EKLi XIII aastanäitus Tallinna Kunstihoones kuni 5. V, kujundanud Kaarel Eelma.
Mul on hea meel, et vana kevadnäituse formaat on jälle tagasi. See annab kõigile võimaluse, mille mullusel kevadnäitusel kasutasid ära paljud kunstnikud Olev Subbist Aapo Pukini. Aastaid on noored kunstikriitikud alustanud sealt, kust omal ajal minagi: ülevaatenäitused on mingi nõukogude relikt, nüüd on tähtsamad kuraatoriprojektid. Viimaste suhtes pole mul midagi öelda. Omaaegsetes vaidlustes Toomas Vindiga ütles ta, et kuraator tuleneb…
Näitus „Fotorealism. Kaameraga maalitud” („Fotorealismus. Malen mit der Kamera”) Tübingeni Kunstihoones kuni 10. III.
Just sellise pealkirjaga fotorealismi ajalugu kokku võttev näitus on vaadata Tübingeni Kunstihoones. Tübingen Saksamaa lõunaosas pole teab mis suurlinn, kuid igal endast ja kultuurist lugupidaval Saksa linnal on oma Kunsthalle, Tübingenis tegutseb ka kultuurivahetuse instituut. Meie siin seevastu tahame teha regionaalmuuseumidest filiaale või need sootuks kaotada.
Mõtleme „fotorealism” ja ütleme „hüperrealism” ning vastupidi. Kultuuriti on sellega igal pool…
Ajalugu kordub teadagi mitu korda ja mitut moodi. 1990ndatel sai vaieldud literaatidega ja nõukogude ajal kõrgelt koteeritud maalikunstnikega. Kunsti piire sai kombatud: enne mind tegi seda aastaid tagasi Boris Bernstein. Tugev sõnasõda käis mul Toomas Vindiga, Andres Langemets ütles, et miks pean kunstinäitusel televiisorit vaatama, mul endal kodus 99 kanalit. Literaatidel tekkis „pildi sisse mineku nälg”. Kunst hakkas võtma uusi vorme ja vähe sellest – muutus sotsiaalsemaks, toppides oma nina…
Palju eesti kunstnikest on teinud altarimaale? Meenuvad Johann Köler, Jüri Arrak, Uno Roosvalt. Nüüd on Andres Tolts saanud maha Rohuneeme kabeli altarimaaliga, tellija on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viimsi Püha Jaakobi kogudus. Maal pühitseti sisse 5. augustil. Jakobi kogudus on üldse kunstilembene, peakirikus on ridamisi olnud kunstinäitusi. Kabeli hävitasid võõrvõimud, kuid nüüd on see rannarootslaste stiilis puukirikuna ilusti üles ehitatud.
Peaks vist meenutama, et rootslaste asundused polnud ainult Läänemaal, eelkõige sealsetel…
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „Väärtusväärtuskriis” Vaala galeriis kuni 30. VI, kuraator Kristring.
Ma ei tea, millised olid kuraatori valiku põhimõtted, kuid selget pilti eesti maalikunstist vaevalt sellel näitusel saab. Lihtsam on lugeda üles need maalikunstnikud, kelle töid väljas ei ole, kui nimetada neid, kes seal esinevad. Lisaks teatab kuraator veel, et „kunstnikud on üsna aktiivsed väärtusküsimuste käsitlejad”. Kust kohast see peale Erki Kasemetsa „Kultuuriloto”, Tiina Tammetalu „Profiti” ja Toomas Altnurme „Sisemise…
Urmas Pedaniku näitus „Ruumid” Hobusepea galeriis kuni 2. jaanuarini.
Teame, mis laulusõnades sellele järgneb. Urmas Pedanik on taas kunstipildis tagasi. 1970ndatel sattus ta eesti hüperrealismi kahe esimese laine vahele. Nagu Tõnu Virvel, Ando Keskkülal, Andres Toltsil ja Jaan Elkenil, rääkimata tartlastest, polnud tal spetsiaalset maalikunstiharidust. Urmas Pedanik naases 2010. aasta kevadel näitusega „Vaated” Tallinna Linnagaleriis. Omamoodi krestomaatilised on tema maalid nagu „Trükitud skeem I-II” (1977), „Langetatud stanged” (1978), „Mahajäetud maastik” (1982)…
Olev Remsu, Elitaarne mees Harry Männil. Toimetanud Jaan Isotamm ja Maris Makko, kujundanud Andres Tali. Tänapäev, 2011. 288 lk.
Kas Olev Remsu on kirjanik, kolumnist, maailmarändurist reisikirjutaja, giid, stsenarist, jalgrattur või hoopis ajaloolane? Nii on raske ennast positsioneerida – ikka omadele võõras, võõrastele oma. Eks ta üks väsimatu nomaad ongi: sööb ühe rohumaa paljaks ja läheb otsima uut. Öelgu oma ala professionaalid mida tahes, kuid kõike, mida ta teeb, on huvitav…
Kevadnäitus
Oleme viimased aastakümned kunstielus elanud killustunult, isegi kunstikriitikud ei suuda panna kokku eesti kunsti tervikpilti, rääkimata kunsti lähima arengu prognoosimisest. Kriitik ei saa parimagi tahtmise juures läbi rallida kõiki galeriinäitusi, käia Pärnus või Narvas. Killustumisega on käinud kaasas nii kuraatorite diktaat kui ka sulgumine oma siseringi, vastaste halvustamine ja mahategemine, soolisuse ja põlvkondlikul pinnal üles köetud vastasseisud.
Raoul Kurvitza näitus „Vool” Kultuurikatlas 31. oktoobrini.
Ükski Raoul Kurvitza näitus pole näitus „niisama”. Erwin Panofsky terminoloogia kohaselt, on kunstiteosel primaarne ja sekundaarne süžee. Igast lille- või maastikumaalist pole mõtet otsida erilisi tähendusi, küll aga ikonograafiliselt kodeeritud tekstist. Panofsky toob mäletatavasti sisse ka ikonoloogia mõiste. Just viimasest tasub lähtuda Kurvitza koodi lahtimuukimisel.
Kunstnik annab endale väga hästi aru, et elab postmodernistlikus kultuuris, mille tulevik on sama ebaselge kui nähtus ise. Konventsioonid, üldmõistetavad…
Ivar Kaasik, Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju. Toimetaja Maarja-Linda Põld. Kujundanud Tiit Jürna. Ivar Kaasik, 2011. 87 lk.
Ivar Kaasikut teame kui maalikunstnikku, kes on huvitunud fotost ja uuest meediast. Mina asetaksin ta eesti hüperrealismi kolmanda laine silmapaistvamate esindajate sekka. Tunneme teda ka mõtleva ja nii ennast kui kogu kunsti reflekteeriva kunstnikuna. Ootusi tema raamatu suhtes kütab üles eelkõige pealkiri, eriti küsimus „mida teha ja kui palju?…
Näitus „Tumedus, tume” Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis kuni 2. X, kuraator Anders Härm.
Kunagi tegin Eri Klasiga intervjuu. Ta ütles, et kui pärast kontserti Stockholmis ilmunud arvustustes polnud üle ühe korra kasutatud sõna „fantastiline”, tähendas see läbikukkumist. Kui aga kõlas epiteet „kuninglik”, siis oli asi tõeliselt korda läinud. Kõik tunnevad koodi, ei mõõdeta mitte ainult külastajate arvu, vaid ka aplausi pikkust. Kui kriitik poetab mõne hea sõna rubriigis „ja teised” mõne…
Kunstirahvas võib kindlasti rõõmustada, et taas on teles käivitunud kunstisaade. Kindlasti ei rõõmusta see aga kõiki. Jäme ots on noorema põlvkonna käes (Maria-Kristiina Soomre, Kädi Talvoja, Anders Härm, Kiwa jt) ja vaevalt saab vaataja kuulda Epp Maria Kokamäe südantlõhestavaid pihtimusi või Jüri Arraku religioossusest kantud heietusi kunsti algsest olemusest. Vaevalt näeme seal ka Malle Leisi ilusaid lillemaale ja Toomas Vindi rohelisi maastikke, Navitrollast ja Tauno Kangrost rääkimata. Aga kes teab,…
Targad ajakirjanikud topivad intervjueeritavaile sõnad suhu
Eesti meedias süveneb üks huvitav sündroom. Juba ammusest ajast on näiteid, kuidas ?diktor laulab? ja pärast antakse talle autorisaateid teha, või kuidas ilmateate kuulutajast saab telestaar, või kuidas tuntud telenäoga on lihtne minna poliitikasse. Tuleb lihtsalt saada ?jalg ukse vahele? ja siis läheb kõik lobedalt.
Eesti filmi nädal algas ETVs suurejooneliselt ? 6. septembri öösi näidati meile taas kord 1951. aastal Lenfilmi abiga tehtud mängufilmi ?Valgus Koordis?. Leningradis elanud ja suviti ema juures Koordis käinud Hans Leberechtist ei teatud ENSVs suurt midagi. Legend räägib sellest nii. Stalin olevat lugenud ühte tema teost (kirjutas ta vene keeles) või näinud filmi ja Stalini repliigi ?huvitav autor? peale vallandus laviin: kuidas ometi on maha magatud selline geenius. Ametnikud…
Keda kiita leiva eest?
Ütleme, et ma olen kunstiteadlane, mida ma juhuslikult olengi, pealegi veel Eesti oma. Ütleme, et võiksin olla bioloog, geograaf, kirjandusteadlane või kes iganes. Äkki tuleb hea idee kirjutada pikem monograafiline uurimus oma erialal, pealegi veel selline, millel oleks rahvusvaheline levi ja tähendus ? viited ja näited välismaalt.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
