Korraks on kuraatoril õnnestunud ehitada sild kahe kunstniku teoste vahele 1960ndatest tänapäevani, luua silmapete, nagu olekski tegemist ühe ja sama autori loomingulise geneesiga.
Kõigepealt tuli Priit Pärn Tapalt. Siis tuli ta Tartu ülikooli bioloogia erialalt. Siis tuli ta kaskadööriks legendaarse nn mõõga ja mantli filmi „Viimne reliikvia“1 juurde (tegelaskujuks nimetu Mässaja). Siis mingil hetkel tuli tal karikaturistina trükiajakirjanduses silma paistmine aina paremini välja. Siis tuli ta Rein Raamatu kutsel Tallinnfilmi joonisfilmiosakonda tüübikunstnikuks. Seejärel tuli ta ära Tallinna Botaanikaaiast, kus töötas taimeökoloogina. Siis asus ta Tallinnfilmiga juba püsivasse töösuhtesse joonisfilmirežissööri ja -stsenaristina.
Siis liikus ta…
Kolmapäeval, 29.02.2012 kell 17.00 avab DÉNES KALEV FARKAS (1974) Hobusepea galeriis isikunäituse “Päev, mida ei ole olemas (A Day That Does Not Exist)”.
“Minu näitus räägib sellest, et väljapääsu ei ole olemas, kuigi me ise ka ei tea, kuhu oleks vaja üldse välja pääseda,” ütleb Dénes Farkas selgituseks oma projektile, mis hõlvab Hobusepea galerii mõlemad korrused ühe (korduva) sundmõtte teenistusse. Et tänast päeva justkui nagu ei olekski kalendris olemas, kuigi kell…
Sirbi kunstitoimetaja palvel katsun öelda kaks sõna EKA vabade kunstide magistritööde kohta, kuna osalesin ühe hindajana selle teaduskonna kuueliikmelises magistritööde komisjonis. Tööd olid, nagu olid, hinded olid, nagu said pandud, mistõttu tundub asjatu hakata tõmbama paralleele stiilis „kas tänavune saak oli parem kui mullu?”. Igal aastal kujuneb oma hindamise taustsüsteem, „aastakäigu koondportree” on selles mõttes paratamatu jääknäht, kuigi magistrandid on kõik iga nägu, ja tore on. Komisjonis põhjustasid elavat arutelu peaaegu…
Dénes Farkasiga vestleb Andreas Trossek.
FOTO: PIIA RUBER
Andreas Trossek: Sinu praeguse isikunäituse pealkirja lõpuosa ei jäta vaataja fantaasiale just palju ruumi: mäng on läbi. Ka Hobusepea galerii pressiteates räägid, et tegemist on neli-viis aastat tagasi alustatud seeria lõpuleviimisega. Ning galeriisse sisse astuv külastaja ei kohta esimese „atraktsioonina” mitte valgesse kuupi ja selle pühitsevasse prožektorivalgusesse asetatud kunstiteost, vaid hoopis üht tiražeeritud odavtrükist, sinu kataloogi, mille lehitsemisel rullub lahti vaata et kõige …
Andreas Trossek intervjueerib Siiri Minkat, ajendatuna Tarmo Saliniga koostöös sündinud ühisnäitusest „Skisofreenia” Hobusepea galeriis möödunud aasta lõpul.
Enamiku kunstitudengite öökapil vedeleb mingil hetkel kohustusliku lektüürina „Hullus ja arutus” ja ühe päevalilli maalinud hollandlase kõrvalõikamise toimingut tunnistame samuti kõik osana modernismi krestomaatiast. „Skisofreenia” on teie mõlema teine ühine näitus ja järg 2007. aasta Draakoni galerii maaliväljapanekule „Kohtumine”. Mõlema näituse pressiteatest aimdub, et te ei teeskle tegelikult midagi. Kodanik Tarmo Salin, varem tegelenud…
TÕNIS SAADOJA korterinäitus „Kodulinn Tallinn” aadressil Tallinn, Põhja puiestee 21–45 kuni 4. XI, KÜLLI SUITSO näitus „Ladu” Hobusepeas 22. X – 10. XI ja JAAN TOOMIKU näitus ArtDepoos kuni 22. XI.
Viimasel ajal on Tallinnas avatud olnud kolme küllaltki erineva tegevkunstniku maalikesksed ülesastumised. Need on Tõnis Saadoja (Vaal), Külli Suitso (Hobusepea) ja Jaan Toomiku (Artdepoo) näitus. Saadoja oma neist võib-olla kõige vähem „maalim”. Suitso oma, vastupidiselt, liigitub kaunikesti kenaks maaliekspositsiooniks.…
NKB, Tallinn 2007 ja NPNK, Tallinn ja Tartu 2005
/—/ keda huvitavad nüüdisajal enam kandlemängu- ja kultuurimajalood? Eesti lugejate huvid on paisunud palju globaalsemaks. Eesti lugeja ei väsi teadetest, et Britney Spears ähvardas end tappa, et Britney Spears peksis abikaasat, et Britney Spears kandis aluspükse. Britney Spearsi võib asendada ükskõik millise meelelahutustegelasega…1
Endise idabloki filmipärand ja selle väärtustamine.
SS-Sturmbannführer Windisch (Jüri Järvet) ja Inimene nr 1 (Vaclavas Blēdis) Kaljo Kiisa „Hullumeelsuses” (1969).
“Pärn, pärn, Pärn…,” mõtleb noor kunstiteadlasest pärnograaf oma puhmaskulme kibrutades ja pliiatsit närides. Tema laup on suure mõttetegevuse tagajärjel muutunud niivõrd raskeks, et näib kohe-kohe üle kulmude ta ninale kukkuvat. “Midagi on kogu selles värgis, ses käitumisloogikas väga hirmutavat, lausa totalitaarset. Isikunäitus Kumu kunstimuuseumis, paks “Pärnograafia” raamat ja pikk dokumentaalfilm “Mees animatsoonist”, rääkimata “Tagurpidi” koomiksiraamatu kordustrükist – kõik on kuidagi liiga perfektselt ajastatud ühte ja samasse aegruumi. Täielik nostalgiarünnak mitmest…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Mocap-tehnika võimaldab näidata sujuvamat liikumist ootamatumast rakursist, näiteks laenurgast turvakaamerapilti või maapinnatasandilt alt üles perspektiivi.Kaader filmist
Kuidas praeguses geopoliitilises olukorras elada sisse neisse sovetlikesse aegruumidesse, kus kunstniku esteetilist valikut võis ühtlasi tõlgendada poliitilise vastupanuna?Paul Kuimet
Priit Pärn: teadaolevalt ainus inimkonna esindaja, kes on saanud nii Oskar Lutsu nimelise huumoripreemia (1989) kui ka Eesti vanima ja auväärseima kunstipreemia, Kristjan Raua nimelise preemia (2002).Piia Ruber
Rein Raamat: „Ma olen oma filmid üles ehitanud nii, et neis käsitletakse inimlikke probleeme ja ühiskonna probleeme. See võib tunduda üldsõnaline, aga need teemad ei piirdu riigipiiriga, vaid on piiride ülesed.“Kiur Kaasik
