$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Anto Veldre

  • Kas kellelgi peaks väga häbi olema?

    Pole selge, mida täpselt TÜ diplom näitab. Kui ilmvõimatu ikkagi on ingliskeelsete magistritööde pealkirja ja sisukokkuvõtte A5-mahus tõlkimine riigikeelde?

    Tahan teadusuudistega kursis olla, sestap vaatan kord aastas läbi mind huvitavate erialade lõputööd. Pole vahest üllatus, et näiteks TTÜ tehnika-alade lõputööde keele kvaliteet on äärmiselt niru juba vähemalt kümnendi. Nüüd tahan maarahvast teavitada asjaolust, et samasse auku on astunud ka meie prestiižikaim ülikool ning…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 5 minutit
  • Kust on pärit zuumeri eesti keel?
    Eesti keele kontrollimatu teisenemine globaalse inforuumi tingimustes.

    Kust on pärit zuumeri eesti keel?

    Digiajastul on vaja jõulist keelekorraldust: see sarnanegu pigem küber-, tarbija-, autori-, tervise- ja keskkonnakaitsega. Digikorilusega saab vabalt hakkama ka kirjandusmuuseumi osakond.

    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 6 minutit
  • Arvutimängust armulauani
    Aegridu analüüsides on muu hulgas abiks arvukad montaaživead, mida aegridade korrektorid oma meelelises piiratuses ise paratamatult sooritavad (meenutagem „Matrixi“ kassi kahe reaalsuse kleepekohalt).
    Kaader filmist

    Arvutimängust armulauani

    Väikeriigile võiks sobida stiil, kus tõde keerdub valega pidevalt ja lootusetult nagu DNA-spiraali harud või Möbiuse lint, et vastane energeetiliselt/arvutuslikult välja kurnata.

    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 9 minutit
  • Valimised võitsid robotid
    Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.

    Valimised võitsid robotid

    Kognitiivne dissonants loob tüdinute ja solvunute seltskonna, keda ei seo ühiskondliku lepinguga enam miski ja kelle edasised sammud pole ennustatavad.

    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 6 minutit

  • Morfoloogiliselt rikaste keelte tõlketulevik

    Eesti keele tarbeks pole seni pädevat arvutusmudelit.

    Euroopa digitaalarengu tegevuskava jõuab kohe arengufaasi, kus paljude keelte olemasolu takistab üha edenevat majandusintegratsiooni. Täiesti arusaadavatel põhjustel ei riski inimene osta veebipoest, mille keel jääb talle (kohati) arusaamatuks – see takistav asjaolu ongi juba kinnitust leidnud ka küsitlustes. Euroopa ühendamise rahastuga (Connecting Europe Facilities) ning selle automaattõlke alamprojektiga, Euroopa Liidu liikmesriike hõlmava automaattõlkesüsteemide virtuaaltaristuga CEF.AT on sihiks seatud keelebarjääri mahavõtmine majandusarengu eest just…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 4 minutit

  • E-valimiste turvalisusest

    Ilmselt esimest korda maailma ajaloos on tekkinud olukord, kus itimehed vaidlustavad demokraatiat. On hämmastav, kui kergesti demokraatia olemasolu kahtluse alla seati – tulivad mehed ukse taha, ütlesivad, et see riik ei ole nende arvates päris demokraatlik ning nõudsivad, et üks säädusega ettenäht infosüsteem päevapealt kinni pandaks.
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 5 minutit

  • E-valimiste turvalisusest

    Ilmselt esimest korda maailma ajaloos on tekkinud olukord, kus itimehed vaidlustavad demokraatiat. On hämmastav, kui kergesti demokraatia olemasolu kahtluse alla seati – tulivad mehed ukse taha, ütlesivad, et see riik ei ole nende arvates päris demokraatlik ning nõudsivad, et üks säädusega ettenäht infosüsteem päevapealt kinni pandaks.
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 5 minutit

  • Minu tee infosõja juurde

    Viimasel ajal on Eesti muutumas kohaks, kus Üdi parafraseerides enam kuigivõrd nalja ei saa, sest infosõjast1 räägib nüüd iga taksojuht. Ei hakka gurusid nagu Linnar Priimäge või Raul Rebast ümber jutustama, ju ongi minu vaade infosõjale väga isiklik. Kindlasti jätan ma üht-teist ka rääkimata. Ent …
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 4 minutit

  • Infoühiskonnast hereetiliselt. Finaal

    Kas oodata kuni järjekordne häguolukord meid juukseidpidi soost välja tõmbab?
    Švejk teadis küll, milline on elamiseks mõnusaim riik – säärane, kus õllehinnad ja väärtushinnangud ülearu kiiresti ei muutu. Ideaalses ühiskonnas võiksid ka infomängu kolme põhiosalise (riik, kodanik, kapital) ootused ja käigud üksteise suhtes olla eluea jagu aastaid ette aimatavad. Kahjuks antakse infoühiskonnas üheks käiguks aega oluliselt vähem – mõni minut kuni paar kuud.…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 6 minutit

  • Infoühiskonnast hereetiliselt VI

    Psühhoajalugu
    Eetika- ja privaatsuskonverentsi1 üheks kõige valjuhäälsemaks küsimuseks kujunes pealtkuulamise ja nuhkimise teema. Internetis ei olevatki päris turvaline, keegi kogu aeg nuhib ja kogub andmeid. Kuid kes ometi seda teeb? Keda peale kurjategijate peaks kartma, kas need on ehk riik ja valitsus, kes tahavad oma alamate kohta üha rohkem teada saada?
    Meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese positsioon konverentsil oli lihtne ja selge: riigipoolse sekkumise…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 6 minutit

  • Infoühiskonnast hereetiliselt V

    Kas Eestis on oht araabia kevade laadseteks sündmusteks?
    Istmikuga tajutavad muudatused ühiskonnas tulenevad tehnika ja tehnoloogia eksponendina kõrgustesse pürgivast arengust. Utreerides võib öelda, et tänapäeval, vähemasti Euroopas, elame ülearu hästi. Tehnika on muutunud odavaks ning seda jaksab endale lubada isegi naabri koer.1 1950ndatel näiteks oli pealtkuulamistehnika (salamikrofonid ja -kaamerad) jõukohane vaid riikidele ja suurfirmadele. Nüüd ripuvad mikrofon ja kaamera pea iga arvuti küljes…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 5 minutit

  • Infoühiskonnast hereetiliselt IV

    Infoühiskonda eksponeeritakse vahel kui ühiskonnakorrast sõltumatut, tehnilise iseloomuga pealisehitist, kuid kas see ikka on nii? Ehk on infoühiskond hoopis kapitalismile järgnev iseseisev formatsioon, mis muudab inimühiskonna ülesehitust täiel määral?
    Reaalsus vs. virtuaalsus
    „Vanasti” oli selge veelahe reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. Reaalsus oli miski, milles me vahetult viibisime ja mida me (hm, kollektiivselt) kogesime, virtuaalsus seevastu pidi olema arvutis konstrueeritud, midagi kunstlikku. Üha võimsamad arvutid…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 6 minutit

  • Infoühiskonnast hereetiliselt III

    ehk Rahvuspoliitikast tehnikamaailma äärealal
    Algus Sirbis nr 42 ja 44
    Käimas on väga kiired tehnoloogilised protsessid, mis jagavad maailma kaheks – rahvused ja keeled, millel on täisfunktsionaalne arvutitugi, ning rahvused ja keeled, millel seda ei ole. Meie käitumisest järgmise 10–15 aasta jooksul oleneb, kas eesti keelel põhinev rahvuskultuur ja mõtteviis jääb elama või assimileerivad võõrkultuuri tehnovahendid meid teise, meile võõrasse keelde ja kultuuri.
    Eestikeelse keeletehnoloogia…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 6 minutit

  • Infoühiskonnast hereetiliselt II

    Eelmisel korral (Sirp nr 42) oli juttu infoühiskonna tunnustest ja omadustest. Jõudsime välja sinna, et kaks infoühiskonna tähtsaimat kategooriat on identiteet ja privaatsus, samuti tõdemuseni, et mõlemad vajavad uutes tingimustes olulist ümbermõtestamist. Käsitlemist vajavad veel kolm infoühiskonnale omast kategooriat, et saaksime järgmisel korral lahata juba rahvuspoliitika rolli infoühiskonnas.
    Autentimisvahendid. Maha krediitkaart!
    Kaugautentimist on vaja, et ise rahulikult tööl, kodus või trammis istudes tõestada järjekordsele…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 4 minutit

  • Hajali, aga täiesti avalik veetše

    Keegi ei taha tunnistada, et ta ise oma peaga ka midagi arvab või mõtleb.
    Nüüdseks on Nokia* oma allakäigutrepil komistanud ning jalaluud lõplikult murdnud, pulk1 koos sõnumiga on sujuvalt üle antud Tigedatele Lindudele (Angry Birds). Segaduses eestlane aga soovib endiselt leida Eesti Nokiat. Peab ju ometi ka meil leiduma midagi suurt ja üllast, mida jumaldada, järgida ja tsiteerida.
    Ärgem häbenegem, eestlastel on Säärane Asi…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 3 minutit

  • Infoühiskonnast hereetiliselt

    Infoühiskond pole tehnikute, vaid ikka humanitaaride asi.
    Infoühiskonna vaatevinklist on Eestis kujunenud äärmiselt huvitav, arengu mõttes vastuoluline olukord. Enamik IT-lahendusi (ja sidelahendusi) disainitakse kusagil kaugel maal, kust need jõuavad siia kommertsiaalse kastikaubana. Meil puudub igasugune kontroll nende imeriistade saabumise või mittesaabumise üle – ühel hetkel nad lihtsalt „knokivad meie doori”, omaterminite puudumisel müüakse neid ogarate ingliskeelsete lausete abil ning äraostmisel asuvad need riistad…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 6 minutit

  • Varitegelaste topeltmängud või lihtsalt inimlikkus?

    Ugrilik arusaam identiteedist võib ühiskonna viia poliitilisele umbteele.
    Eesti ühiskond on jõudmas arengustaadiumisse, kus meie arusaamine identiteedist1 määrab suuresti ära horisondi, kuhu (ja kuidas) üldse saame edasi liikuda. Kahjuks peab tõdema, et arusaamine identiteedist sõltub (sarnaselt vassimise ja isamaalisusega) päris tugevasti veel lingvistilisest relatiivsusest2, ehk siis: arutlus annab erinevaid tulemusi olenevalt sellest, missuguse kasvatuse, terminoloogia või märgisüsteemiga identiteedile ligineda.
    Õnneliku juhuse tõttu on Anzori…
    Anto Veldre
    <%21--%21Font Awesome Free 6.6.0 by @fontawesome - https://fontawesome.com License - https://fontawesome.com/license/free Copyright 2024 Fonticons, Inc.--> 4 minutit
Sirp