Rahvusvahelise laulustuudio Baltic Studio Lirico avaüritused: galakontsert „Opera Italiana” 4. V Mustpeade maja Valges saalis ja romansikontsert „Bel canto” 6. V Tallinna raekojas.
„Eliitkontserdid”: Lied’i-duo Mati Turi ja Martti Raide 11. III Estonia kontserdisaalis.Kontserdisaali treppe mõõtes kõditas mälu veel mehise Lied’i-duo aastatagusel kontserdil saadud elamus. Just eesti lood olid need, mis lahti ei tahtnud lasta, ja küllap seekordki meelitas kohale värske omamaine soololaul. Iga restorani köök on peaaegu sama hea, kui värske-mahe-ehe on selle tooraine. Seekord sai peale varakevadise eestimaise saagi mekkida toekat Tubinat ning peale haugata paika timmitud Schumanni rafineeritud suutäisi Saksa-Austria…
ELUTÖÖPREEMIA muusika eest, mis räägib meiega eesti keeles.
Ester Mägi kehastab ideaalset eestiaegset inimest, olles täiesti tänapäevane helilooja. Veljo Tormis
Detailitäpsus, vormipuhtus, viimistletus. Kannatlikkus, visadus. Kindlameelsus, ehk isepäisuski. Kammerlikkus. Väikevormid. Introvertsus, intiimsus. Hoolikalt valitud vahendid – ja nende ammendav kasutamine. Enesekriitilisus. Tõsidus. Absoluutne muusika.
Vabadus improvisatsioonis ei tähenda juhuslikkust.
AtgRuioFallA ei ole ansambli liikmete nimetähtedest moodustatud nimi, vaid juhuslik tähekombinatsioon. Lihvimata, aga elav. Nagu muusika, mida teeb vokaalansambel koosseisus Ivi Rausi, Paula Mustikas alias Laura Remmel ja Roomet Jakapi. Vabadus improvisatsioonis ei tähenda siiski juhuslikkust. Muusikud kokku viinud ühenduslüliks on EMTA improvisatsiooni osakonna õppejõu Anne-Liis Polli metoodika. AtgRuioFallA andis kontserdi 17. I Suurgildi hoones ja 18. I Viljandi kohvikus, ees ootab kontsert 31. jaanuaril Tartu…
Toivo Tulevi autorikontsert „Magnificat” 23. X Tallinna Metodisti kirikus: Ka Bo Chan (kontratenor), Virgo Veldi (altsaksofon), Age Juurikas (orel), Heigo Rosin ja Vambola Krigul (löökpillid), Läti Raadio koor, solistidAgate Burkina, Inga Martinsone, Ieva Ezeriete, Kārlis Rūtentāls, Gundars Dziļums, Tallinna Kammerorkester Kaspars Putniņši juhatusel.
Eks olnud Estonia laulu- ja mänguselts teatri- ja kontserdimaja ehituse algataja ja saanud ka seltsi koor esimesel laulupeo võistulaulmisel esikoha. Seega oli kultuuritempli sajandi juubeli tähistamiseks igati paslik pakkuda ka laia valikut koorimuusikat Haydni ja Beethoveni suurteostest rahvusromantiliste koorilaulude ja uudisloominguni. Läbivaks ühenduslüliks oli Veljo Tormise looming kui meie rahvusliku ürgse eneseteadvuse ilming, koorilauluks kehastunud eestluse kvintessents.
Seekord 21. – 29. VIII väldanud Tallinna IX kammermuusikafestivali 11 kontserdist jõudsin kuulata kuut. Napilt üle poole ei võimalda just põhjapanevaid üldistusi, siiski võib vist öelda, et panustatud oli kõrge tasemega keelpillimängijate esitlemisele.
Kurt Weilli (1900–1950) ballet chanté (1933) on algupäraselt loodud kahele naispeaosatäitjale, kellest lauljanna esindab naise mõistuslikku, tantsijanna aga kehalist poolt.
Kurt Weilli „Seitse surmapattu”, lauludega ballett Bertolt Brechti tekstidele: Berliini Koomilise Ooperi algupärand. Lavastaja Barrie Kosky, koreograaf Otto Pichler, stsenaarium Bettina Auer. Tallinna Kammerorkester, klaverisolist Frank Schulte, dirigent Kristiina Poska. Osades Dagmar Manzel, Tim Klaski, Mate Gal, Bernhard Hansky, Stephan Boving. 16. VIII Birgitta festivalil.
Leelo Tungla ja Olav Ehala koguperemuusikal „Arabella”: dirigent Elmo Tiisvald, lavastaja Margus Kasterpalu, koreograaf Oleg Titov, kunstnik Rosita Raud. Osades Maria Soomets, Hannes Kaljujärv, Rain Simmul, Andero Ermel, Tanja Mihhailova, Priit Volmer jt ning Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester. Maailma esiettekanne 13. VIII Birgitta festivalil.
Lastel oli isegi lõbus läbi laussaju kloostri varemetesse paterdada. „Üleval on ka tormine meri!” arvas üks poiss plagisevate laepaneelide kohta. Aga tühine oli see tuul võrreldes sügismaruga, mis…
Dominy Clementsi muusikaline draama „Valgustatud pimedusejünger” („An Enlightened Disciple of Darkness”) esiettekanne: lavastaja Giuseppe Frigeni, muusikajuht Tõnu Kaljuste, NargenOpera koor, koormeister Sander Tamm, flöödioktett BlowUp!, osades Endrik Üksvärav, Maria Valdmaa, Kädy Plaas jt. 1. VIII Noblessneri valukojas
„See, mida Vene talupojast noormees meile esitles, tekitas minus määratut imestust. Pilk läbi selle lattidest karkassi veenis mind, et seisan optikakunsti väikese imetöö ees, mis ületas võimekuse poolest minu suurt hinnalist teleskoopi suuresti.”
Göttingeni…
„Kuulsad ooperiaariad. Staarid nädalalõpul Tallinnas” (Tallinn Star Weekend): José Carreras, Natalja Kovalova, Annely Peebo ja suur sümfooniaorkester, dirigent David Gimenéz 28. VI Tallinna lauluväljakul.
Giuseppe Verdi „Attila”: Thbilisi Ooperiteatri etendus Saaremaa ooperipäevadel, dirigent Gianluca Marciano, lavastajad David Sakvarelidze, Jean-Louis Grinda. Osades Paata Burtšuladze (Attila), Rostom Iašvili (Uldino), Irene Ratiani (Odabella), Sulkhan Gvelesiani (Ezio), Grigol Makharadze (Foresto). 25. VII Kuressaare lossi ooperimajas.
Maailmakuulsaid meeslauljaid sai tänavusel vabaõhuhooajal kuulda nii pealinnas kui Kuressaares.…
Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja”. Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja Teet Kask, kunstnik Madis Nurms, valguskunstnik Margus Vaigur, koormeister Ramūnas Tilvikas. Kaunase Riikliku Muusikateatri koor ja orkester. 8. VI Endla teatris.
Vene klassikalise ooperi suurkuju Nikolai Rimski-Korsakovi viieteistkümnest ooperist on sünge ajaloolise sisuga „Tsaari mõrsja” (1898) Venemaal kahtlemata mängitavaim. Ka mujal maailmas on itaalia ooperile tüüpilise hullumisstseeni ning sünge lõpuga teost hakatud üha rohkem esitama. Eesti teatriloos on teada…
Ainult hääl, kohutavas üksinduses
Poulenci lühiooper „Inimhääl”: lavastaja Neeme Kuningas, muusikaline juht Ivo Sillamaa, Naine – Helen Lokuta, tõlge prantsuse keelest Kulno Süvalep. Esietendus 4. V Estonia kammersaalis.
Francis Poulenc on oma lüürilist tragöödiat Jean Cocteau’ libretole ühes oma kirjas nimetanud „kohutavaks ja ultratundeliseks teoseks”. Peaosas sooviti näha Maria Callast, kuid helilooja pidas diiva näitlejameisterlikkust ebapiisavaks ja kirjutas rolli silmas pidades Denise Duvali, kes oli laulnud Blanche’i Poulenci eelmises ooperis „Karmeliitide…
„Between Reality”: Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja, orelil Ene Salumäe 17. IV Estonia kontserdisaalis.
16. aprillil tähistatud rahvusvahelisele häälepäevale pühendatud kontsert tuletas meelde – kolmandik meist ei saaks hääleta oma igapäevatööd teha. Häälest rääkides ei saa mööda ka keelest. Kui viimati pistis meeskoor rinda prantsuse keele foneetikaga, siis seekord kuulsime neid laulmas klassikaliselt kaunis inglise keeles.
Avalooks oli Evelin Seppari (s 1986) Shakespeare’i tekstile loodud „Sonett nr 43”. Möödunud suvel helilooja kooridirigendist…
„Revisioon IV – Eesti aeg”: ansambel Resonabilis koosseisus Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt), Aare Tammesalu (tšello), kaastegev Tammo Sumera (heli) 21. III Okupatsioonide muuseumis.
Ansambel Resonabilise kaheksandat aastat kestvat „Revisiooni” saab nimetada kontserdisarjade ahelaks. Laiemalt on tegu interdistsiplinaarsete kunstisündmustega, mille igas sarjas mängib olulist rolli mõni visuaalse kunsti liik, „Revisioon IV” puhul fotograafia. Nii nagu sarjades vahelduvad visuaalsed kunstid, on igal kontserdil ühe ansambliliikme näol ka värske…
EILi sari „Helisev muusika …”: Helen Lokuta (sopran) ja Martti Raide (klaver) 13. III Mustpeade majas.
Veel viis minutit enne kontserdi algust andis häälestaja klaverile viimast lihvi; kui esinejad juba lavale olid jõudnud, hakkasid tõrkuma prožektorid. Kas süüdistada kontserdipäevaks sattunud kolmeteistkümnendat kuupäeva või tähtede seisu, interpreedi keskendumist selline algus just ei soosi. Seda imelisemana mõjus juba esimese loo, Clara Schumanni „Kord tumedais unistustes” („Ich stand in dunklen Träumen”) op. 13 nr…
Prantsuse muusika: Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Charles Barbier (Prantsusmaa). 14. II Mustpeade maja valges saalis.
Multitalendist dirigendi Charles Barbier’ kava esitas RAMi meestele julge väljakutse nii artikulatsiooni täpsust nõudvate prantsuskeelsete tekstide kui omanäolise helikeele ja nõudliku rütmiga nüüdismuusikaga.
Kava raami kujundasid Francis Poulenci tsüklid, helilooja surmast möödub tänavu 50 aastat. Vaimulikule muusikale pühendatud esimese poole käivitasid „Püha Assisi Frantsiskuse neli väikest palvet” („Quatre petites prières de Saint François d’Assise”), soleerimas sümpaatse puhta tenoriga…
Traditsiooniline koorimuusika muutuvas vormis
„Päikeseratas”: tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, ja Reval Ensemble koosseisus Neeme Punder (flööt), Aare Tammesalu (tšello) ja Lea Leiten (klaver) 23. I Estonia kontserdisaalis.
Mis on ühist Uno Naissool, Valter Ojakäärul, Aarne Oidil, Raimond Valgrel? Vastus on ühtlasi põhjus, miks aasta esimene kava sai kokku puhtalt eesti muusikast. Nende meie vokaalloomingu tippmeeste sünnist möödub tänavu ümmargune aastaarv, selgitas kontserdil sujuvalt multiinistrumentalisti, konferansjee, dirigendi ja produtsendi rolle vahetanud Neeme…
Olivier Messiaeni vokaaltsükli „Harawi – laul armastusest ja surmast” Eesti esiettekanne: Kai Kallastu (sopran) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) 28. XI ajaloomuuseumi Suurgildi hoones.
Peened kõlad ja harmoonilised värvid, sekka jõulisi kakofoonilisi efekte – ühe XX sajandi tähelepanuväärsema sümbolistliku teose virtuoosne esitus täitis Suurgildi hoone saali prantsuse-peruukeelse teksti ja kaugidalike rütmidega, sekka linnuhäälte ja pahkluukellade helina imiteerimist. Kuulda on olnud nurinat akustika halvenemise üle pärast hoone remonti, siiski toetas saal Messiaeni helikeele…
ehk Rikkalikke sügisande koorimuusika kodupõllult
„Eesti rahwusliku helikunsti rajaja” tiitlit on pakutud nii Rudolf Tobiase kui Mart Saare puhul, mõlema suurkuju teosed tõid hooaja avakavades kuulajateni meie parimad koorid. Lisaks Mart Saare 130. sünniaastapäeva kontserdile sai septembri lõpus kuulata Eesti Rahvusmeeskoori Venemaa-turnee kava ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori Tobiase-Regeri kontserti.
Tormise ja kirikumuusikaga
Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja. 27. IX Estonia kontserdisaalis.
Varem EFK koormeistrina tegutsenud Mikk Üleoja töö RAMiga on pannud muutuste tuuled puhuma…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
