Olgu riigikord milline tahes, eestlaste silmad säravad laulupeol ikka ühtmoodi.
Dokumentaalfilm „Üheshingamine”(Allfilm, Sky Films, Northen Light Productions, 2013, 55 min), režissöör Maureen Castle Tusty, produtsendid Piret Tibbo-Hudgins, James Tusty ja Bestor Cram. Linastub kinos Artis.
Riigikogu hoone 2. korrusel on avatud Arvo Iho fotonäitus „Aastaring rannatalus” kui etnograafiline jäädvustus.
Näitust avades ütles riigikogu esimees Ene Ergma: „Neid pilte vaadates tunnetad iga rakuga, et see ongi tõeline elu.”
Pildid on värvilised ja jõulise joonega, kui nii sobib foto kohta öelda. Ehkki seal pole ju tegelikult midagi erilist: üks heas korras tänapäeva rannatalu, kus ema, isa, lapsed ja loomad elavad oma igapäevast elu. Aga pilte järjest vaadates leiad…
Fotonäitus „100 aastat Eesti filmi” Riigiarhiivi Maneeži tn 2 galeriis. Kuraator Gerli Rebane, kujundaja Sten Oja. Avatud E–N 9–17, R 9–16.
Tuleb tõdeda, et näituse pealkiri „100 aastat Eesti filmi” pole originaalne ega kahjuks ka mitte kuigi informatiivne. Ürituste summas, mis kõik pühendatud eesti filmi 100. sünnipäevale kas austusavalduse või kingitusena, ei eristu see näitus kuidagi. Kui potentsiaalne külastaja peaks ainult pealkirja põhjal otsustama, kas minna näitust vaatama või mitte, jääb…
Näitus „Inimese ja joone uuringud aastast 1971” Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseumis Maarjamäe lossis. Koostaja Valter Uusberg, kujundaja Erkki Vaader, avatud kuni 4. märtsini.
„Animatsioon ei ole kunstivorm joonistustest, mis liiguvad, vaid kunstivorm liikumisest, mis on joonistatud. See, mis toimub kaadrite vahel, on tunduvalt tähtsam kui see, mis on igas kaadris.” Sedasi on iseloomustanud animatsiooni animarežissöör ja -teoreetik Norman McLaren.
Animatsiooni määratlusi leidub muidugi mitmeid, aga joont ja joonistamist ei saa ükski neist eitada.…
Eesti kirjandusmuuseum tähistas 6. jaanuaril Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva konverentsiga „Sada kevadet: müüt, märk, keel”. Tänavu möödub „Kevade” esmatrükist sada aastat.
Konverents oli kavandatud meediumiülesena ehk lisaks Lutsu igakülgsele kirjanduslikule käsitlusele oli vaatluse all ka kirjaniku looming teatris ja filmis.
Mind kutsuti rääkima Lutsu lugude fenomenist filmis, sest olen sel teemal kokku pannud raamatu „„Kevade”. „Suvi”. „Sügis”. Arvo Kruusemendi filmid”. Kutse konverentsile sundis veel kord läbi mõtlema ja analüüsima, miks ikkagi juhtub…
Kivimaa raamat Simmist on mõeldud laheda lugemisena ja tekst väikeste ampsudena allaneelatavaks kujundatud.
Evelin Kivimaa, Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Menu, 2011. 223 lk.
Raamatut Peeter Simmist oodati põnevusega. On ta ju teinud sellised filmid nagu „Ideaalmaastik” ja „Arabella, mereröövli tütar”, mis on otsapidi juba eesti filmi kullafondi jõudnud linateosed, samuti „Inimene, keda polnud”, „Tants aurukatla ümber”, „Head käed”, „Georg” jpt. Peeter Simm on üks produktiivsemaid eesti režissööre, kes on alati igal…
Laila Pakalniņa (s 1962) on üks Baltimaade tuntumaid režissööre, et mitte öelda – kõige tuntum. Euroopa olulisemad ehk Cannes, Veneetsia ja „Berlinale” festival tunnevad ja hindavad teda. Pakalniņa filmikarjäär avaldab muljet: pärast VGIKi lõpetamist 1991. aastal on ta teinud 27 filmi, millest kolm pikad mängufilmid. Vähesed teavad, et Pakalniņa filmid valmivad sageli Eestis. Režissöör käis paar nädalat tagasi Tallinnas oma viimast dokumentaalfilmi monteerimas. Film kannab pealkirja „Jõuluvana 33 looma” ja…
XI filmifestivalil „goEast” Saksamaal Wiesbadenis vaeti 6. – 13. aprillini taas Ida- ja Kesk-Euroopa filme.
Magnooliate õitsemise aegu võistlesid tänavu Wiesbadenis kümme mängufilmi ja kuus dokumentaalfilmi. Eestist sedapuhku kedagi võistlemas polnud, peamised auhinnad läksid Venemaale, Poolasse, Rumeeniasse ja Gruusiasse. Festivali peaauhinna Škoda Auto Deutschlandi poolt välja pandud Kuldse Liilia ja 10 000 eurot sai Andrei Balabanovi film „Katlakütja”. Auhinnavääriliseks pidas filmi ka festivali FIPRES CI ehk kriitikute žürii. Kiideti stilistiliselt veenvat…
Saksamaal Wiesbadenis peeti tänavu ümmargust filmifestivali „goEast”: juba kümnendat kevadet järjest näidatakse siin filme Ida- ja Kesk-Euroopast.
Festivali geograafiline spekter ulatub Baltimaadest Kaukaasiani ja Horvaatiast Venemaani. Filmifestivali algataja ja korraldaja Saksa Filmiinstituudi juhataja Claudia Dillmanni arvamuse kohaselt on ka publik iga aastaga nendest maadest ja kultuuridest järjest teadlikum. Lisaks Wiesbadenile, kus festivalifilme näidatakse kahes kinos, millest üks on imeilus Caligari kino (mida samuti opereerib Saksa Filmiinstituut), näidatakse filme ka lähedal asuva …
Üle lumevälja põgenevaid tulnukaid jälitab valgeks võõbatud eraldusmärkideta helikopter. Põgenikud on veidi kohmakad ja aeglased, helikopteril pole mingi kunst neid rajalt maha võtta. 1979. aasta Nõukogude Eesti filmikunst ei olnud suuremateks trikkvõteteks ja usutavamaks illusiooniks ilmselt võimeline. Sisuline moraalne dilemma seevastu aga kerkib täie teravusega. Jutt käib Grigori Kromanovi filmist „Hukkunud Alpinisti hotell”, mille peategelasel, nüri kohusetunde ja piiratud mõistusega politseiinspektoril Glebskyl (Uldis Pūcītis), on eespool kirjeldatud kurva finaalini jõudmisel…
Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus kuulutavad välja stipendiumi Eesti algupärase filmiraamatu ja filmiteemalise tõlkeraamatu saamiseks. Initsiatiiv stipendiumi loomiseks tuli Eesti film 100 töörühmalt.
Vanad tegijad ja taastatud klassika kõrvuti tudengitöödega, animafilm ja lühimängufilm ühes potis.
Bassovskaja-Girlini nukufilm „Kleit” kujutab naist, kelle kleit mäletab elu argiste köögiriistade taustal. Aeg-ajalt ilmuvad putukad, kes vihjavad kaduvikule ja surmale. KAADER FILMIST
Eesti filmivaramust on restaureeritud ja digiteeritud Priit Pärna joonisfilm „Kas maakera on ümmargune” ja Kaljo Kiisa „Nipernaadi”. Pildil Tõnu Kark ja Vilma Luik. 2 x KAADER FILMIST
Johannes Pääsuke filmis 27. aprillil 1912 Tartus katselendur Utotškini õhulendu, mida näidati hiljem ka kinos. Seda sündmust peetakse Eesti filmi sünnipäevaks. Varsti tähistame seega Eesti filmi 100. sünnipäeva.
Jüri Müüri 1969. aasta juubelilaulupeost valminud dokumentaalfilmile „Leelo” sai Eesti NSVs osaks tsensuur ja jõhker ümbertegemine. Režissööri algversioon jõudis küll õnneks koopia(te)le, millest üks on filmiarhiivis imekombel tänaseni säilinud. See tegi võimalikuks algse filmi taastamise.
Pooletunnine „Leelo” üllatab ka tänapäeval mitmeski mõttes: minimaalselt on üles võetud suuri grandioosseid rahvamasse, puuduvad punased lipud, loosungid ja Lenini pildid vilksatavad vaid haruharvades kaadrites. Esiplaanil on suured plaanid inimeste nägudest, millel peegelduvad rõõm ja kaasaelamine;…
Teise maailmasõja periood on Piafi elus vastuoluline: ühed peavad teda natside kaasajooksikuks, teised seotuks vastupanuliikumisega.
Pärast Oliever Dahani filmi “Édith Piaf – elusse armunud” vaatamist jääb kummitama küsimus: missugune inimene siiski oli Édith Piaf? Suurepärane laulja, Prantsusmaa üks sümboleid – hea küll, seda teame kõik. Aga mida ta mõtles ja mida tundis, mis juhtis tema tegemisi?
Cannes’i 60. filmifestivali kohta võib teha vähemalt kolm üldistust. Esiteks, võistluskava oli mitmekesine ja kõrgel tasemel. Teiseks, paljudes filmides andsid tooni väga head naispeaosatäitjad. Kolmandaks, algusest peale loodeti üllatust Ida-Euroopast, sest eelmise aasta võitja Inglismaa polnud võistluses esindatud, samuti olid väljas Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.
Eesti filmid olid PÖFFil eraldi konkursikavas teist aastat. Kas võime seda võtta kui märki meie filmitoodangu taseme tõusust ja konkurentsivõime kasvust? Või ka PÖFFi kui festivali arengust, mis on hakanud järjest enam mõistma oma rolli kodumaise filmi esitlemisel?
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
