Kui kaovad ajaloolise mälujäljega põlvkonnad ja muistsete murrakute kõnelejad, saab ühendust võtta kadunud maailmaga Mats Traadi jõgiproosas ja jõgiluules.
Varjulejäänud näitemängus „Dr. Lucius ja Luuletaja” on küllalt ajalist ja ajatut kirge, et ahvatleda läänemeresoome teatreid lahendusi leidma.
Hella Wuolijoki, Dr. Lucius ja Luuletaja. Toimetanud Jüri Talvet ja Ele Süvalep. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 92 lk.
Arne Merilai inauguratsiooniloeng 6. septembril 2011 Tartu Ülikooli aulas
Auväärt rektor, lahke dekaan, kuldaväärt kolleegid, armastet üliõpilased, akadeemiline audients!
Osundan oma tänast ülesannet: „Inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja eesmärke kolleegidele, üliõpilastele, samuti avalikkusele väljastpoolt ülikooli.“
Iga emakeeleõpetaja õpetab, et kirjand on teemast mööda kirjutatud, kui selle sisu ei kajasta pealkirja või ülesande kõiki kandvaid osasid. Seetõttu: kui ma tahan tutvustada iseennast kui eesti kirjanduse, poeetika…
Ene Mihkelsoni tekstide poeetika meenutab Arvo Pärdi tehnikat – mida kaugemal šlaagrist, seda lähemal muusikale.
Ene Mihkelsoni „Torn” mõjub kui luuleline kooda ehk tetrastihhon tema romaani-triptühhoni – „Nime vaev”, „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud” – järel. Sama tõsised hoiakud ja hoiatused, hingepiin ehk mälumure, rikas kogemus ning karm kriitika. Ainult ilmale avatust ja ütluse selgust on endise tumeda sisekaemuse kõrval, aja lõppemise ning töö lõpmatuse kärsituse foonil juurde tulvanud. Mihkelsoni vabavärsid on…
Kavatsen kõnelda veidi lapsikult, mitte teoreetikutele toetudes. Tervemõistuslikus teoretiseerimises on olemas komme lähtuda esmalt rahvapsühholoogilisest ja tavakeele tasandist. Et siis juba edasi liikuda, intellektuaalne puänt tuleb lõpus. Niisiis kõnelen „lüpsiku suuga”, nagu kõlab üks Andres Ehini paragramm: „sa pole enam ammu lüps / kuid siiski oled veidi lüpsik / kui mis on õnn sa küsid / lüpsikult”. Pärime siis lapikult lüpsikult: millest kõneleb meile sõna „õnn”, milline on õnne mõiste…
Indrek Hirvel on ikka ühes mantlitaskus oliivid, teises suupill ja põues esiisade oda.Tartu kultuurkapitali ja Tartu linnavalitsuse rahastatav Gustav Suitsu luuleauhind anti sel aastal Indrek Hirve luuletuskogule „Veesilm” (2009). Komisjoni avaliku põhjenduse järgi esindab autori looming „puhast sümbolkeelt ja vormikultuuri, tundlikku ning elukogenud maist ja vaimset erootikat, kõrget eetilist väärikust ning kunstitruudust. Tema vabavärss on saavutanud uue kirgastuse”. Paljudele näib see optiline pete, ent „suure kulka” parnass ei ole Hirvele…
Pragmapoeetika on minu välmitud kohvertermin poeetilise keelekasutuse filosoofia tähistamiseks. Selle rööpmõisteks keeleteaduses on pragmalingvistika. Pragmapoeetika rakendab poeetikateooria arendamisel keeletegevusõpetust ehk keelepragmaatikat, seda omakorda poeetikaanalüüsi andmetega rikastades. Ilmaasjata ei väitnud Roman Jakobson, et poeetilist funktsiooni eirav lingvistika on puudulik. Samad sõnad kehtivad muidugi ka üha hajuva eesti filoloogia kohta. Ilukirjanduslikkus avaras mõttes – kallis kodu, maa ja meri, sukad-sokid, suurmees, sõida tasa üle silla – on tavakeelekasutuses läbiv ja äravõtmatu. Selle…
Arne Merilai usutlus emakeele suurmeistriga
FOTO: Alar Madisson
Tere, Ain! Midagi südamlikku ja hästi kena on juhtunud: valitsus otsustas sulle määrata Wiedemanni keeleauhinna „kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest”. No mis sa kostad, su teened on nii hõlmavad, et raske on ühes lauses kokku võtta. Palju õnne! Kuidas sa ise suhtud…
Sirje Kiini pikaajalise uurimuse tulemus on hästi ajastatud, kuna näitab vana hea biobibliograafia põlistavat jõudu.Möödunud kirjandusaastake – viivuke sajandis – oli õige meeltülendav, et päris patt oleks kurta. Kõrvuti mitme proosaluulelise algupärandiga sain kõige ärgitavama elamuse ometi metakirjanduse vallast (kui sulgudesse jätta omaenese vaimsed seiklused seoses Uku Masingu juubeliga). Sirje Kiini valgustav vabadussammas eesti luule vaaremale tegi südame soojaks, ehkki vahel ka silmad kirjuks, ning erialaline uhkustunne tõstis pead. Vaid …
Kui armastad – näiteks isamaad, emakeelt, vanemaid, Reinu või Irjat –, siis teata neile.Laias laastus jagunevad eestlased prõlla kolme lehte: ülal muistne mäletajate mansa, all paisuv postmodernistide põlv, keskel kuid kohmetavad kahepaiksed keskealised. Esimene leer toodab pea hõlmamatus koguses memuaare ega jõua imeks panna üha lõikavamat kultuurilist katkestust. Liivakasti- ehk ränisugu on omakorda pigis kohase üldistus- ja väljenduskeele leidmisel, või ei mõista seda otsidagi, kuna vanamoodi enam ei kõlba, uus…
„Rohi võetakse ära” ehk neelatakse alla ja „rohi võetakse ära” ehk murumätas kooritakse üles. Kokkuvõttes ei ole olulisem emb-kumb, vaid vastuoluline harmoonia tervikuna.
Jaan Klõšeiko
„Eesti meeste laulud” – geniaalne romuralli punklaulupeo võtmes
„Eesti meeste laulud”: fantaasiaküllane, vaimukas, tunde- ja mõttetihe, tehniliselt pöörane ning detailikirev.
Kas lask oli täpne ja poolitas õuna või kaldus nool põõsasse ning potsatas kogemata kallisse kodujänesesse?
„Lärmab ja veiderdab”: Osvald – Raivo Adlas, Alma – Herta Elviste.
Täna kohtab arvatavasti kordades harvem lugejaid, kes maldavad raamatut poolteist või kaks korda läbi lugeda, et sellest kaasaloovat maiku saada. Hea kui üldse sirvitakse ja isegi pisut järele mõeldakse või millegagi võrreldakse.
Festivaliprogrammi tuleb ilmselt harvendada, et loosung “Parimad on koos!” vastaks ka tõele.
“Suurema kurbuseta”: kas teiseks etenduseks langeti köielkõndija pingul nöörilt loiduvasse turvavõrku? ALAN PROOSA
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
2025. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat Tiit Hennoste: „Kriitiline on seis teaduskeelega.“Ken Mürk / ERR / Scanpix
Aliis Aalmann 14. märtsil Eesti Kirjandusmuuseumis, kus teda tunnustati luuletuskogu „Väe võim“ eest Gustav Suitsu auhinnaga. Varem on Aalmann pälvinud Betti Alveri debüüdi- ning viimati Friedebert Tuglase novelliauhinna.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Mullu oktoobris istutasid Eesti kirjanike liidu liikmed Käsmu loomemaja aeda üheksa viljapuud. Kumma viljad valmivad enne – kas noore puu või uue leksikoni?Kris Moor
Gustav Suitsu luuleauhinna laureaat Mats TraatAlar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
