-
Jaan Elkeni maalinäitus disaini- ja arhitektuurigaleriis 30. VI – 24. VII , Mari Roosvaldi näitus „Lagi” Vabaduse galeriis 1. – 21. VII ja Eveli Variku näitus Vabaduse galeriis kuni 11. VIII .
Mis on pildi mootor? Ainus võimalik vastus: liikumatu liigutaja. Aga see ei saa seda olla, sest liikumatu liigutaja on Aristotelese jumal. Teisest küljest, kuidas ka ei vaata, pildi mootor siiski ei liigu. Ent töid on ka muid, nt valguse…
-
Alessandro Damiano ratsamonumenditeemaline näitus „Varju-uurimus” Tallinna Linnagaleriis kuni 30. V, Tim Daviese „Seeria” 30. IV – 16. V Tallinna Kunstihoone galerii, Aili Vahtrapuu „Naeru võlu” Hobusepeas 12. – 24. V, Piero Steinle „Sinu päevad on loendatud” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 13. VI , Maria-K ristiina Ulase „Kunstniku nahk noore koera seljas” Hausis kuni 18. VI .
Kas eestlane näeb igas asjas raskeid toone? Eelmises Sirbis tõlgendas Eero Kangor Alessandro Damiano…
-
Ürituste sarja „Cityscape” („Linnamaastik”) kaks viimast näitust Tallinna Linnagaleriis olid Erki Kasemetsa „Kohad” ja Liina Siibi „Gimme Danger” („Anna ohtu”), mõlemad rõhutatult subjektiivse iseloomuga. Kui Erki Kasemets kõrvutab turismitööstuse kujundatud skemaatilist linnapilti linnakülastuse vahetu kogemusega, siis Liina Siib uurib hirmusid, mida inimene linnas tunda võib. Erki Kasemets kasutab šabloonina postkaarte, kuhu on kokku kuhjatud pildikesi vaatamisväärsustest, ning kleebib sinna oma pildid asemele. Liina Siib kangastab linnavaatele omaenda kõhedust ja hoiakuid,…
-
Kristina Normani näitusest „Me ei ole universumis üksi” kirjutades on raske valida, millest alustada. Asi ei ole näituses endas, sest tööd on seintel, selgitused juures, muudkui vaata, mõtle ja kirjuta. Asi on selles, mida sellel teemal juba öeldud on, ja kujunenud hoiakutes. Siin on suur segadus. Paradoksaalsel kombel tekitavad suuri segadusi autorid, kes esitavad selgeid sõnumeid. Ebaselge sõnum on nagu õli, mida autor tilgutab vaataja teadvusesse nagu lukuauku. Selge sõnum…
-
Raoul Kurvitza näitus „VOOΛ” (lugeda „vool”) Hobusepeas kuni 12. IV ja Draakonis kuni 10. IV.Läksime külla Raoul Kurvitza ateljeesse. James Thurlow on uurinud ka Henri Bergsoni filosoofiat, mis loob teoreetilise põhja Raoul Kurvitza projektile „VOOΛ” . Lambda sõna lõpus loob sellest sümmeetrilise kujundi. Ükskõik mispidi ette ei keera, ikka jääb samaks, nagu aine lõputus ringkäigus. Projekt avati etendusega, kus Raoul Kurvitz ja selgehäälne Kristel Leesmend esseed „VOOΛ” kaks korda vaheldumisi…
-
Siim-Tanel Annuse reljeefmaalinäitusel „Raha ja poeesia” Pärnu kunstihallis jääb nii mõnegi näitusekülastaja hinge harjumuspärastest saatetekstidest sügamata jäänud kihelus.
-
Silver Vahtre ja Ignar Fjuki väljapanek „Nähtamatu arhitektuur. Kreatiivne apertseptsioon” Tallinna Linnagaleriis 18. II – 7. III , Paul Kuimeti näitus „In Vicinity” Hobusepea galeriis 10. – 22. III , Sally stuudio näitus eksperimentaalgaleriis Vabaduse väljaku tunnelis, Paizs Péteri näitus „Inspiratsioon” Ungari Instituudis 29. I – 19. II , Levente Hermani maalinäitus „Kavandid eraarmee jaoks” kuni 14. IV , Urmas Miku näitus Hausis 9. II – 9. III , näitus…
-
See, et mõned kunstnikud on hakanud tõrvaga maalima, tundub ootuspärane, arvestades eesti maalikunsti musta-valgelembust. Praegune lumevalge talv on ülim aeg, et tökatmusta teemat arutada. Esimene oli Raoul Kurvitz, kes lõi paarkümmend aastat tagasi Soomes tõrvamaali mõõtudes 3 × 6 meetrit. Ent tänapäeva pigikunst, mida esindab Rein Kelpmann, ei tee panust ainult hele-tumeduse kontrastile, vaid ka pigi kombatavatele omadustele. Siin on talle seltsiks Mati Kütt ühe tööga „Kinnikasvanud viirastus”. Pigikunsti võib…
-
Eesti näitusekülastajate kunstihuvi on viimastel aastatel tõusnud. Eriti väärib märkimist kooliekskursioonide arvukuse kasv. Kas publik varem siis magas? Tartu Kunstimaja galerist Markus Toompere väidab, et ta mitte ainult ei kuule gümnasistide valjuhäälseid kommentaare, neist paistab asjatundja pikaaegset vaatluskogemust: „Mitu aastat see kunstnik juba sama asja teeb?”.
-
Vedelik on valla, juba paarkümmend aastat. Vedelik on vanem kui vabariik, vanem kui Non Grata akadeemia, Al Paldrok üks vedeliklane, kirjutab niimoodi: „Üldsusele täiesti tundmatu ja ka kunstimaailmas vaid ähmaselt nimetamise tasemel veerandsaja jooksul aeg-ajalt läbi lipsanud nähtus ilmutab ennast tapva järjekindlusega ikka ja jälle, samal ajal kui mainstream’i tähelepanu nautivad kunstibändid tulevad ja kaovad pärast oma viitteist püüneminutit”.
-
Jonas Mekase ja Seppo Renvalli ning Ishbel Whitakeri ja Marc Hawkeri loomingust.
Kuidas iseloomustada idamaade mõju lääne kultuurile pärast Teist maailmasõda? Kõige ilmekama väljenduse leidis see hipinduses, mis oli midagi muud kui möödunud sajandi lõpus pead võtnud new age’i värk. Viimast iseloomustavad esoteeriline klantskirjandus ja müstikamaiguliste suveniiride globaaläri. Mitte et need kaks asja teineteisele täiesti vastanduksid: ka hipid ostsid nõiakaupa ning new age’i laias maailmas võib kohata tervemõistuslikku elulaadi ja head…
-
Ekspositsioon „HALL SIGNAAL” Vaalas 29. X – 14. XI. Osalesid: Jevgeni Zolotko – uurija, leiutaja, Toomas Mikk – arhivaar, Jaan Lüsi – lektor ja Kiwa – kuraator.
Nad meenutavad võidukat nelikut mõnest kangelaskoomiksist. Jevgeni Zolotko ehitas monumentaalskulptuuri-installatsiooni Vaala galeriisse, nagu oleks endistesse tootmisruumidesse tootmine tagasi toodud. Jõupingutus on üliinimlik, ajavõidu nimel läksid käiku paisuvaht keevisena ja hambaorgid neetidena, et ühendada tsemendi-savi halle detaile. Vanemskulptor Toomas Mikk jättis musklitöö nooremskulptorile ning…
-
TIINA TAMMETALU näitused „La dolce vita” SEB i galeriis kuni 30. X ja „Selected Ground” Draakoni galeriis 28. IX – 10. X.
Tiina Tammetalu kaks näitust „La dolce vita” („Ilus elu”) ja „Selected Ground” („Valitud pinnas”) esindavad kahte peamist suunda tema loomingus: aistingumeenutusi ja materjalitegelikkust. „La dolce vita’ga” ühte komplekti sobivad varem Hobusepea galeriis nähtud „Venice Diaries” („Veneetsia päevikud”), mille kuuepildiline valik on väljas praegu M-galeriis. Sellise kunsti juured ulatavad…
-
SILJA SAAREPUU ja VILLU PLINGI näitus „Maal” Ark Royal’i galeriis kuni 3. XI.
Kui Tšiili päritolu arheoloog Milton Núñez Soome jõudis, oli see juba jääajast saati asustatud. Ta kaes neidsamu potikilde ja inimkonte, mida kohalikud arheoloogid kogu aeg näinud olid. Mõni teine teadlane aimas võib-olla sama, aga mitte keegi polnud varem välja öelnud: me tulime otse Aafrikast ja jäime jäääärde laagrisse. Kuigi nemad olid seal enne, nimetame külalisteks rändrahne ja…
-
Stuart Brisley (1933) kahe installatsiooniga näitusel „Crossings” („Ületamised”) Tallinna Linnagaleriis nägi tema hilisemat loomingut. Teda peetakse Briti performance’i ristiisaks, taluvuse piiri otsivaks šokikunstnikuks. Linnagaleriis kasutas ta lihtsaid vahendeid: üks paat, kolm sinist halogeenlampi, üks makk ja üks videopleier.
-
Film Jaan Varesest on täis inimesi, lihast ja luust, kipsist ja pronksist. Siima Škopi kodu on täis raamatuid, pilte ja puhtust nagu muinasjutumaailm.
Dokumentaalfilm „Kahe peaga Jaanus”, 25 min, Raamat-Film, 2009, Rein Raamatu käsikiri, lavastus ja montaaž, operaatorid Arvo Vilu ja Rein Raamat, produtsendid Helvi Raamat ja Rein Raamat. Esilinastus 10. IX Tallinna Kinomajas.
Dokumentaalfilm „Siima Škopi muinasjutuline maailm”, 27 min, Raamat-Film, 2009, Juta Kivimäe käsikiri, Rein Raamatu lavastus ja montaaž,…
-
LY LESTBERGI ja RAUNO THOMAS MOSSI näitus „Polyreality” („Polüreaalsus”) Vaalas kuni 29. IX.Ly Lestbergi ja Rauno Thomas Mossi näitus on kunstikampaania, täis pettemanöövreid ja otserünnakuid laste mänguväljakukilgete katte all. Vaadates pilte ja lugedes kolme saateteksti kahe autori ning Eha Komissarovi sulest, tekib Kutuzovi tunne Borodino lahingu ajal – temagi üritas vastukäivate aruannete najal tegelikust olukorrast aru saada. Kogu näituse tähendus on sama mõistatuslik nagu pealkiri, mis on seda sorti sõna,…
-
Ülo Õuna näitus Kumus on hoolikalt ette valmistatud ja igati õnnestunud. Mulle jäi meelde üks seinalt loetud kommentaar, et vaatamata portreede modernistlikule deformatsioonile ning portreede sarnasuse küsimärgi alla seadmisele päevakajalise kunstikriitika poolt on Ülo Õuna kujutatud inimesed selgelt äratuntavad ka tagantjärele. Ülo Õun mitte ainult ei deformeerinud, ta tegi seda muheda mängulisusega, igakord isemoodi. Tema modellid on vanaks jäänud, mõned juba surnud, sest mitte ainult kunstnik ei moonuta inimest, vaid…
-
ehk Piknik kaevikupervelNäitus „SÕJASAR V. Eesti kunstnikud Nõukogude Liidus 1941–1944” Rakvere näitusemajas kuni 15. IX, kuraator Teet Veispak.
Paljud Eesti elanikud on uhked selle üle, et Andrei Tarkovski „Stalkeri” Eestis filmis. Tegu on vendade Arkadi ja Boriss Strugatski raamatu „Eine teepervel” tõlgendusega. Taustaidee seisneb selles, et pärast galaktiliste reisimarsruutide „teepervele” sattumist heidavad kosmilised rändurid prahi Maale, samamoodi nagu meie koduplaneedi aborigeenid jätavad keset automatka oma piknikujäägid suvalise maantee äärde. Kuidas…
-
Ove Büttner sai 50 ning tähistab oma juubeliaastat tiheda näituseprogrammiga. Tagasivaateline väljapanek oli avatud veebruaris rahvusraamatukogus. Seal olid piibellikud allegooriad, perekonnapildid ja loomastseenid. „Jubilee” uute maalidega oli väljas Vabaduse galeriis. Viimsis on oodata mõne nädala pärast vastse kirikumaali esitlust. Ent üks uus pilt oli ka rahvusraamatukogus: varesed kunstniku Mustamäe korteri aknast vaadatuna. Varesed vagad linnud, laululindude pesarüüstajad, grotesksed akrobaadid, inimprahikriitikud. Varesed ei poe peitu, vaid esitavad avalikult oma teadvusevoogu lõputute…
-
Jaanus Orgusaare näitus „1 1” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 2. VII .
Utoopia on valmis. Linn koosneb punktidest ja neid ühendavatest sirglõikudest. Valitseb liiklejate vabadus. Jalakäija, minnes punktist A punkti B, võtab kukile ühe inimese. Tee peal võtavad nad kukile veel kaks hääletavat kodanikku, kumbki ühe. Esimene jalakäija jääb punkti B, tema kaaslane ja kaks viimast kodanikku liiguvad edasi punkti C. Neile hääletavad kukile kolm kodanikku, nii palju kui mahub.…
-
RETI SAKSA näitus Põlendruumis; MAARJA UNDUSK ja PILLE KIVIHALL Hopi galeriis 25. VI – 14. VII ; JAAN ELKENI näitus „Tagasi reaalsusesse” Draakoni galeriis 15.VI – 4.VII ; SVEN SAAGI ja ANDRES KOORTI näitus „Kogu aeg” Tallinna Kunstihoone galeriis 27. VI – 12. VII .
Üldist meeleolu Tallinna südasuvistel näitustel võib iseloomustada väljendiga, mida Reti Saks kasutab oma piltide puhul: üksi oma toas. Omaette põlend ruumis Katariina käigu kohal kogub…
-
Kui ma õppisin arhitektuuri, treeniti meid tõmbama rahulikke läbimõeldud jooni, punktist punkti. Käsi võis väriseda, ega me mingid virtuoosid ei olnud, ent käsi pidi ette teadma, millisest punktist millisesse punkti see kulgema pidi. Tähtis oli nurgad kokku viia, veelgi parem, jooned nurkades ristuma panna, et punktid saaksid täpselt paika. Arhitekt mõtleb välja kolmemõõtmelisi maju, aga paberile saab need panna ainult lapikus projektsioonis.
-
Joonistustriennaali „Manu propria” näitused Draakoni galeriis 18. – 30. V ja rahvusraamatukogus kuni 8. VI.
See ei ole esimene kord, kui kunstnikust isa pärandab töödega tütrele inspiratsiooni. Nii juhtus Christel Allikuga pärast Paul Alliku lahkumist. Maria-Kristiina Ulas on kirjutanud pildile „Ikka veel joonistan ma nii, nagu poleks Picassot kunagi olemas olnud”. Muidugi, kõik XX ja XXI sajandi kunstnikud on Picasso lapsed. Ent teisele pildile on kirjutatud „Ikka veel joonistan ma nii,…
