-
Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldatud muinsuskaitsekuu on saanud traditsiooniks. 17. aprillil oli pidulik avamine, 21. aprillil peeti konverents „Kuhu lähed, muinsuskaitse?”. Sellele küsimusele vastasid selts, Muinsuskaitseamet, ICOMOSi Eesti Rahvuskomitee ning muinsuskaitse ümarlaud. Ümarlaua teine tegu muinsuskaitsekuul oli Sirbi uue lisalehe Vasar väljaandmine, mille esimene number ilmus 15. mail. Ja kolmas tegu oli oma talgupäevade organiseerimine 16. mail. Niihästi seltsi kui ka ümarlaua tegemistest saab ülevaate kodulehtedelt, vastavalt www. muinsuskaitse.ee ja www.umarlaud.eu.…
-
TANJA MURAVSKA JA näitus „Lucky Losers” („Õnnelikud kaotajad”) Tallinna Linnagaleriis kuni 3. V.
Mõnedes kultuurides usutakse, et kui inimesest täpne kujutis valmistada, võib hing segadusse sattuda ja originaali asemel kujutisse siseneda. Õhtumaade kunstis peetakse kõrgeks saavutuseks seda, kui kunstnik on portrees modelli olemuse tabanud. Selleks olemuseks on peetud füüsilist sarnasust, isiksuse psühholoogiat, meedias ikoonistunud ilmet. Portreteeritavad teavad, et nad jätavad endast portreesse osakese, mille üle kaob võim.
-
MAARIT MURKA installatsioon „0,43” ArtDepoos kuni 2. V ja videod SooSoos 7. – 25. IV .
Maarit Murkat on inspireerinud Robert Rauschenbergi töö „De Kooningi kustutatud joonis”. Just nimelt töö, sest koos Willem de Kooningiga valis ta välja ühe segatehnikas pildi, nii et selle kallal andis kuu aega nokitseda, kuni paber sai enam-vähem puhtaks. Nagu Rauschenberg alustas Maarit Murka omaenese töö kustutamisest. Ta otsustas teha seda söömismeetodil, kuna kunstnik peab elama…
-
KAIA KIIGE näitus „Strata” Vaalas kuni 21. IV , Kaia Kiige ja PASCAL FOUCART ’I näitus galeriis 008 kuni 22. IV , STEFAN RIEBELI näitus Raja galeriis 30. III – 3. IV , AURORA REINHARDI näitus „Teaser” Tallinna Linnagaleriis 28. III – 12. IV , ANDRES TALI näitus „Das Kapital. Kritik der politischen Ökonomie” Hobusepea galeriis 1. – 13. IV , ANNA ŠKODENKO näitus „Idealistlik” Draakoni galeriis 23. III –…
-
JÜRI KASSI näitus „Võnked” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 29. II .
Abstraktse kunsti puhul ei nimetata konkreetseid asju, mida pilt peaks kujutama. Abstraktne kunst teeb nähtavaks abstraktsioonid, mis ei ole mitte ainult nähtamatud, vaid neid ei ole looduses ka olemas. Nagu süngus ja lõbu, arvurütmid ja suhted. Neid võib leida ettekujutusest, mõtlemisest, muusikast. Muusika ainult emotsioone ja matemaatilisi võnkeid kehastabki, mistõttu on mõttetu rääkida abstraktsest muusikast. Kõrv märkab õhuvõnkeid nagu…
-
„Ultima memoria” on juba saanud arutlusaineks ja kultuuriministri riigikokku kohvilekutsumise põhjuseks. Praegusel kesisel külastusajal on seda vaatamas käinud 4000 inimest. Tegemist on Eesti muinsuskaitse ümarlaua sõnumiga, mida toetab riigikontrolli audit 2006-2007, mis viidi läbi muinsuskaitseametis. Näitusel tutvustatud ehitisi ühendab see, et need on kultuurimälestised ja hävimisohus.
-
Näitus „UNELMA VABRIKUD? Tööstus ja modernism Balti mere regioonis 1945–1990” Eesti Rahva Muuseumis kuni 15. II , konverents „Veel kord tööstusest ja modernismist” („Industry and Modernism Revisited”) 27. II .
Sellise küsipealkirjaga stendinäitus Eesti Rahva Muuseumis tutvustab tööstust ja modernismi Läänemere riikides aastatel 1945–1990. See koosneb seitsmest sektsioonist: LM Ericsson, organiseerida unelmat (Rootsi); tarbijate kooperatiiv Elanto (Soome); Ardali alumiiniumitehas, sotsiaaldemokraatlik vaateaken (Norra); farmaatsiafirma Novo, tervis kui tänapäeva tööstustoodang (Taani); Eletrėnai,…
-
LAURI ASTALA näitus „Väike spektaakel” Kumus kuni 15. II .Lauri Astala interaktiivsete videoinstallatsioonide „Väikesed näitemängud” on väikesed võrrelduna teatriga, ent näitusesaalis neelavad nad vaataja. Idee ei ole uus: vaataja suunatakse ekspositsioonikuubikusse, pildi sisse minekust saab musta kasti minek nagu kinno. Ent Lauri Astala boksid on midagi enamat. Tsiteerides näituse seletuskirja, kõik need kolm installatsiooni, „ühel või teisel kujul, lõhuvad traditsioonilise kinematograafilise musta kasti reaalsust, kus välismaailmast saab puudu olev kujutatav,…
-
PEETER ULASE mälestusnäitus „Vana mees ja mere kujund” Vabaduse galeriis 8–28. I.Herakleitos ütles, et samasse jõkke kaks korda astuda ei saa, sest voolav vesi uueneb iga hetkega. Ka sama isik muutub. Lahendus oleks see, kui mitu inimest astub samasse jõkke korraga. Või samasse merre. Sedasi sünnib ühistunne.
-
Näitus „LENDVA ” ArtDepoos kuni 7. II , KÄRT SUMMATAVETI ehted „Etnopopp” 27. XI 2008 – 5. I ja MARGARETH SANDSTRÖMI ehted kuni A-galeriis, „DE -IKEA ” Hopi galeriis kuni 27. I, RAIVO KELOMEHE näitus „Dialood” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 1. II , MALLE LEISI näitus kuni 30. I ja ESTHER ROODE näitus kuni 6. II Hausi galeriis, näitus „Tagasi Peipsi äärde. Vene vanausulised Eestis” Tallinna Kunstihoones 13. XII 2008…
-
Konkreetne on nii nagu naelale pea pihta: täpsete sõnadega käegakatsutavast. Aga nagu naelalööjad teavad, ka möödapanek kukub välja väga konkreetsel viisil. Vahel tabab haamer hooga hoopis sihtivat silma. Kui pool aastat tagasi kunstisuvest kirjutasin, ei teadnudki ma, et samal ajal toimus juba neljateistkümnendat ja paraku viimast korda „Kunstisuvi”. Sirje Eelma algatatud üritus lõpetati suure näitusega Viinistu muuseumis.
-
MARE MIKOFFI näitus „Ausambad” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 14. XII , ENN ROOSI näitus „Monument” Hobuspea galeriis kuni 1. XII , AADAM KARMA ja KÄRT OJAVEE „Põhk ja piksel” ja ‘EKA KUNSTIÜLIÕPILASTE NÄITUS SooSoo galeriis kuni 2. XII ,EHA HALLISTE näitus „Loitsulilled” Vabaduse galeriis kuni 10. XII ningANA SLUGA näitus „Aeglane puudutus” Tallinna Linnagaleriis 12.–23. XI.
Sammas on torgatud ühele bastionikünkale, nagu karupoeg Puhh ja sõbrad torkasid maailmatelje Christopher Robini mängumaale.…
-
Dokumentaalfilm „Toomiku film”, režissöör Marko Raat. Kaamera Heilika Pikkov ja Marko Raat, montaaž Madli Lääne, heli ja produtsent Ivo Felt. Allfilm, 2008, 78 min. Esilinastus 17. IX Kumu auditooriumis.
Kuidas kujutada dokitegelast, kas usutavalt või huvitavalt? Produtsent Ivo Felti ja lavastaja Marko Raadi film Jaan Toomikust „Toomiku film” on uskumatult huvitav. Veel õieti alustamata mõttearendust, kerime algusesse tagasi: mis on usutav ja mis on huvitav?
-
Andrei Monastõrski „Purskkaev” (1996–2006) on 1954. aastal rajatud Üleliidulise Rahvamajandussaavutuste näituse väljaku keskse purskkaevu taasesitus. Ilja Sundelevitš
Kontseptualism, tuletatud mõistest „mõiste” (inglise keeles concept), on üks raskemini mõistetavaid kunstivorme. Mõistekeskse kunsti ristiisad ei suutnud sellele uut mõistet luua, vaid näppasid filosoofiast, kus kontseptualism tähendab midagi hoopis muud. Filosoofias usuvad realistid, et suurima mõtteselguse saavutamiseks tuleb õigesti väljendada ideede sfääris reaalselt olemas olevaid üldisi ideid. Nominalistid usuvad, et üldisi ideid ei ole…
-
Abstraktsionism, kunsti abc. Abstraheerima tähendab lihtsustama asjade muutlike omaduste kõrvaleheitmise ning olemuslike väljasõelumise teel. Keelt on võimalik abstraheerida tähestikuks, taevakehade liikumist kalendriks. Lihtsuseni viib pikk tee, ent ühegi teekonna algus ei saa olla muud kui lihtne. Sellise paradoksi lahenduseks on kunsti algkooli juhatav abstraktsionist, näiteks Vano Allsalu. Ta ise jaotab oma pildid kolme tüüpi. Esimese tüübi moodustavad maalid, mida läbib silmapiiri meenutav horisontaal. Teise tüüpi kuuluvad motiivid, mis on justkui…
-
Anton Koovit kujundas grafititoa koostöös seinalekirjutajate Rémi ja Ukuga. stanislav stepaško
Kumu viienda korruse näitust külastades terendas mulle tulevikupilt Eesti pealinna plankudega palistatud äri- ja elutänavast. Vihmase ilmaga leiab varju silmapiiril seisva kioski räästa alt: seal müüakse longerit, sihvkasid, ajalehed on otsas. Narmendavatelt plankudelt saab lugeda Eesti Ekspressi, Kroonikat ja Linnalehte, mille trükkimisega hoiab kokku sama partei, kes need kasumi kaotanud ja deserteerinud omanikelt üle võttis.
-
TOOMAS VOLKMANNI näitus „Jeunesse Fatale” galeriis 008 (Rävala 7) kuni 19. VIII.
Toomas Volkmann kirjeldab nullväärtusega fotohetke kui olevikuviivu, kus minevik veel kestab ja tulevik juba algab. Olevik on punkt, mille kohta ei oska öelda, kas see on alatasa tekkimas või pidevalt hääbumas. Ometi osutavad niihästi „alatasa” kui ka „pidevalt” igavikule.
-
Filmis on Kadrioru loss konna kombel prepareeritud ja tükid uude matemaatilisse skeemi seatud. Tulemuseks veel üks säilitusühik arhiivi andmiseks.
Kadrioru loss linnulennult 1929. aasta juunis enne Rootsi kuninga Gustav V visiiti. TALLINNA LINNAMUUSEUMI FOTOMUUSEUM
-
Ki wa elav skulptuur „Body without Paradox” („Paradoksita keha”, Haapsalu kultuurikatapult). Kristin Pedak
Eesti Panga galeriis algas suvi Sirje Runge väljapanekuga: seinal oli vanu ja unustatud pilte. On need võtmeks kunstniku tulevase loomingu mõistmiseks? Ehk pole Sirje Runge õrnad valgusmaalid mitte meelerahu heiastused, vaid tiigrikasukate ja pommiplahvatuste linnasõjahelk tänavaseintel? Uutest töödest heiskas ta Eesti Pangas oma „Lahingulipud”.
-
Keskaegse veemajanduse imetegu, Jaani seegi maa-alune lampkast ja kollektor, kaevati välja 2001. aastal. Arheoloogid tegid ettepaneku seda Rävala puiestee pikenduse garaažis eksponeerida, ent mõte laideti riigikogus maha, sest käimla näitamine külalistele teeb Eestile häbi. Jaak Mäll
See lugu algab ühe mõisa käsimeiereist, mille piimaühistu automatiseeris, kolhoos sõitis seinast sisse hiiglasliku piimatsisterniga, taasiseseisvunud vabariik vabastas väärale põhimõttele rajatud majanduspraktikast ning lasi poolteistkümmend aastat tühjalt seista ja laguneda. Vaatamata kõigile katsumustele, on meierei…
-
Sirp loksub läbi aasta nagu lopergune ratas. Kuu aega puhkas nädalaleht sirge tahu peal. Kultuur aga liigub/tiirleb siiski (Galileo sünonüümid) ning ArtDepoo avas „Perfektse ringi”. Kuraatorite Mara Koppel-Ljutjuki ja Toomas Tõnissoo mõte oli teha näitus ümmargustest piltidest. Toomas Tõnissoo avasõnul ühendas neid see, et mitte ükski ei olnud neljanurgeline. Avamisel esitasid väikesed tantsulapsed teemakohase tantsu viie erivärvilise võimlemisrõngaga, mis sümboliseerisid Pekingi olümpiamänge. Näis, kas sporditoimetused lähevad nende spordivõistluste ajal kollektiivsele…
-
Enn Põldroos. Kaunitar ja koletis, Õli, lõuend, 2007. Elin Kard
Kui keegi midagi hästi ütles, kasvas sellest lugu, loost laul, laulust eepos, eeposest müüt. Kuidas ette kujutada evolutsiooni müütilistest maalidest maaliliste lühilugudeni? Alusta Draakoni galeriist, lõika tiivad, roogi soomused, riputa koonule kaerakott tulekustutiga, Vene saatkonna nurgal tee kere vorstiks, ja jõuadki Hobusepea galeriini. Kui Enn Põldroos maalis viimase pildi, mis ripub Draakoni galerii näitusel „Müüdid”, tundis ta end ummikus. Ta loobus…
-
Repliik Orlani näituse juurde
Selles ei ole midagi solvavat, et Orlan nägi Tallinna Kunstihoone pressikonverentsil välja kui kakaduu. Ta esines kõrge juukseharjaga, mille pimestavast särast jäid meelde kollane ja roheline. Kirurgiliselt lisatud oimumügaraid rõhutas pärlmutternäokreem. Kirjeldust võiks jätkata väljakoolitatud stiilikriitik. Orlan vabandas, et ta eesti keeles ei räägi, mis tema puhul täiesti tavaline oleks olnud. Ta lihtsalt ei leidnud tol hommikul eesti keele patareisid üles, mida oimumügaratesse asetada. Orlan mainis ka,…
-
Christian Saldert. Teadmiste hierarhia. 2008, õli, lõuend. Olga Temnikova
Öises Tehumardi lahingus olevat sõdurid mütsimärki kobanud, et vaenlast ära tunda. Meedia jutuvaht märkide headuse või halbuse teemal on mäng tulega, sest praktiline välisemiootika võib osutuda halastamatult julmaks. Äratuntud vaenlasele lüüakse tääk kõhtu, olgu siis tegemist eksitusega või mitte.
