XX sajandi ehituskultuuri suurkuju August Komendant oli rahvusvaheline mees, kellele Eesti jäi kitsaks – ehitusinsenerile ei olnud riigipiire justkui olemaski.
Uute peatoimetajatega „Ehituskunst“ on teooria asemel võtnud suuna arhitektuuri aktuaalsetele praktilistele probleemidele.
Aasta algupoolel ilmus Eesti pikima ajalooga arhitektuuriväljaande „Ehituskunst“ järjekorras 59. number. Kui palju on uued peatoimetajad, filosoof Eik Hermann ja arhitekt Karli Luik rõhke ümber asetanud? Missugune on diskursiivne tasand, milline toon tekstides prevaleerib ja milliseid väärtusi erinevad autorid hindavad?
Sihtrühmaks praktikud
„Ehituskunst” on alates esmailmumisest 1984. aastal läbinud mitu faasi, seda nii sisu, tegijate kui ka vormi osas.…
Eesti Arhitektuurimuuseum alustab sügisel ekskursioonide sarja „Avatud majad”, mis viib huvilised Tallinna tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse.
Kas olete kunagi mõelnud, millises päevarütmis tuksub kõrghoone süda, millistes ruumides askeldavad riigiasutuste töötajad või millist elu elatakse mõnes kesklinna kortermajas? Sel sügisel avaneb arhitektuurihuvilistel võimalus rahuldada oma uudishimu. Nimelt alustab arhitektuurimuuseum ekskursioonide programmi „Avatud majad”: septembrist jaanuarini viiakse huvilised…
Võitlus ei näi käivat mitte selle üle, mida oleks vaja teha, vaid selle üle, kes peaks mida tegema ning milliseid tiitleid inimestele omistada. Selline asjade seis on tõeliselt kahetsusväärne.Ove Arup, 1972 (1)
Selleks, et mitte pelgalt kritiseerida ja jääda niisama üldsõnalisele tasandile kui 2002. aastast kehtiv „Eesti arhitektuuripoliitika” või äsja valitsuse kinnitatud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”,2 pakun välja…
Võitlus ei näi käivat mitte selle üle, mida oleks vaja teha, vaid selle üle, kes peaks mida tegema ning milliseid tiitleid inimestele omistada. Selline asjade seis on tõeliselt kahetsusväärne.
Ove Arup, 1972
Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektuurimuuseumi võimalikku ühendamist puudutava debati valguses paluti mul analüüsida arhitektuurikeskuste ja -muuseumide korraldust välisriikides ning võrrelda seda Eesti kontekstiga. Esmalt tuleks aga astuda…
Eesti Arhitektuurikeskuse poolt ellu kutsutud ning Eesti arhitektuurivaldkonna ettevõtetele suunatud arenguprogrammi Arhitektuuri Trampliin pilootprojektis osalenud ettevõtted läbisid koolitustsükli edukalt. Juunikuus toimuvad veel viimased mentorkohtumised. Sügisel alustab uus grupp juba uute osalejatega. Arhitektuurikeskuse eesmärk Arhitektuuri Trampliini arenguprogrammi abil kasvatada Eesti arhitektuuribüroode konkurentsivõimet nii kodus kui välisturgudel. Arenguprogrammi fookuses on äri- ja turundusoskuste parendamine.
Pakkumaks tuge Eesti arhitektuurivaldkonna ettevõtetele kutsus…
Äsja lõppenud XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse võitis töö nimega „Vaba ruum“, mille autoriteks on Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam. Võidutöö käsitleb virtuaalse ja füüsilise avaliku ruumi seoseid globaliseeruvas maailmas. Kuraatorivõistluse žürii hinnangul on võidutöö suure potentsiaaliga ning eduka ja kvaliteetse teostuse korral tõstab Eestit rahvusvahelises kontekstis kindlasti esile.
Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Eesti Arhitektide Liidu,…
23. mail kell 19.00 toimub Eesti Mereakadeemias (Kopli 101, Tallinn) Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng „VENEETSIA ERI: PÕHITÕED – FUNDAMENTALS 1914-2014“. Seekordse välkloengu näol on tegu harukordse sündmusega, sest üles astuvad XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid.
Kuraatorivõistlusele esitatud kahekümnest tööst valiti finaalvooru osalema seitse. Finaali pääsenute seast valib žürii Eesti esindaja 2014. aastal toimuvale maailma tähtsaimale arhitektuurinäitusele Veneetsias,…
23. mail toimub Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng „VENEETSIA ERI: PÕHITÕED | FUNDAMENTALS 1914-2014“. Seekordse välkloengu näol on tegu väga erilise sündmusega, kuivõrd üles astuvad XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Võistlusele esitatud kahekümnest tööst valiti finaalvooru osalema seitse. Finaali pääsenute seast valib žürii omakorda Eesti esindaja 2014. aastal toimuvale maailma tähtsaimale arhitektuurinäitusele Veneetsias, mille seekordseks peakuraatoriks on…
Eesti Arhitektuurikeskus kutsub Sind osalema esmaspäevasel arhitektuuri jalutuskäigul!
Tutvustamaks Eesti ja Tallinna moodsat arhitektuuri hakkavad Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel toimuma esmaspäevased arhitektuuri jalutuskäigud. Esmaspäeviti kell 18:00-20:00 viib giid kõiki soovijaid põnevale arhitektuuriteekonnale, mille käigus tutvutakse Tallinna arhitektuuri huvitavamate näidetega.
Esimene arhitektuuri jalutuskäikToimumisaeg: 20. mail 2013Kellaaeg: 18:00-20:00
Eelregistreerimine: jana@arhitektuurikeskus.ee
Kohtumispaik: saadame info osalejatele peale registreerumist
Grupi koosseis selgub eelregistreerumise teel põhimõttel “kes ees, see…
Meeldetuletus:
XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistlus
Tähtaeg läheneb. Palun esitage oma võistlustööd 2. maiks 2013. Lisainfo võistluse kohta: http://www.arhitektuurikeskus.ee/2013/04/02/algab-xiv-veneetsia-arhitektuuribiennaali-eesti-ekspositsiooni-kuraatorivoistlus/
Välkloeng PÕHITÕED | FUNDAMENTALS 1914-2014 XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finaalvoor toimub 23. mail 2013 Eesti Arhitektuurikeskuse XXXV välkloengu raames. Välkloengul esitavad kuraatorivõistluse finalistid publiku ja žürii ees oma kontseptsiooni Eesti ekspositsiooni teostamiseks. Lisainfo: http://www.arhitektuurikeskus.ee/2013/04/24/valkloeng-pohitoed-fundamentals-1914-2014-toimub-23-mail-tallinnas/
Piia Ruber
Peep Jänes on sündinud 26. detsembril 1936. aastal, lõpetanud 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, on alates 1964. aastast Eesti Arhitektide Liidu liige. Olulisemad tunnustused:
1976. aastal ENSV teenelise arhitekti tiitel, 1981. aastal pälvis NSV Liidu riikliku preemia, 1983. aastal UI A Sofia biennaali eriauhinna, 2008. aastal sai Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Peep Jänese olulisemad tööd (loetelu ei sisalda…
Arhitekt Elmar Lohk (oletatavalt) Tellija Osaühing Mootor Ehitaja Ehitus-Kooperatiivühing Projekteeritud 1938. aastal Ehitatud 1938.-39. aastal Loksa autobussijaam
Eesti XX sajandi arhitektuuri kaardistamise programmi käigus on ajaloolaste huvivälja sattunud mitmeid hooneid, mis väärivad riikliku kultuurimälestise staatust. Üks selline on Loksa südames paiknev autobussijaam (1939), mille kavandas arvatavasti Elmar Lohk, Eesti esimese iseseisvusperioodi tuntumaid arhitekte.
IX Clandestino muusikafestival 10. – 12. VI Göteborgis. Toimumispaigad: Suur Teater ja Maailmakultuuride muuseum; muusikud: Mulatu Astatke, Jose Gonzales, Hype Williams, Niobe, Hindi Zahra, Susheela Ramaan, Baloji, New Tango Orchestra jt; loengud: John Hutnyk, Jeremy Gilbert, Lory J. Dance jt; korraldaja: Clandestino Instituut.
Juunikuine Göteborgi linn Rootsi läänerannikul. Pargid on tulvil õitsvaid rododendronipõõsaid, mahe läänetuul toob merelt soolast…
Olen ise liiga noor, et mäletada nõukogude aega, ent see nostalgilis-skeptiline muie, mida võis märgata nii mõnegi viiekümneaastase eesti arhitekti näos, kui ületasime soojal sumedal juuniõhtul EestiVene piiri, vääriks ühte head novelli.*
Mitte päris novelli, pigem ehk reisikirja pani juba kirja Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere („Moskvas arhitektuuritamas”, Eesti Ekspress 16. VII). Pere andis üsna ammendava ülevaate…
Ajal, mil Tallinn ootab endale raekoja, ooperiteatri, balleti- ja muusikakooli ning kunstiakadeemia uusi hooneid, on põhjanaabrite pealinnas valmimas muusikamaja, Helsingi ülikooli suur tudengiraamatukogu ning arutletakse võimaluse üle rajada Guggenheimi muuseumi filiaal. Helsingi on 2012. aasta maailma disainipealinn ning seetõttu tasub senisest suurema tähelepanuga jälgida linnas toimuvaid ruumilisi protsesse, mille peamiseks eesmärgiks näib olevat elanike heaolu suurendamine ning…
Näitus „Arhitekt Erich Jacoby 125” Eesti Arhitektuurimuuseumis 15. XII 2010–13. II 2011, kuraator Mait Väljas, kujundaja Marge Pervik-Kaal, fotograaf Martin Siplane.
Eesti modernistliku arhitektuuri alane ajalookirjutus on kuni viimase ajani olnud hõivatud rahvusliku modernismi-narratiivi konstrueerimisega ning seepärast suhteliselt leigelt suhtunud siinsete baltisaksa ja vene taustaga arhitektide loomingusse maailmasõdadevahelisel ajal. Eesti esimese iseseisvusperioodi (1918–1940) aegsetest rahvusarhitektidest on tuntuks…
Tallinna vesilennukite angaarid. Projekteerija ning ehitaja Christiani & Nielsen A/S (Taani), 1916-1917, tellija Vene Keisririigi Peeter Suure Merekindlus. Rekonstrueerimine: arhitektuurne projekt KOKO Arhitektid, insenertehniline osa professor Karl Õiger (TÜ) ja dr. phil. Heiki Onton (TÜ), ehitaja Nordecon Ehitus, tellija Eesti Meremuuseum. Valmimistähtaeg suvi 2011.
Tallinna lennusadamas paiknevate vesilennukite angaaride juures käib intensiivne ehitustöö. 1916.-1917. aastal Vene keiserliku sõjaväe…
Soome edelaosas paiknev Turu linn kannab 2011. aastal koos Tallinnaga Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Eesti meedias räägitakse aktiivselt Tallinna tegemistest ja järgmisel aastal kavandatavast, kuid sellest, mis hakkab toimuma Turus, on üsna vähe kuulda olnud. Siinkohal lühike ülevaade, milliseid ruumi ja arhitektuuriga seotud paiku või sündmusi tasub Turus järgmisel aastal vaatama minna. Turu kultuuripealinna ürituste avapauk käib 2011.…
Eesti riiklik muinsuskaitseline tegevus vajab kõigepealt ideoloogilist ja alles seejärel struktuurireformi.
Aastatel 2006-2007 viis riigikontroll läbi auditi, mille käigus uuriti põhjalikult muinsuskaitseameti tegevust kultuurimälestiste kaitsel. Muinsuskaitseamet, mis riikliku institutsioonina on Eestis peamine muinsuskaitselise tegevuse elluviija, sai riigikontrolli terava kriitika osaliseks. Auditi hinnang muinsuskaitseameti tööle kõlas: „Riik ei ole teinud piisavalt, et täita oma põhiseaduslikku ülesannet ning tagada…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.