Aleksander Müller, Jumal, kes oli näinud koeri. Memuaarid. Jumalikud Ilmutused, Pärnu 2011. 143 lk.
Kivisildnik, (:)raadiopastor. Jumalikud Ilmutused, Pärnu 2011. 156 lk.
Mõlemas vaadeldavas raamatus kohtume Jumala ja koeraga. Ehkki Aleksander Müller liigitab ennast pigem koerte kui jumalate seltsi (Müller, lk 18) ja ilmutusmees (:)kivisildnik eristab karavan- ja koerkirjanikke (Kivisildnik, lk 52), astuvad mehed ette üksmeeli kui Issanda koerad. Seda siiski mitte niisuguses ajaloolises seoses, mida oma romaanis ammuilma (1938) edastas Enn…
Andrei Ivanov. Peotäis põrmu. Vene keelest tõlkinud Ilona Martson, toimetanud Tiia Valdre. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2011. 287 lk.
Mul on meeldiv tõdeda, et eestivene kirjandus siseneb jõudsal sammul eesti kirjandusruumi ja teadvustab välisilmagi oma olemasolust. Sõltumata sellest, kas india eeposest „Ramajana” oma nime saanud Hanuman, kelle Andrei Ivanov kolm aastat tagasi Venemaale Lollandi otsima lähetas, leidis seal sihtkoha või mitte, tegi ta teelesaatjast Eesti kirjaniku.
„Kuidas nii?” – kuulen ma küsimust.…
Olle Lauli, „Kodutus”. Toimetanud Jan Kaus, kujundanud Andres Rõhu. Tuum, 2011. 484 lk.
Tänavune jõulueelne raamatulett andis mitmeti märku kodutuse kui sotsiaalse probleemi jõudmisest eesti kirjandusse. Olle Lauli romaani kannul tuli müügile Merle Veesalu-Ranna „Pudelikorjaja käsiraamat”, jutukogu, mis annotatsiooni järgi „on teejuhiks sellele, kes tahab jõuda jagamiseni, koostööni, kaasinimese märkamiseni”. Armin Kõomägi julgustab oma uue raamatu „Hea firma” lugejat, et kui too juba on siia ilma sündinud, siis „sa ei ole…
Peeter Helme, Varastatud aja lõpus. Tuum, 2011. 160 lk.
Aeg pole muud kui hetkemuutuste jada, mille vahel on tühjus, eimiski.G. Bachelard, „Hetke intuitsioon”, 1932
Aeg saab inimlikuks niivõrd, kuivõrd seda on väljendatud jutustuses.Jutustus omakorda visandab ajakogemuse piirjooni.P. Ricoeur, „Aja jutustus” I, 19831
Aeg on selle raamatu tähtis komponent, peaaegu et omaette tegelane. Minajutustaja narratiivi põimitud kaldkirjas vahepeatükid on tervenisti ajale ja ajafilosoofiale pühendatud. Esimeses neist on sõnastatud küsimused: „Mis asi see aeg üldse…
Heidi Sarapuu lavastus on eelkõige Toila vene poeedi Igor Severjanini lugu.
Teatri Varius „Ananassid šampanjas”, autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnik Karmo Mende ja kostüümikunstnik Jana Wolke. Mängivad Timur Ilikajev, Ele Raik, Lii Tedre, Valeri Sõrtšenko, Peeter Kaljumäe ja Allan Kress. Esietendus 23. XI 2010 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis.
„Ananassid šampanjas” kõlab ilusasti ja aristokraatselt. Sellenimelise luulekogu ilmumise järel (1915) krooniti vene luuletaja Igor Severjanin, ennast ise geeniuseks nimetanud egofuturismi isa, oma kodumaal…
Mehis Heinsaar. Härra Pauli kroonikad. Teine, täiendatud väljaanne. Kujundaja Juka Käärmann. Menu, 2011. 174 lk.
Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes. Koostaja Sven Vabar. Kujundaja Piia Ruber. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tallinn-Tartu, 2011. 200 lk. („Etüüde nüüdiskultuurist” 3)
Kõigepealt laseb kirjanik Mehis Heinsaar ühel unesegasel „miskil” ennast senikaua näpistada, kuni „miskist” saab härra Paul, kes hakatuseks õpib emakeeles vaikima ja valdab täiuslikult asjade kaotamise kunsti. Viieaastasena asutab mehike (deminutiiv pärisnimest Mehis?) iseenda sees Teadmatuse…
Albert Trapeež, Võta suhu sõna. Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 96 lk.
Kolme aasta eest ilmunud kaksikraamat „Isiklik /Üleüldine” avalikustas tõsiasja, et luuletaja Albert Trapeež ja kunstnik Leonhard Lapin on Siiami kaksikud. Tegelikult elab nendega ühes maises kestas veel kolmaski tegelane – arhitekt Lapin, kes flirdib ühtaegu nii kunsti kui luulega. Tema ideekavandi järgi valmis Tallinnas Vabaduse platsi servas taevasse tõusev „kultuurikilomeeter” – Vabaduse kellaks nimetatud moodustis, mille fallilistelt sammastelt õhtuti õhku…
Jürgen Rooste. Kuidas tappa laulurästikut. Toimetaja Mihkel Kaevats. Verb, Tallinn, 2011. 95 lk.
Enamik inimesi on kenad, Nirksilm, kui sa neid viimaks tundma õpid.
Harper Lee, „Tappa laulurästast…”
Nii ütleb romaanis Atticus Finch, kelle tarkust ja tasakaalukust on Jürgen Rooste endale eeskujuks seadnud („Kius olla julge. Luuletajad luulest. 21 esseed”. Kite, Tallinn, 2011, lk 196). Rästikutel võtab selle tõeni jõudmine veel aega. Kui lüüriliselt sotsiaalne (või vastupidi) luuletaja Rooste oma rästikud peale laulmise …
Meie olemine on vaid põgus valgusviirg kahe lõputu pimeduse vahel.
Vladimir Nabokov
Kirjandus petab kõiki, kes püüavad teda nimetada teisiti kui tema enda nimega. Kirjandus (nagu ka Elu) ON.
Toomas Raudam
Kaks olemuslikult sarnast raamatuinimest, kaks põhjapanevat tõdemust, mis sobivad mõlemale. Nabokov kirjutas oma raamatuisse male ja muinasjutu, Raudam kirjutab neisse keelemängude võlu ja „muusika kuuma saia”. Kaotatud aegade otsingute valu tunnevad mõlemad kirjanikud. „Raamatuinimene” ei ole siin ilmaaegne määrang. Kõiki kirjanikke…
Võimaldanud Krafinnal läinud korral teki alla tagasi pugeda, võttis Jumal karmima ja mehisema hoiaku ning pööras oma pale luule uustulnukailt varem ristitute poole. Tõsi, ka Priit Salumaa jumalik ilmutus on formaalselt debüüt, kuid naklased ja virtuaalilma asukad teavad Salumaad alias Arstionu juba aastaid. Tema luuletustest on Internetis koguni edetabeleid koostatud. Kuid enne Salumaad piielgem Krafinnaga kaksikraamatus luuletused ühte kesta pannud Kaarel Kressa tegemisi.
Debüüdid. Peaaegu et luule
Kõigepealt saatis Jumal Maa peale salapärase emotikoni (:) (elektroonilise silma, lumememme torso) ja too sõi luuletaja Kivisildniku eesnime ära. Siis sai vastne (:) kivisildnik ilmutuse, ujus suvepealinna külje alla ja hakkas kirjastajaks. Õige kah, Pärnu on jumalameestele ja luulele ühevõrra lähedane. Pärinevad ju sealt nii peapiiskop Andres Põder kui ka Eesti baptistide vaimne juht Joosep Tammo, kes noorpõlves ka luules tegijad olid.
Mahmud Darwish, Meil on sõnadest maa. Valitud luuletusi aastaist 1984–2008. Araabia keelest tõlkinud Amar Annus, toimetanud Hasso Krull. Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 94 lk.
Looja tahtel märgistab see õbluke raamatuke korraga kolme tähtpäeva. Kaks neist seostuvad Eesti luulelooga, kolmas üha enam võimust võtva araabia kevadega.
Maarja Kangro, Kunstiteadlase jõulupuu. Kujundanud Kirke Kangro. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 78 lk.
Eestis on kaks suurepärast luuletajat, kelle südames tuksub Itaalia: Viivi Luik ja Maarja Kangro. Esimene oli seal kui Igavese Linna peegeldusi jäädvustav proua Eesti riik, teine itaalia keele kõla ja romaani kultuuri heiastusi püüdev õpihimuline tudeng. Luik jättis lõviosa talletatust „Varjuteatrisse”, Kangro kannab oma Itaaliat siiamaani kaasas. Eks ole tema palju räägitud häbematus ja löögivalmiduski rohkem Alpidetagune épater…
Tarmo Teder, Vanaisa tuletorn. Toimetanud Inna Lusti. Kujundanud Jüri Jegorov. Varrak, 2010. 220 lk.
Kaheksakümmend aastat pärast esmailmumist (1929) „Eesti lugude” sarja valitud August Jakobsoni romaani „Vaeste patuste alev” käekäik veenab, et igal ajajärgul on kusagil oma „vaeste patuste alev”, olgu siis otseses või ülekantud tähenduses.
Tarmo Tedre esikromaani „Kurat kargas pähe” (1995) peategelane Larats Kannel üritas sellisest keskkonnast välja murda, „Onanistide” (2006) kõikuvpindne kultuuriajakirjanik Rudolf Teenus püüab säherduse „alevi” märtriks…
Teet Kallas, Kaks meest lauas. Kümme novelli ja üks kuuldemäng. Faatum, 2010. 352 lk.
Miks on nende habe, juus nii valge,kuu miks helgib nende kubemeist?Nad on olemata. Nad on sündindsurnud mees- ja naissoo kubemeist Ilmar Mikiver, „Igavene noorus”
Need värsid nägid trükivalgust aastal 1976, Ilmar Mikiveri (1920–2010) esimeses luuletuskogus „Kirves ja tuiksoon”. Sama aastanumbriga on dateeritud mitmed siin vaadeldava kogumiku novellid. Kuid see märgistab ainult juhuslikku (või siiski saatusest määratud?) kokkusattumust.…
Eesti nüüdiskirjanduses kehastab Andrus Kivirähk samasugust suveräänset keset kui Mati Unt omas ajas.
Andrus Kivirähk, Pagari piparkook. Kivirähk XX sajandil. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 240 lk.
„Vanad fookused” on Henn-Kaarel Hellati igiammuse, autori noorusaegade tulipunkti kiikava luulekogu pealkiri. Hellat on ka see mees, kes ingliskeelse fantasy vastena võttis eesti keeles kasutusele sõna „ulme”, mida lohisev sõnamadu „fantaasiakirjandus” tänasel eluja muidulooraamatute ajastul taas enda alla püüab matta. Kombivad selle mao haarmed…
Mats Traat seab tulevaimule ülle küll hõrke kujundeid, küll algriimi, küll aforisme ja ümberütlemisi.
Mats Traat, Tule rüütamine. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 94 lk.
Tulevaimuga on kirjanik Mats Traat alati soojades sõbrasuhetes olnud. Läinud sajandist uude tõi luuletaja Traat kaasa oma unistused, mis veiklevad kui sädet peitev ränikivi („On unistus kui ränikivi”, 2000). Samanimeline proosakirjanik kutsub meid juba paarkümmend aastat „üles mägedele”, ehkki neid „mägesid” peale Tammsaare…
Teekonnal pildi sisse sunnib Runnel lugejat alatasa mõistatama.
Hando Runnel, Reebuse rahvas ehk Piltlaulud ehk Sõnad kadunud. Koostanud Kadri Asmer. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 160 lk.
Märtsikuu Loomingus mulluse aasta eesti luulet üle vaadates pole maininud Märt Väljataga Runneli „Videvikku”, vaatamata raamatu hästi komponeeritud sisule ja pilkupüüdvale välisilmele. Põhjus peitub ilmselt asjaolus, et „Videvik” koosneb 2/3 ulatuses varem ilmunud luuletustest ega haaku kuigi hästi läinud värsiaasta „jõujoontega”. See-eest teeb…
Ott Rauna mäss on luuletava intellektuaali mäss, protest oma hingeüksinduse vastu. Trotsiv, mitte kiuslik.
Loomingust tunamulluse aasta luuleülevaadet (Maarja Kangro) taas üle lugedes tuletab end meelde aksioomina võetav tõde, et keel olla kirjutava inimese tööriist. Ent peab too tööriist just tingimata võõramaist päritolu olema? Tekstist teksti korduvad meie kirjasõnas moetermin „diskursus” ning toorlaenud „meinstriim” (Kangro kirjutab „mainstriim”) ja „trend”. Toona kirjutas Maarja Kangro muuhulgas ka „diskursusevälisest luulest”, mis tähendab luule ääremaile…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
