$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Aveliina Helm
-
Kaovad väärtused, kaob kõik
Vahel juhtub kuuga rohkem kui mõnel teisel ajal aastatega. Vahel mahub kolmekümne päeva sisse rohkem vajadust senise tegevuse ümbermõtestamiseks kui jaksu mõtetes ja tegudes sammu pidada. Ja vahel selgub vaid mõne nädalaga, milline riik, valitsus, milline kollektiiv kannab inimlikkust hoidvaid väärtusi ja kes hoolimata kristallselgest lahkmest neid üles leida ei suuda. Teadlastele on valmistanud pettumuse Venemaa ülikoolide ja teaduskollektiivide häälekas toetus sõjale. Loodushoiu tähtsuse mõistjaid Euroopas ja ühtlasi Eestis on…3 minutit -
Tulevikku vaatav ettevõtja mõtleb ka elurikkusele
Teaduslikult settinud teadmised jõuavad poliitikatesse mõningase ajalõtkuga. Mõnel suurel ja pakilisel teadmisel – näiteks kliimamuutusel – on võtnud aastakümneid, enne kui see jõulise vastutegevuse voolus mingilgi moel poliitilisesse agendasse jõuab, sageli siis ka mõnevõrra vildakalt, püüdes laveerida teaduslikult tõendatud vajaduse ja majanduslike huvide vahel. Väiksemat laadi uutel teadmistel, näiteks kuidas üks või teine tegevus või praktika tähtsaid valdkondi mõjutab, võtab keskmiselt 5–15 aastat, enne kui kinnistunud teadmisena poliitikasse jõuab. Keerulisel,…3 minutit -
Loodus hävib hääletult
Käimas on kuues väljasuremislaine. Hinnanguliselt on väljasuremisohus miljon looma- ja taimeliiki ehk iga kaheksas liik ja praegune liikide väljasuremistempo ületab looduslikku fooni tuhandekordselt. Ei kõla hästi, on vist kõik nõus. Aga mis teha, see on ju selline paratamatu värk, ütleb osa. Teised mainivad, et eks neid liike on ju ennegi välja surnud ja seetõttu ei maksa väga tormakalt tegutseda, sest majandus võib kannatada. Ja kolmandad, et loodus ongi väga keeruline…3 minutit -
Tulevik ei ole oleviku pikendus
On hästi inimlik, ilmselt juba evolutsioonilistel põhjustel, võtta tulevikku ette kujutades aluseks just praegu eksisteeriv maailm ja elukorraldus ning pikendada seda järgnevatesse kümnenditesse ja sajanditesse vaid mõningate juba teadaolevate innovatsioonielementide lisamise abil. Nii sarnaneb tulevik meie peas enamasti olevikule. Vaid mõni väike lisand on juures, näiteks autod hakkavad lendama, kõik kodumasinad meiega suhtlema või inimesed liiguvad ringi hõbedastes liibuvates riietes. See on küll pisut ülepingutatud näide, aga samal ajal ka…3 minutit -
Teateid pärisilmast
Esmaspäeval tehti avalikuks ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) kuuenda aruandetsükli esimene osa – kliimamuutuse loodusteaduslikke aluseid käsitlev raport. Kliimapaneeli raportid koondavad olemasoleva teadusinfo, mistõttu teaduskirjanduse jälgijale neist aruannetest midagi ootamatut tulla ei saa, kuid üldsusele ja poliitikutele paistab iga uus aruanne ikka ja jälle üllatusi toovat. Üllatav, et kliimamuutus on endiselt siin, üllatav, et endiselt ohtlik. Üllatav, et meie poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside hulga ning globaalse soojenemise seos on endiselt puhas…3 minutit -
Tutvumine tegelikkusega
Keskkonnateadlased on teie eest midagi varjanud. Ei, see ei ole ükski teadustulemus või vaatlusandmestik. See on nägemus tulevikust, millest teavitamise strateegia osas ei valitse teadlaste hulgas üksmeel. Kuidas ikkagi oleks õige keskkonna ja kliimaga seotud suuri probleeme ja väljakutseid avalikkusele vahendada?
On neid, kelle arvates tuleks ilustamata välja öelda, et faktidele ja hetkeolukorrale (ehk eesmärgistatud tegutsemise puudumisele) tuginedes on juba selle sajandi sisse mahtuv tulevik täis enneolematuid kannatusi ja erilist lootust…3 minutit -
Emotsionaalsus ja ratsionaalsus XXI sajandi keskkonnadiskussioonis
Eesti Päevaleht küsis 28. jaanuari arvamusküljel kuuelt ettevõtjalt ja omavalitsustegelaselt „kas kohalikel omavalitsustel on liiga palju sõnaõigust ja miks juhtub pidevalt, et [ettevõtjate] head mõtted paugupealt tagasi lükatakse“. Valitud arvajate seisukohad palju ei lahknenud. Valdavalt leiti, et kohalikud omavalitsused ja nende esindatavad kogukonnad on progressi pidurid, kellele on „jõukohane ülesanne vaid lintide lõikamine ja koos keskkonnafriikidega farmide, tuulikute ja tehaste vastu lippude lehvitamine“, kes „peaksid mitte-minu-tagahoovis-suhtumisest üle saamiseks nägema laiemat…3 minutit -
Mõtlen oma peaga ja teadlasi ei usu
Valed ja nende levimine. Üldse ei taha sellest kirjutada. Niigi suur osa paljude teadlaste tööajast kulub valeinformatsiooni kummutamisele. Lisaks on väärinfo levikust nii palju kirjutatud ja seda arutatud, et justkui võiksid kõik olla kursis ja ammu immuunsed. Loodus- ja kliimateemade puhul olen vahepeal lootnud, et huvi tõenduspõhisuse vastu tugevneb puhtalt sel põhjusel, et ka oma silm hakkab juba kuningaks saama. Aga ei. Nii tahtlik vale – desinformatsioon või tahtmatu vale,…3 minutit -
Kompromiss loodusega?
„Toetame initsiatiivi edendada bioloogilist mitmekesisust, kuid oluline on tagada nii põllumajandus- kui metsandussektori elujõulisus. Arvestama peab kõiki kolme jätkusuutlikkuse elementi – majandus, sotsiaalne ja keskkonnaalane.“ Nii kirjutasid kommentaariks Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu elurikkuse strateegia osas ühiselt kaks suurt põllumajandustootjate ja metsaomanike esindusorganisatsiooni. Euroopa Komisjoni otsus suunata kontinent paremini hoitud keskkonna suunas pälvib neilt omajagu kriitikat ning valdavalt käsitletakse uuele majandusrajale lükkavaid algatusi vaba õitsengu pidurina. Arenguvõimalusest kinni haaramise asemel tehakse…2 minutit -
Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset
Järgmisel nädalal tähistatakse Eestis 110 aasta möödumist esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910 sõlmitud lepinguga tagati Vilsandi külje all paiknevatel Vaika saartel merelindudele turvalised tingimused. Sellest ajast saadik on kaitsealade arv ja pindala nii Eestis kui ka mujal maailmas aina suurenenud, Eestis on erisuguse kaitsestaatusega 19,4% maismaast ja 27,2% merealadest.* Oma looduskaitsealade pindalaga oleme Euroopa keskmiste hulgas.
Viimane sajand on Euroopas ja maailmas näidanud, et riiklik reguleeritud looduskaitse ja keskkonnaalased piirangud…3 minutit -
Mare Vint. Suures metsas. Tušš ja paber. 1978. Eesti KunstimuuseumAus ülevaade
Aruanne toob selgelt välja, et oleme veel kaugel ühisest arusaamast, millisena me oma avalikku ruumi näha tahame.
3 minutit -
Pööra tähelepanu põllumajandusele
Keskkonnadebatis on metsa ja põlevkivi kõrval teised valdkonnad vähem tähelepanu saanud. Aasta alguses ilmunud maaülikooli pressiteade „Seiretulemused viitavad keskkonnakemikaalide tõusule nii keskkonnas kui toidus“ ei leidnud kajastust üheski meediaväljaandes. Sisu järgi aga oleks võinud: mulla ning põhja- ja pinnavee seire näitab keskkonnamürkide sisalduse jõudsat kasvu. Aastatel 2016–2019 võetud põhja- ja pinnaveeproovidest 66% sisaldas pestitsiide, sealhulgas olid saastunud ka sügavad kaevud ja allikad. Ilmselt tarbivad paljud Eesti elanikud eneselegi teadmata pestitsiidide…2 minutit -
Keskkonnakriisi küpsetamine
Käesolevas kriisis on püütud leida keskkonnaalast positiivsust. Kodudesse peitunud inimkonna tõttu võivad linnud sel aastal tõesti paremini pesitsetud saada ja metsloomad laiendada oma tavapäraseid liikumisradasid. Kuigi Veneetsia kanalites nähtud delfiinid osutusid libateateks, võivad loomad end neis piirkondades, kus salaküttimine looduskaitse nõrgenemisel pead ei tõsta, ilmselt pisut julgemalt tunda küll. Optimistlikumad meist on püüdnud häid sõnumeid leida ka kliimarindelt. Kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine majandusliku aktiivsuse kahanemise ja eriti just transpordisektori mõõduka languse…3 minutit -
Viimastel aastatel on riik Euroopa Liidu toel astunud hoogsamaid samme kinnikasvanud niidukoosluste taastamiseks ja hooldamiseks, et nende elurikkust säilitada. Nii on näiteks projekti „Elu alvaritele“ käigus Lääne-Eestis taastamisel 2500 hektarit liigirikkaid loopealseid, loodetavasti käivitatakse lähiajal ka Eesti niidukoosluste kroonijuveeli – puisniitude – taastamisprojekt. Pildil on vaade hiljuti taastatud loopealsele Koguva külas Muhumaal, mis veel mõned aastad tagasi oli kaetud tiheda kadakavõsaga. Foto: Aveliina HelmIgaühe loodus
Seisame suurte muutuste lävel ning kui me oma majandamist ja looduskaitsesüsteemi ei muuda, jätkub ökosüsteemide kadu ja liikide väljasuremine, pannes ohtu ka inimese mugava eksistentsi.
8 minutit
