril ei tekitanud eesti (ühis)meedias suuremat vastukaja. Ometi on tegu millenniumi ühe olulisema poliitilise filosoofiga, kes sünteesis Foucault’ ning Deleuze’i ja Guattari ideedest koos Michael Hardtiga neoliberaalse kapitalismi vägagi viljaka ning populaarse kriitilise käsitluse. Negri ja Hardti 2000. aastal ilmunud raamat „Impeerium“ („Empire“) on kindlasti selle sajandi üks olulisemaid ja menukamaid sotsiaalfilosoofilisi ühiskonnakäsitlusi, kus nad…
Avalikus kirjas Gazas kohest relvarahu nõudnud 134 kultuuritegelasele heitis Ilmar Raag Postimehes ette, et nood ei toonud esile ühtegi kriitilist nooti Hamasi aadressil. Et ei oleks kaksipidi mõistmist: Hamas on ultraparempoolne fundamentaalne islamistlik terroriorganisatsioon, kes ei vääri mingit halastust, tuleb kõhklusteta hukka mõista ja organisatsioon hävitada. Aga täpselt sama kuritegelik ja hukkamõistetav on Netanyahu ultraparempoolne sionistlik (loe: fašistlik) valitsus ning Iisraeli aastaid väldanud jõhker ja igasuguseid rahvusvahelisi leppeid rikkuv poliitika…
Hiljaaegu jäi silma Delfi video Tallinna ööelu nõuniku Natalie Metsa ja aselinnapea Madle Lippusega. Nad käisid väidetavalt naistele kõige ebaturvalisemaks peetavateks kohtades – Snelli tiigi ääres, Vana-Viru tänaval, Balti jaama tunnelis jne.1 Oleks tahtnud teada, kas valiku aluseks oli statistika või ajakirjaniku tunne, et need paigad on ebaturvalised. Millised on kuriteod, mida neis paikades toime pannakse? Ilmselt ei oleks see olnud võimatu ülesanne, kuid millegipärast jäi väike ajakirjanduslik eeltöö tegemata…
Abielluda soovivad samast soost paarid sooritavad põhimõtteliselt konservatiivse akti. Nad tahavad pühenduda oma abikaasale, anda selleks kas jumala ees (kui nad on religioossed) või perekonnaseisuametis (kui nad on ateistid) vande, moodustada perekonna, kasvatada ühiselt lapsi (ükskõik kas nende endi bioloogilisi või lapsendatud järeltulijaid) ning võtta teineteise ees vastastikune vastutus – nii heas kui ka halvas.
Ühiskonnas seostatakse geikultuuri üldiselt vabameelsusega – vabadusega vahetada lõputul hulgal partnereid, elada rõõmsalt pidevas peomeeleolus ning…
Installatsioon, vaikelu ja stsenograafia on põimunud Hans-Otto Ojaste ja Urmas Lüüsi teoses „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ võimsaks totaalse installatsiooni kogemuseks.
Kõik semiootikat õppinud inimesed teavad, et Noam Chomsky kasutas lauset „Värvuseta rohelised ideed magavad raevukalt“ näitamaks, et sõnade kooslus, mis moodustab grammatiliselt korrektse lause, võib olla täiesti tähenduseta. Iga järgmine sõna selles lauses tühistab eelmise: roheline ei saa olla värvuseta, idee ei saa olla roheline ega magada ning magada pole võimalik raevukalt. Üks sõber tegi hiljaaegu sellise vea, et kommenteeris midagi staarkonservatiiv Markus Järvi Facebooki seinal, mille peale sai ilmselt…
Patoloogiline nartsissist ei näe vigu ja eksimusi mitte ühe episoodina, vaid sümboolse korra kokkukukkumisena.
Smuuli bareljeefi ümber toimunud ühiskondlik-poliitilises lainetuses ei ole kerge jätta sellele diagnoosi panemata. Ja seekord ei jäta ka. Tõepoolest, olen seda hinnangut kaalunud juba pikemat aega. Vaadates Eesti ühiskonna arengut viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul, viitavad nähud pikemat aega sündroomile, mille vasteks on psühholoogias piirialane isiksushäire (ingl borderline syndrome). Selles mõttes on kaklus bareljeefi ümber…
Hiljaaegu näidati uudisteportaalides fotosid läbitilkkuva laega EKKMist. Pole midagi imestada, et ruberoidkate, mille 2010. aastal ise katusele panime, on 2023. aastaks vananenud. 2010. aasta paiku algas ka EKKMi ilmselt igikestev võitlus oma eksistentsi eest. Kolmteist aastat hiljem on mõne töötajaga institutsioon alles ja tegutseb rahvusvaheliselt kõrgel tasemel, kuid ikka veel ei ole see võimalik…
Psühholoogilised uurimused võimaldavad üsna kindlalt näidata, et konservatism ja liberalism on psühholoogiliselt motiveeritud ning keskseks faktoriks on seejuures hirmutaju.
Teadupärast rõhutab konservatiivne maailmavaade pidevalt iseenda loomulikkust, peaaegu looduslikku päritolu, pidades liberaalset maailmataju samas ebaloomulikuks ja ebamoraalseks, millekski, mis tahab hävitada lihtsat ja elutervet talupojatarkust. Liberaalid seevastu peavad ennast inimkesksemateks ja sallivamateks ning konservatiive kitsarinnalisteks ja ebatolerantseteks. Seda, kuidas psühholoogilised eripärad korreleeruvad poliitiliste vaadetega, on sel sajandil…
Tallinna Kunstihoone näitus toob kunstniku lahustunud Puusempast tagasi kunsti(ajaloo)väljale ning laiendab meie kunstikäsitlust, arusaamist elu ja poliitika transversaalsest seotusest.
Näitus „Raivo Puusemp – lahustumine kontekstis“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 14. V. Kuraator Krist Gruijthuijsen, kunstnikud Raivo Puusemp, Krõõt Juurak, Kristina Norman, Mark Raidpere ja Margit Säde.
Oma raamatus „Kunst ja revolutsioon“ („Art & Revolution“) astub austria filosoof Gerald Raunig ägedasse võitlusesse kunsti ja revolutsiooni ehk kunsti ja elu…
(Kuraatori)näitus on kunstimaailma kõige ebastabiilsem ja ajutisem, ent üks mõjuvõimsamaid struktuure: näituse kaudu saab kunst olevaks, nähtavaks ja jõuab publikuni. Näitus kui formaat kerkis esile muutuste tõttu kunsti institutsioonis ning on seotud näitustamiskompleksi (exhibitionary complex) tekkimise ja arenguga viimase 200–250 aasta jooksul. Ka kuraatori institutsiooni tekkimine…
Barack Obama: „Presidendiks olemise hea külg on see, et ma võin teha seda, mida ma tahan.”
Mõni päev pärast Barack Obama esimest võitu presidendivalimistel 2008. aastal peetud ettekandes küsis Alain Badiou, kas Obama saamine presidendiks oli Sündmus või pelk ajalooline fakt, ning jõuab üsna ühemõtteliselt järeldusele, et…
LAUPÄEVAL, 22. juunil kell 18.00 avaneb Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) näitus “Kõrvalnähud”. Tegemist on rahvusvahelise kunstiprojektiga, mida kureerivad eesti kunstnik Laura Kuusk ning prantsuse kunstiteoreetik Pascale Riou. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) korraldab projekti esimest osa – ühisnäitust, milles osaleb kakskümmend kaks kunstnikku.
Näitus on avatud…
Köler Prize`i publikuhääletus lõpeb NELJAPÄEVAL 23. mail kell 19.00, sest juba järgmisel päeval, REEDEL, 24. mail algusega kell 22:00 toimub EKKMi hoovis gala kus antakse üle nii Grand Prix kui ka Publikupreemia. EKKM on avatud T-P 13-19
Grand Prix võitja selgitab nii nagu alati rahvusvaheline žürii, kuhu…
Köler Prize 2013. Nominentide näitus kunstnikud:Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman, Jaanus Samma, Triin Tamm EKKMPõhja pst. 35T-P 13-19 Näituse avamine REEDEL, 26. aprillil kell 18.00Näitus on avatud 27.04.–16.06
Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille eesmärgiks on populariseerida kaasaegset kunsti ning tõsta esile…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.