$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Arno Oja
-
Sõnakunstnik Viivi Luik pälvis 9. veebruaril raamatu „Kuldne kroon“ eest ühe Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiatest.Raigo Pajula / Eesti KultuurkapitalInimese kapike ajaloo ilu varjuteatris
„Kuldses kroonis“ harutab Viivi Luik lahti ja sõlmib kokku iseenesest lähtuvaid elulõngu ning maalib sõnadega portreid kunagistest kaaskondsetest.
5 minutit -
Kodukäijad Vilde majas
Eurooplast Eduard Vildet laval õieti ei näegi, pigem on tegu välismaalt tulnud kodukäijaga omaenese majas.
Eesti Draamateatri „Millest tekivad triibud?“, autor, lavastaja ja kunstnik Urmas Vadi, kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Inga Salurand, Indrek Sammul ja Kristo Viiding. Esietendus 17. IX Eduard Vilde muuseumis.
See lavastus pidi jõudma publiku ette juba 14. märtsil, emakeelepäeval. Ent just samal ajal tabas meid välguna koroonaepideemia ja paiskas avaliku elu…4 minutit -
Fuugahetked pausidega
Tõeline luule tuli Rein Veidemanni juurde juba poisipõlves koos kristlike salajõuludega ja nad mõlemad võeti omaks. 1960. aastate lõpus oli Pärnu ehtne eesti noorpoeesia pealinn. Aasta-paariste vahedega tulid sealt luulesse nüüdne taimetark Rein Sander, kirjandusprofessor Jüri Talvet, usuliidrid Andres Põder ja Joosep Tammo ning mõni teinegi veel. Rein Veidemann kuulub samasse ringi, ehkki…6 minutit -
Valdur Mikita ulguvad rehad
Valdur Mikita, Metsik lingvistika. Sosinaid kartulikummardajate külast. Kujundanud Maite Kotta. Grenader, 2008. 128 lk.
Valdur Mikita, Lingvistiline mets. Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Kujundanud Maite Kotta. Grenader, 2013. 240 lk.
Valdur Mikita, Lindvistika ehk Metsa see lingvistika. Kujundanud Maite Kotta. Välgi metsad, 2015. 240 lk.
Rehadel vist on ükspuha, kas nad uluvad Mikiga või Mikita. Ent…6 minutit -
Reekviem eesti kirjandusloole
Trooja sõda on tagasi.
Ta pole kunagi ära olnudki.
Mats Traat, „Olemisõpetus“
Ilmselt ei olegi Trooja sõda kunagi ära olnud, aga Toomas Haug on kirjandusloolane, mitte sõjaõhutaja. Kuigi temalgi on oma TT alati kaasas ja käepärast, ei ole see Vene päritolu tulirelv. Tema TT koosneb A. H. Tammsaarest ning Friedebert Tuglasest, neist eestikeelse ja -meelse…6 minutit -
Püha mägi ja Byroni püksid
Kaur Riismaa on artist, etenduskunstnik selle mõiste parimas tähenduses. Teatrilavaga sobitas ta lähitutvust juba Tartu koolipoisina, hiljem on esinenud avalikel luulelugemistel. Tema vaimu teritas semiootika- ja teoloogiastuudium sünnilinna suurkoolis, mille käigus ta Martin Heideggeri kaudsel kaasabil veendus, et „keel on rahvuse olemise koda ja keele olemus avaldub luules“. Selle loomuliku jätkuna tuli…7 minutit -
Juske teeb lugejale väikese ekskursi kunstiajalukku. Tähtsamad peatuspaigad on Vermeer van Delft ja camera obscura, Giorgio de Chirico ja metafüüsiline maal, Marcel Duchamp ja ready-made, Max Ernst ja frotaaž, kubism ja dadaism.Pedagoogiline poeem pehmete kelladega
Vaadeldavas teoses viitab Ants Juske mitmes kohas Linnar Priimäe „Klassitsismi“-raamatule (2005). Priimägi omakorda avastas mullu oma sahtlist sürrealismi võtme.1 Kaht kunstiteaduse doktorit ühendab tõdemus, mille Juske eelmise raamatu „Tundeline teekond Velázquezesest Navitrollani“ (2012) ainuarvustaja Priimägi pani oma kirjatüki pealkirjaks.2 Nüüd on varem mitu õpetliku iseloomuga teooriaraamatut avaldanud Juske nähtavasti otsustanud kirjutamiskogemused kokku…5 minutit -
Sassukvere luuletav õunapuu
Mari Vallisoo, Viimäne vihim. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2013. 104 lk.3 minutit -
Kõigi loomade suursaadik
Piret Mäeniit on komponeerinud kütkestava elulooromaani.
Piret Mäeniit, Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik. Keeletoimetaja Karin Kastehein. Joonistused: Aleksei Turovski, kujundaja Kalle Müller. Tänapäev, 2013. 216 lk.4 minutit -
Kõigi loomade suursaadik
Piret Mäeniit on komponeerinud kütkestava elulooromaani.
Piret Mäeniit, Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik. Keeletoimetaja Karin Kastehein. Joonistused: Aleksei Turovski, kujundaja Kalle Müller. Tänapäev, 2013. 216 lk.4 minutit -
Sümfoonia aegade kõlakojast
Helvi Jürisson, Selle ilma kõlakojas.Luuletusi 1998–2012. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak 2013. 110 lk.3 minutit -
Elu tantsib vaibamustreil
Doris Kareva, Jürgen Rooste, Elutants. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2013. 112 lk.4 minutit -
Silli puh ja me karune keeletegu
Jüri Valge, Kas siis selle maa keel …? Loomingu Raamatukogu 2013, nr 11-12. Toimetanud Anu Saluäär-Kall. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma. 87 lk.
Kuigi XIX sajandi Peterburi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887) kirjutas pisut tollast murdekeeltki arvesse võtva „Eesti keele grammatika” (1875) ja veel üht-teist väärtuslikku, on tema nimest keelehuviliste suus saanud kõigi pärastiste…7 minutit -
Romaan hilineva armastusega
Peeter Sauter. Ära jäta mind rahule. A love story. Toimetanud Karin Kastehein ja Laura Sauter. Kujundanud Lilli-Krõõt Repnau. Tallinn 2012 (õieti 2013). 396 lk.
Ligemale viimase poolsajandi ilmakuulsaim lembelugu on briti autori Erich Segali omaaegne bestseller „Love Story” (1970), mis juba 1972. aastal ka eesti keelde jõudis. Koolipoiss Peeter Sauter oli toona 10aastane,…6 minutit -
Juku-Kalle Raid kui poees
Juku-Kalle Raid ja teisi luuletusi. Koostanud Maris Jõks. Kujundanud Enaber Surdna. Ema ja Isa OÜ, 2013. 88 lk.
Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, kuulutab üks eesti vanarahvatarkus. Kuid nüüd peaaegu viisteist aastat ajalehe KesKus pead toimetanud praegust parlamendisaadikut ja kirjanike liidu liiget Juku-Kalle Raidi see teadmine suuremat ei loksuta. Ehkki…4 minutit -
Tuvid hülgavad pääsupesad
Sofi Oksanen, Kui tuvid kadusid. Soome keelest tõlkinud Jan Kaus, toimetanud Piret Pääsuke. Varrak, 2012. 319 lk.
Veeuputuse aegu naasis üks tuvi „maaluurelt” Noa laeva, õlipuuoks noka vahel. Ta kandis elulootuse sõnumit ja tema järgi maalis Pablo Picasso oma ilmakuulsa valge rahutuvi, kelle jäljendusi plätserdati nõukogude ajal vist igas linnas mõne korrusmaja seinale.…7 minutit -
Professor Veidemanni tuikav romaan
Rein Veidemann, Tund enne igavikku. Romaan kolmes vaatuses. Toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 221 lk.
Ainus tund igaviku väraval ei ole selles raamatus kronoloogiline ega akadeemiline mõiste. Raamjutustus ning väljavõtted autori esikromaanist „Lastekodu” (2003) tuttava peategelase Andres Wiigi päevikust moodustavad lõppematu (üli)koolitunni, kõik üle- ja läbielatu (lk 189),…5 minutit -
Madame Bovary võlumäel
Marta Sillaots. Kirg ja kavalus. Koostanud Hando Runnel, kujundanud Kaljo Põllu, toimetanud Siiri Ombler. Sarjas „Eesti mõttelugu”, nr 104, Ilmamaa, 2012. 448 lk.
XX sajandi alguskümnendil naiseks sirgunud Marta Sillaots muidugi ei samastu Flaubert’i Emma Bovaryga, ei samastu isegi naljaka nimega Clavdia Chauchat’ga, keda me kohtame Thomas Manni „Võlumäe” maastikul rännates, kuid ilma…3 minutit -
Edasi paradiisi, südame väel
Tõnu Õnnepalu, Mandala. Kujundanud Britt Urbla Keller, korrektuuri lugenud Katre Koit. Varrak, 2012. 244 lk.
„Kirjanik kirjutab praeguse aja lugu. Ning aja lugu kordub meie peas ja jääbki korduma,” kuulutas Tõnu Õnnepalu juba viis aastat tagasi raadio Ööülikoolis ajaloo korduvusest rääkides. Tema enda järgnenud luulekogu „Kevad ja suvi ja …” ning pihtimuslik kiriromaan…3 minutit -
Rohtaed transiidisadamas
Karl Martin Sinijärv, Sureliku muuga. Üdiklubilaule ja muid poeese. Kujundanud Asko Künnap. Näo Kirik, 2012. 94 lk.
Luuletamine olevat töö ja keel luuletaja tööriist. Homo soveticus’e eluajal, nagu Karl Martin Sinijärv veel mäletab, oli õige töömees ainult tuim käsitööline, kellele propagandamasin kuulutas: töö on auasi! Olgu au ja -ahnusega kuidas on, aga luuletaja…3 minutit -
Laurentius, melanhoolne mesilane
Meelis Friedenthal. Mesilased. Toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2012. 212 lk.
End ulmelise võrguajakirja Algernon kaudu tuntuks kirjutanud Meelis Friedenthal süüvib inimhinge ning kaevub tõsimeeli olnud aegade sügavustesse. Oma põnevas ja mõneti unenäolises esikromaanis „Kuldne aeg” (2005) kujundas ta ise ajalugu ja laskis Kronosel (seega Ajal) luua painajaliku maailma, kus puuduvad…6 minutit -
Meie nägu meie küpses eas
Jaan Malin, Meile. Eesti Kirjanike Liit seisuga 1. jaanuar 2010. Kujundanud Andrus Peegel. Luul, Tartu 2012. 316 lk.
Rangelt võttes ma vist ei tohiks Luulurist ajutiselt Jaan Maliniks taaskehastunud autori selle raamatu kallal sulge pruukida. Sest aastatepikkusele kriitikukogemusele vaatamata ei kuulu ma kirjanike liiduks nimetatava kutseühingu liikmeskonda ja seega ka Malini luulelise „meie”…4 minutit -
Vürtsine luulekana teravas kastmes
Marko Mägi, Maitsestatud kanad. Koostanud fs. Kujundaja Tõnu Kaalep. Jumalikud Ilmutused, Saarde-Pärnu 2012. 80 lk.
Tosin aastat tagasi küsis Eesti Ekspressi ajakirjanik Marko Mägi leheveergudel, kas luuletaja François Serpent on pimeduse poeet. Mõni aeg hiljem ajas luuleline Prantsuse Madu oma kesta maha ja tast sai väikesetäheline fs, kes „kord on resigneerunult irooniline, kord…3 minutit -
Pihlakas kodutanuma otsal
Lauri Vahtre, Lihtsalt üks pihlakas. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 100 lk.
Ehkki mitmekülgselt sõnasuutliku ajaloodoktori Lauri Vahtre luuletused olid ajakirjade veergudelt varemgi silma hakanud, suutis tema luuleraamat mind ometi üllatada. Ja seda kõige paremas mõttes! Tunnistan, et ma ei osanud keskea kriisid ammu läbi põdenud ning esimese suure juubeligi seljataha…5 minutit
