Kaur Riismaa uues raamatus on peale intiimsfääri vaatluse all suured teemad: tehnoloogiline progress ja tehisintellekt, inimese olemus ja aja ulatuvus, hoomamatud galaktikad vs. meelelised momendid.
Seitsme aasta jooksul avaldatud üheksa luulekoguga on Kaur Riismaa ilmutanud mitmekülgset ja muutlikku joont nii väljenduslaadis, põhitoonis kui ka temaatikas. Ta on rakendanud ja kehtestanud esile tungivat lüürilist polüfooniat dramaatiliste biograafiate, eri rollide, ajakohaste momentide, sentimentaalsete avalduste, mälu võrsete, mitmesuguste intonatsioonide jms vaheldamise üritustes.…
Kõik ergumad mälestused, mille nimel on Erni Kask romaaniks nimetatud teose kirjutamise ette võtnud, piirduvad tavaliste hetkedega.
Erni Kase debüütromaan „Leikude“ ei paku mingit mängu toponüümide ümberütlemisega ega tegelaste pärisnimede varjamisega. Täiesti olemas Leikude küla asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas, mõni kilomeeter vallakeskusest ja paarkümmend kilomeetrit Rakverest (ja üldse mitte kaugel sootuks teistmoodi jäädvustatud sealse piirkonna paigast, Kaja Kannu Pardimäest1). 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Leikudes 91…
„Sadam“ mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.
Esikkogu järgses intervjuus toonitas Eda Ahi mänglevuse ja lõbususe tähtsust oma loomingus.1 Tollal raamis sellist loomekäsitust tabavalt ainuüksi luulekogu pealkirjaga kehtestatud kujund: maskiball, mis lubas korraga elegantseid ja õrritavaid pöördeid nii temaatikasse, meeleollu, tähendustesse kui ka poeetilistesse võtetesse ja vormi, aga iial mitte üheselt kerget nalja ja naeru. Ahi lustlik mänglevus on tähendanud ennekõike paratamatute…
Eestimaa äärealade, eriti kultuuriliselt silmapaistvate Lõuna-Eesti, Peipsiveere ja saarte võlu ja suurim pluss tõmbekeskustega võrreldes on nende tarve ja võimalus teha oma väike, tänu sellele ka kompaktselt terviklik kultuur niivõrd nähtavaks, et see paistaks kaugele, üle terve mannermaa. Selle nimel markeeritakse kohalikku mentaliteeti ning kogukondlikku identiteeti kõikvõimalikul viisil, olgu kodulooliste uurimuste, piirkondlike koguteoste, antoloogiate, murdekeelsete…
Gustav Suitsu luuleauhinna pälvis Tõnis Vilu luulekoguga „Kink psühholoogile“.
Üks eesti kirjanduse mõjusamaid haigusnarratiive, Valev Uibopuu „Janu“ (1957), on mõningatele autobiograafilistele elementidele vaatamata ennekõike fiktsionaalne teos. Omaeluloolisuse, uussiiruse ja pihtimuskirjanduse laines võib aga üha märgata ka niisuguseid mõnele diagnoosile üles ehitatud lugusid, mida kannab varjamatult dokumentaalne, autobiograafiline moment. Olgu näiteks siis Irja Kassi „Kuidas ma lähen“ (2008), autori surma tüüriva rinnavähi põdemise lugu, ja eks just teema tõttu…
Kui pealinlane leiab tähenduslikkust ja erakordset elamuslikkust steriilsetes lennujaamades jalutamisest,1 siis tundub see kahtlemata pentsik ja snooblikki, võrreldes näiteks Mehis Heinsaare räämas, „raskete maastike“ otsimise ja neil rändamistega, samuti Setu- ja Võrumaa rägus nurgakestes hulkumistega. Noid nurgakesi on viimastel aastatel intensiivselt kaardistanud Heinsaare kõrval teine erakkondlane ja samamoodi juba pikaaegne Menu-kirjanik Lauri Sommer. Kontrast on võimas, vastasveerult seiratuna…
Mats Traadi raugematu huvi Eesti ja eestlaste saatuse ning ajaloo draamade vastu on köitev ennekõike seepärast, et ta tõstab ühiskonna virvarris ja rahvuslikus ajaloos esiplaanile mis tahes eluala indiviidi ainulaadsuse. Traat kujutab inimese vaimulaadi, kõikvõimalikke eetilisi valikuid, fataalseid nõksatusi ja juhuseid üksikjuhtu mõistva soojusega, pelgamata seejuures üheplaanistavat üldistusjõudu.
Tüse proosakogumik „Kolm Solveigi“ käsitleb laias laastus sedasama ajaloolis-ühiskondlikku ebaõiglust, millest on…
Kulli tublidusest ja lihtsusest toituv kriitikuõhin annab asendamatu panuse kirjanduse leheveergudel kajastusse.
Teenekad ja väledama sulega kirjandusloolased kipuvad oma artikleid raamatuna üllitama ikka mõne tähtpäeva puhul. Iseenesest on ju ilus mõte kinkida kas siis endale või ka lähikondsetele oma juubeliks raamat, kus pidulikkuse või edevuse võõba all leidub ka midagi ajatumat ja kultuuriväärtuslikku. End „professionaalseks literaadiks“1 nimetanud Aivar Kull on nüüd juba teist korda tähistanud oma ümmargust sünnipäeva kriitikakogumikuga: kümne…
„Linnalegendist“ folkloori otsida ei tasu. Tegu on näitekirjanikuna tunnustatud ja ka ajakirjanikuna praktiseerinud Piret Jaaksi esimese jutukoguga, mille mentaalset avarust ja temaatikat ühendab pealkirjale vastava rahvaluulevormiga küll mõistatuslikkus, tõepärasuse küsimus ja (mõne teise kõrval kahvatuvas) nimiloos ka võimalikud legendid ise, kuid see on vaid killuke nauditavast tervikust. Jaaks väljendab linnamiljöö maagilist tunnetust ja on seadnud selle narratiiviks…
Vahur Afanasjevi värskes luulekogus „Tünsamäe tigu“ koonduvad pretensioonikalt nüüdiskirjanduse niisugused moekad aspektid nagu (poetiseeritud) paikkondlikkus, perifeerse ja metsiku koha kaardistus nii geograafiliselt kui ka ajalooliselt ning küla(kogukonna) (elu)lugude läbilõige. Kahtlemata on Afanasjevi multifunktsionaalne ampluaa andnud ilmet loomingulegi: ta oskab otsekui alati käia trendidega õigel viisil kaasas, hoiab kätt parasjagu kõige aktuaalsema pulsil, tunneb ära ühiskonda mõjutavad märgid…
Oma teise romaaniga on Andrus Kasemaa jõudnud tõsise miljöömuutuseni: lugejad, kes tema varasema loominguga, kolme luulekogu („Poeedirahu“, 2008, „Lagunemine“, 2009, „Kustutamatud õhtud“, 2012) ja romaaniga „Leskede kadunud maailm“ (2012) tuttavad ja seetõttu harjunud sügaval sisemaal, Välgi mühisevate metsade veeres ja Poeedirahu lõputute väljade keskel vormunud kirjandusliku omailmaga, kohtuvad nüüd loksuva mere äärde pagenud minajutustajaga, kellel on „mere…
Lauri Sommer, Sealpool sood. Toimetanud Liina Smolin, kujundanud Mari Ainso. Menu, 2014. 270 lk.
Lauri Sommeri kolmanda proosaraamatu „Sealpool sood” esimeste lehekülgede võtmelauseist üks sedastab: „Alustan oma kaardi joonistamist veest” (lk 12). Raamat ongi üks elukaardistamine, kodukoha topograafia kirjeldamine läbi mälestuste, emotsioonide, uneluste, igapäevaelu, iseenda ja lähikondsete mõtteilma.
Johannes Semper, Päevaraamatud. Toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2013. 422 lk.
Johannes Semperi (1892–1970) säilinud päevaraamatute ilmumine trükis tundub pigem üllatuse kui pikisilmi oodatud sündmusena. Tegemist ei ole pealegi tervikliku ega ühtlase tekstikogumi, vaid kolme nii ühiskondlikult taustalt kui isikliku elu varjundeilt erineva etapi ajastu kliimat järgivas stiilis dokumenteerimisega.
Merlin Piirve, Ühe maailmavalutaja märkmed. Toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Kaarel Kirikal. Varrak, 2012. 173 lk.
Merlin Piirve debüütteos „Ühe maailmavalutaja märkmed”, tagakaanel nimetatud minavormis romaaniks, on ühe „krooniliselt kurvameelse” ja enesekeskse, kokkuvarisemise äärel kõikuva tütarlapse lugu, mille raskuspunkt lasub hingeseisundite, aistingute ning emotsioonide sõnadesse seadmisel. Selles loos tütarlapsest naist ei sirgu ning psühholoogiliselt jõuline tekst tammub uhkelt paigal…
Andrus Kasemaa, Kustutamatud õhtud. Kujundanud Mari Kaljuste.Tuum, 2012. 72 lk.
Andrus Kasemaa, Leskede kadunud maailm. Toimetanud Anu Hülg, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2012. 176 lk.
Üle kolme aasta on möödunud eredalt kirjandusareenile tulnud Andrus Kasemaa viimasest raamatust. Algus „Poeedirahu” (2008) ja sellele mõni kuud hiljem järgnenud „Lagunemisega” (2009) oli haruldaselt paljutõotav, kruvides mõnusat ootuspinget – kuhu edasi, mis on…
Jaak Jõerüüdi ja Tõnu Õnnepalu näitel
„Praegu on vist raske eitada tõsiasja, et uussiirus oli nullindate aastate jooksul koputanud vastu eesti kirjanduse ust ning lõpuks sisse saanud – ja mitte üksnes korraks, vaid otsustavusega [—]. Selle tagajärge, autorite eneserefleksiooni, näeme nii luules, proosas kui draamatekstides [—]. Pihtimus kui trend, pihtimus kui harjumus.”1
„Pihtimusromaan” terminina ei ole iseenesest midagi uut,…
Mats Traat, Vastsed Harala elulood. Toimetanud Mari-Liis Tammiste. Kujundanud Enno Ootsing. Ilmamaa, 2011. 192 lk.
Mats Traat on nii oma proosaloomingus kui luules kõnelnud Eesti ajaloost ja (maa)rahva saatusest juba pool sajandit, sama pikk on ka tema Harala lugude jutustamise aeg. 1961. aastast saadik kirjutatud „epitaafid”, Harala kalmistule maetud inimeste lakooniliselt esitatud elulood, koondusid esimest korda luulekoguks „Harala…
Aado Lintrop, Annapurna. Toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 128 lk. Aado Lintrop, Õhtud sõidavad õue. Toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2011. 136 lk.
Avaldamise põhjal ei ole Aado Lintrop olnud luuletajana kuigi produktiivne, vaid ennekõike vaikselt taustal kaikuv, mitte keskmes ja suurte seas hõikav, jättes oma luulekogude vahele ikka pikki hingetõmbepause. Debüütkogule…
„Usuvaenlane” ühendab ja täiendab tugevalt nii Piret Bristoli romaane kui ka varasemat jutukogu, olles seega nende vahel vältimatu lüli.
Jutukogu „Usuvaenlane” on igas mõttes täienduseks Piret Bristoli varasematele romaanidele „Sajandi öömajad” (2002) ja „Sõud” (2005) ning jutukogule „Paralleelmeri” (2007). Veelgi enam, täiendused toimivad ka teisipidises suunas, sestap ei mängi teoste ilmumise kronoloogia olulist rolli säärases lisanduste, assotsiatsioonide ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Janika Läänemetsa luules on ökoloogiline eluviis inimesele loomupärane ning hääbumas ei ole mitte looduslik, vaid tehislik ümbrus.Raili Läänemets
