Paljudele tartlastele ja Tartu külalistele kujunes Autovabaduse puiestee mitte ainult mõnusaks ajaviiteks, vaid pani ehk kogu linnaruumile teise ja värskema pilguga vaatama.
Hasso Krull on luulearvustajana ennekõike teenäitaja, õpetlik ja varjunditäpne kirjeldaja, kurja karvustamist tal peaaegu ei kohtagi.
Aasta eest „Mõistatuse sillale“ kulka esseistikapreemiat kaasandes hellitasin lootust, et nii pääseb teos ka argisemate arutelude keskmesse, muudab ehk juubelijuttude tooni, liidab ja lahutab ja lepitab ja lennutab. Kus sellega. Mine tea, ehk on see Krullile kergenduski – paraadkõnedes kipuvad katked taustatervikut kõnetamata õõnsalt kõmisema, väitlustes vale kella külge minema, vaadakem…
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Tundub, et mingi eriline rahutus või rahulolematus valdab viimaste aastate arutelu kirjanduskriitika üle. Kas see päriselt nii eriline ongi? Tiit Hennoste haigutas demonstratiivselt ka eelmisel ja üle-eelmisel kümnendil, see ei peaks ju ammu enam uudiskünnist ületama. Ometi võtsid üht järjekordset haigutust vägagi südamesse Joosep Susi ja Pille-Riin Larm, kellelt märtsis ilmus mahukas mõtiskluste ja tähelepanekute kogu „Me kiretu kirjanduskriitika“.1 Just…
Kas igapäevast kirjanduselulist poleemikat on vähevõitu? Selline mulje võib tekkida küll. Pole praegu erilisi manifestide lahinguid, esteetilisi debatte ega dramaatiliselt etendatud pingeid autorite vahel (vähemasti mitte kirjanduslikul pinnal). Ühel teataval pikal ja piinlikul kohtufarsil on ju lõppude lõpuks kirjandusega palju vähem pistmist, kui kohati näidata üritatakse. Siis pole ka ime, kui Sirbi muidu malbelt kultuuriloolist liini viljelev kirjandustoimetaja tajub ajuti…
Eesti praegune väärtluule on vägagi rikkalik ega allu tootmisvalemitele.
Kuigi 2004. aastal asutatud Gustav Suitsu stipendium nimetati alles mullu ametlikult ümber luulepreemiaks, on see olnud auhind algusest peale. Ning ehkki selle asutajateks olid (kirjandusmuuseumi ettepanekul) Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn ning žürii moodustatakse tänini Tartus tegutsevate kirjandusasutuste inimestest, ei ole kirjandusgeograafiline ega -poliitiline tasakaalustamine juba ammu eesmärk omaette. Kandideerida saavad kõik eesti luuletajad, kes eelneva aasta jooksul välja andnud vähemalt…
Kahtlemata on Eesti Kultuurkapital väärtus, milleta siinse kultuuri toimimist on raske, kui mitte võimatu ette kujutada. Peaks ometi olema selge, et nii väikeses riigis oleks vaid turureeglitele lootma jäämine vaimne enesetapp. Paraku on ka riigieelarve kultuurirahastuse põhimõtted osutunud üsna jäikadeks, kõiksugu arenguvisioonide koostamise kiuste tegelikele vajadustele härgamisi kohalduvateks. Ent selle väärtuse säilitamine ja kasvatamine saab toimuda vaid konstruktiivse kriitika…
Tänuga Jaan Rannapile
Kuidas ta nüüd siis äkki siia pidama jäi?
Või miks üldse sellesse majja tagasi tuli? Never again, oli ta koolilõpupeol mõelnud. Läbi see üksteist aastat sundust, igaveseks. Ei mingit varahommikust tõusmist enam, ei mingeid ruutvõrrandeid, vahetusjalatseid, ligedaid tahvlilappe. See maja oli ta elust rohkem võtnud kui iganes vääris. Ja mida vastu andnud? Teadmised olid peaaegu tuhmunud – jäid…
Kultuuril on nüüd oma väike rahvakogu – 21. märtsini saab täiendada strateegiakava, mille suupärasemaks pealkirjaks „Kultuur 2020”. Millised täiendused on selles enne riigikogule esitamist hädavajalikud? Sirbi poolt ette antud mahus saan viidata vaid mõnele aspektile.
Kindlasti on vaja põhjalikumaid analüüse, mis võrdleksid valdkondlikke sisendeid nii omavahel kui koonddokumendiga – ja kui viimase koostajad tõesti on valmis uuteks ettepanekuteks, siis võetagu…
Rohkem kui pelka „suundumuste” kaardistamist vajab riiklik kultuuripoliitika selgeid suuniseid
Eesti Kultuuri Koda, kultuuripoliitika uuringute töörühm. Eesti kultuuripoliitika põhimõisted ja suundumused. Tallinn 2012. http://kultuurikoda.eu/sites/default/files/cmtls-attachments/eesti_kultuuripoliitika_pohimoisted_ja_suundumused.pdf
Rahulolematu, kuid rahunenud – nii võib ilmselt iseloomustada paljude Eesti loovisikute ja kultuuritöötajate suhtumist riiklikku kultuuripoliitikasse 2012. aasta jooksul ja ehk veidi kauemgi. Eks see tulene ka ministri käitumisest. Pärast mõningaid vastastikusi teravusi tekitanud initsiatiivi raamatukogude komplekteerimise…
Kaus Koff Mürk, Asjaõigusest. Kujundanud Piia Ruber. Roheline Kuu, 2012. 144 lk.
Ta kõneles fantoomidest, mis tekkivat siis, kui kellegi viha, meeleheide või kättemaksuiha olevat nii suur, et otsib endale kehastuse … Fantoomid olevat surematud – nad kaduvat vaid siis, kui on oma eesmärgi saavutanud.Leelo Tungal, „Neitsi Maarja neli päeva”
Niisiis, Jan Kausi ja Indrek Koffi uus raamat tahab panna lugejaskonda…
President Ilvesel tuleks saada just siseriiklikes küsimustes (veel) mõjusamaks kõnelejaks-kirjutajaks, et tajuksime teda peale riigimehe ka rahvamehena.
Toomas Hendrik Ilves, Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja -kirjutisi 2006–2011. Koostanud ja toimetanud Olari Koppel, Marek Tamm ja Kaarel Tarand. Kaane kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2011. 377 lk.
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja sõnavõttude valimik ilmus siis, kui ta oli juba…
Et november on külm, pime ja kultuuriliselt tühjavõitu aeg, on ju ammugi teada. Tekk üle pea ja mis seal ikka. Aga Jaan Malin, näe, ärgitas meid, Tartu asjatajaid sellist novembrit ja sellelaadset linnaruumi kunstidega täitma. Kas nüüd ainumalt kaunitega – ka nonde kõhedamatega, et hingedeajal saaks esile tulla kõik too varjuline, milleta loomingul sügavus puuduks.
Et see kõik mullu ja…
Kümnenda kirjandusmõtestaja mõtteid kirjanduskriitikast
Eelmises Sirbis läbi viidud kirjanduskriitika arenguvestluses „Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne” plaanisin ka ise osaleda, aga jutt kiskus vägisi lubatud tähemärkidest pikemaks ja nii mõtlesin: aga ei ole ju enam vaja kohe esimesena „puusalt tulistada”, kirjandus siiski ei ole Metsik Lääs, kus kiirem jääb ellu. Lausumisega viivitajal, teiste ärakuulajal on…
Aare Pilve „Ramadaan” on kõige huvitavamat tüüpi raamat: vaheldumisi on „selge” ja „segane”, kuni „selge” pole enam üheselt „selge” ja „segane” pole nii „segane”.
Mõne aja eest Sirbis Berit Renseri ja Terje Toomistu reisiromaani „Seitse maailma” arvustades nentisin, et belletristlikust reisikirjast ootan ennekõike autori sisemise retke kaardistust, turistiinfo saamiseks eelistan käsiraamatuid. Ent kirjandusega on ikka nii, et mingeid tõsikindlaid maitsereegleid…
Tölp on mu võlutust „Seitsmest maailmast” taandada vaid mingile „narkokirjanduse austamisele”.
Berit Renser ja Terje Toomistu, Seitse maailma. Reisiromaan. Toimetanud Mele Pesti, kunstnik Andres Rohtma. Petrone Print, 2009. 194 lk.
„Seitsmest maailmast” pole kerge kirjutada. Ehkki olen seda ju varemgi teinud – näiteks märtsikuu Loomingus, kui nimetasin seda põnevaimaks debüüdiks 2009. aasta algupärases proosas. Mu entusiasmi on jagatud, ent…
Betti Alveri kirjandusauhinna tänavune žürii koosseisus Piret Viires (esimees), Toomas Raudam, Triin Ploom, Urmo Mets ja Igor Kotjuh valis oma 10. novembri koosolekul 35 kandidaadi hulgast välja 9 debüütteost, mis ilmunud ajavahemikus hingedepäevast 2008 hingedepäevani 2009.Nende seast selgub ka Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat.
Olavi Ruitlase Mees on ühtaegu saamatu ja kaval, ühtaegu naistemurdja-meestekolkija ja aina ulakile jääv uitaja.
Tunnistan, et mul olid selle raamatu suhtes eelarvamused. Üks neist puudutas autorit ja oli positiivne. Kui võtta ette see läbilõikes üsnagi elatanud kamarilja, kes Tartu Noorte Autorite Koondisena ikka veel siin ja seal üles astub, siis – kõigi nonde enamjaolt sümpaatsete pilli- ja pullimeeste,…
Kas „nullindad” mitte polnudki „nullindad” ka selles mõttes, et uut ja jäävat sugenes nende aastatega kirjandusse üsna vähe, nii et paljuski oli see kümnend täitmata lootuste ja lubaduste aeg?
Olin Klassikaraadios nii kaua teinud kirjandussaadet „Spiikker”, et endalgi läks meelest, millal sellega alustasin. Nagu selgus – reedel, 13. veebruaril 2004, võttes üle varasema saate „Sõnaline” ja nimetades selle järgmisest…
Eesti avalikus diskussioonis on üsna levinud väide, et meil pole sidusat kultuuripoliitikat. Kummaline niisiis, et kui ilmub mõni teos, mis pakub omakeelse terminoloogia abil välja käibel või käibele tulla võivate kultuuripoliitiliste väidete ja hoiakute analüüsi, on vastukaja nõrk või lausa olematu. Nii on läinud ka kõnealuse kogumikuga; Eesti Ekspressi Areenis ilmus küll väike tutvustus Margit Tõnsonilt (online’is kuupäevaga 8.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Vaja on luua turvaline elu- ja suhtlusruum, linn, kus tuntakse end koduselt ja tahetakse vastastikku võõrandumise asemel valusad teemad selgeks rääkida. Pildil Karlova päevad.Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix
Autovabaduse puiesteest sai Tartus kauaoodatud kergenduse ja lohutuse pakkuja, julgustades, et elu läheb edasi ja inimesed ihkavad endiselt lähedust. Piia Ruber
Berk Vaheri vinüülidisko vanas Genialistide Klubis.Lauri Kulpsoo
Nikolai Baturin kõnetab Lugejat suure algustähega.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Raivo Kelomees. Haarded. Video, 1993.
Bik Van der Poli performance „Maga koos minuga“ („Sleep with me“), selle raames näidati ka Andy Warholi filmi „Uni“ („Sleep“, 1963).Patrik Tamm