Art Leete

Etnograafid rändasid maailma äärde, püüdes põlisrahvaste hingemaailma mõista, kuid varjudes on teisi, kelle eesmärgid ei ole alati nii puhtad.

Teadmise väljendamise vorm peaks olema kultuuriliselt tundlik, võimaldama siseneda mõistmisviisidesse põliskultuurilise kogemusega kooskõlastatud moel.

Soomeugrilaste kadumist peetakse paratamatuseks. Sellest ideest toitub ning väljasuremise stsenaariumi toetab ka Venemaa ametlik rahvaste loendamine.

Hantide, manside ja neenetsite endisaegsest sõjakusest liigub igasuguseid jutte.Mõne sõjaretke kohta on ka täpsemaid kirjeldusi.

Vene õigeusu kiriku isemajandamise vajadus Siberis ja tsaari käsk käivitasid ristimiskampaania, mis oli kõige intensiivsem hantide ja manside seas.

Põgusast ülevaatest võib jääda mulje, nagu olnuks handid ja mansid eriti verejanulised ning toimunuks täiemahuline kõikide sõda kõigi vastu.

Kuigi etnograafid on viimastel sajanditel kirjeldanud hante, mansisid ja neenetseid kui vaikseid, on vahel siiski ette tulnud nende põhja väikerahvaste sõdu ja ülestõuse Vene võimu vastu.

Komi vabariik on kontrastide maa, kus hoitakse oma käes naftareostuse maailmarekordit, kuid esimesena Venemaa Föderatsioonis on saavutatud ka kohaliku looduspärandi tunnustamine UNESCO poolt.

Põliselanikud võrdlevad nüüdset võitlust naftafirmaga 1930ndatel aastatel toimunud Kazõmi ülestõusuga, mille otsustavad sündmused toimusid samuti Num-to piirkonnas.

Põlisrahva võitlusväli on korraga uus ja vana, haarates nii poliitikat, meediat kui ka rahva mälestusi ja -luulet.

Põlisrahvastel on oma mured, sõda tõstab need ilmsiks. Hantide ja neenetsite peamine probleem on nafta.

Kuidas mõjutab põlisrahvaid ja põliseid etnilisi vähemusi Venemaal välja kuulutatud mobilisatsioon ning millise jälje jätab sõda põlisrahvaste arvukusele, eluviisile ja toimetuleku väljavaadetele?

Rituaalide, müütiliste laulude ja kalapüügiriistade näited pole soome-ugri ühisjoonte käsitlemisel ühesugused.

Uurali rahvad ühendavad maailma alguse, teadmiste loomise ja vahendamise justkui kaootiliste, kuid ka käepäraste nähtustega nagu soo, tundra, laul, hääled, vaimud, jumalad, öö ja päev.

Komide täpne ajaarvamine sündis koos põlluharimisega ja selle külge haakis end hiljem ka ristiusk. Küttidele, kaluritele ja põhjapõdrakasvatajatele aga jäi see päevade lugemine ebaoluliseks.

Olid sõjad, mis küll toimusid, aga kus ametlikult ohvreid eriti ei olnud, ja teised, mis toimusid vaid paberil, ent see-eest oli seal süüdlasi sadade kaupa.