Eesti rahvuslaste oletus, et kui mõni vene intellektuaal on kirglikult antikommunistlik, siis on ta automaatselt eesti rahvuslastega samal positsioonil ka muudes küsimustes, oli ja on vapustavalt naiivne.
Gorki „Põhjas“ on näidend, kus süžee peaaegu puudub, küll aga on hulk eredaid tegelaskujusid ja see annab ideaalse võimaluse näitlejameisterlikkuse tõestamiseks.
Tallinna Linnateatri „Põhjas“, autor Maksim Gorki, tõlkija Ernst Raudsepp, lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Martin Mikson, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskujundaja Emil Kallas. Mängivad Rain Simmul, Külli Teetamm, Liis Lass, Andres Raag, Kristjan Üksküla, Andero Ermel, Evelin Võigemast, Hele Kõrve, Epp Eespäev, Allan Noormets,…
Saanud kutse osaleda Eesti Rahvusraamatukogu seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“ (14. III), panin ma vastava teate oma Facebooki sooviga saada sealsetelt sõpradelt, jutumärkidega või mitte, kommentaare ja mõtteid. Eriti ei saanud. Ehk paar mürgist märkust, et mingi vene nimega tüüp, võõrelement, ennustab…
Juhan Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra korraldas eelmise aasta augustis konverentsi, kus arutati kirjaniku seost kohaga. Konkreetse paigaga, kus ta elab või on elanud, ning mida ta püüab kas lihtsalt kirjeldada või siis leiab sellesse kohta klammerdununa ainest metafüüsilisteks arutlusteks. Mari Niitra…
Pätsi vari kodanikuühiskonna kohal.15. märtsil täitub kaheksakümmend aastat ühest mälestusväärsest diagnoosist: Konstantin Päts selgitas riigikogu ees, miks ta kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra, tuues argumendina välja, et eesti rahvas on propagandast lollitatud, haige ega suuda täita kõrgema võimu kohustusi. Täpsed laused on järgmised:…
Siinkirjutaja pole „selartlane”. Kui Eesti ajaloo II köite kirjutajate kavatsus on olnud puhas ideoloogiavaba ajalookäsitlus, siis mina pole kunagi uskunud selle teostatavusse. Essee „Mõtteline Eesti” teise trüki saatesõnas on lõik, kus väidan, et sajandi eest tagas ajaloolase amet inimesele koolmeistri leiva oma…
„Selartlaste” ja „enamlaste” vastasseisu tagamaadest
Me teame XIII sajandi alguses siinkandis juhtunust lõviosas vaid tänu ühele allikale – Henriku Liivimaa kroonikale. On veel mõned pudemed Novgorodi leetopissides, midagi Skandinaavia allikates, ühte-teist vanemas riimkroonikas (VR). Just viimase näide on õpetlik. VRi anonüümseks jäänud autor…
Esimese punase aasta tulek okupatsiooni tulemusena ei ole sama enesestmõistetav nagu heliotsentriline maailmapilt.
Sõja ja rahu vahel. Teine köide. Esimene punane aasta. Peatoimetaja Enn Tarvel, II köite toimetaja Meelis Maripuu. Kujundaja Arbo Tammiksaar. S-Keskus, 2010. 800 lk.
Raamatu tiitellehe alapealkirjas „Okupeeritud Eesti…
Kogumik „Vene impeerium ja Baltikum” tuletab meelde, et ajalooline mõte liigub ja areneb.Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat. Osmani,…
Hiljuti võis mõningast tuntust kogunud Meediaklubi Impressumi (Kapo aastaraamatus märgitud kui Venemaa propagandasõja üks vahendeid) järjekordsel üritusel kogeda huvitavat olukorda: Dmitri Klenski, mõningast tuntust kogunud tegelane, üritas õhtu külaliselt, Moskvast siia sõitnud Vene teleajakirjanikult Vladislav Fljarkovskilt välja pressida hinnangut kommunismi ja natsismi…
Aeg-ajalt kuuleb väidet, et kõik raamatud on juba olemas. Kõik olulised teosed on kirjutatud. Ma olen ise ka seda väitnud. Ei juhtuks midagi hullu, kui eesti keeles ei ilmuks enam ühtegi uudisteost. Hakkame lugema ja taasavaldama neid, mis on juba kunagi ilmunud.…
1944. aastal Eestist lahkunud inimesed hakkasid uuel kodumaal kirjutama memuaristikat, mille üldpealkirjaks võiks olla küsimus „miks kaotasime iseseisvuse?” (Rootsi jõudnud August Ots on oma esseekogumiku nii pealkirjastanudki). Siinkohal on esitatud Eesti psüühele traditsioonilised mõtisklused iseseisvuse kaotamise põhjuste üle, mis on kirjutatud pagulaskohtades…
Kunagi suve alguses kohtasin Vabaduse väljakul Andres Langemetsa. Teadsin, et Areeni toimetaja Kalev Kesküla on talt tellinud arvustuse minu kogumikule „Võõrad lood”. Küsisin, kuidas edeneb. Langemets mõtles hetke, vangutas pead ja porises, et pidin ma seal Postimehe intervjuus end ideoloogiks nimetama…, nüüd…
Üks mu endine kolleeg, kes on nüüd suundunud uuele ja vastutusrikkale tööpostile (kultuurivallas), ütles mulle pronksiöö kuumuses sõnad, mis jäävad ilmselt minu mällu veel kauaks. Juhtus kuidagi nii, et vaatasime koos televiisorist videolõike Tallinna kesklinnas märatsevatest marodööridest. „Nad tuleks kõik maha lasta,”…
Ajakiri Economist pealkirjastas oma viimase numbri juhtkirja sedastusega “Euroopa keskea kriis”. Euroopa Liidu poolesajandale sünnipäevale pühendatud numbris vaagitakse mitme nurga alt, kas kriis on tõesti olemas, ja kui on, siis milles see ikkagi täpselt avaldub. Üldlevinud arvamuse või vähemalt peavoolu poliitikute ning…
Tänavune holokaustipäev möödus meil suurema poleemikata: ei ühtegi mürgist märkust Ühendriikide saatkonna aadressil, ei ühtegi artiklit mureliku küsimusega, kas eesti rahval endal pole küllalt valupäevi, mida meeles pidada. Holokausti äramärkimine on Eesti koolides kuuldavasti vaikselt soikunud ja seega ei pea ka lapsevanemad…
Mul on kaks head keskeurooplasest tuttavat, sakslane ja tšehh, kes kokku saades kipuvad vaidlema päevakohastel teemadel. Tähendab, ajaloo üle. Viimaseid ägedamaid kokkupõrkeid tekkis neil sudeedisakslaste saatust arutades. Oli nende pagendamine kodumaalt kuritegu inimsuse vastu või oli see õiglane karistus? Pärast akadeemiliste argumentide…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Poola põrandaalune armee Armia Krajowa oli üldrahvalik nähtus, hõlmates täiskasvanud meeste kõrval naisi, neiusid, verinoori poisikesi. Nende jõududega alustatigi 1944. aasta 1. augustil Varssavis ülestõusu.Jerzy Tomaszewski / Wikimedia Commons
Kummal neist, kas Pearul või Andresel, on õigem ja tervem talupojamõistus? Kaader Tanel Toomi filmist „Tõde ja õigus“ (2019), Pearu rollis Priit Võigemast ja Andrese osas Priit Loog.Allfilm
Esimest korda kõlas mõiste komberuum eelmisel aastal presidendi vabariigi aastapäevakõnes. Pildil hümni laulmine selleaastasel vastuvõtul.Margus Ansu / Postimees / Scanpix
P. I. FilimonovPiia Ruber