-
Mis ajendas korraldama kirjandusetendust „Meri kümnele häälele”?
Kätlin Kaldmaa: Ajend on nii ammune, et seda enam õigupoolest ei mäletagi, aga eks selle juured vii kaugesse Pessoa loominguga tutvumise aega, mil Álvaro de Campose „Mereood” hinge külge kinni jäi ja enam lahti ei lasknud, nõnda et kui kultuuripealinna aeg kätte jõudis, oli õige aeg see kiindumus päevavalgele lasta. Mõte haakus mõtte külge ja nii see läks.
-
Kuidas jõudis teieni Sergei Dovlatovi looming ja milline oli selle mõju?
Oliver Loode: Täpselt kolme aasta eest sõitsin sõpradega kultuurireisile Loode-Venemaale, et külastada Pihkvat, Puškinskije Gorõt ja Novgorodi. Reisi vältel vestis üks mu reisikaaslastest, sügavate kultuuriteadmistega molekulaarbioloog, lugusid Dovlatovist. Nii tekkiski huvi kätte võtta esimene Dovlatovi teos, milleks sai „Riiklik kaitseala” (olime äsja külastanud sedasama Puškini kirjanduslikku kaitseala, kus Dovlatov omal ajal giidina töötas). Seejärel võtsin kätte Tallinna lugudest koosneva „Kompromissi”.…
-
Mis sundis seda teksti just sel hetkel uuesti tõlkima hakkama? Mil määral, millal ja mis viisil suhestusid olemasolevate tõlgetega, nii eesti kui inglise või ka mõnda muusse keelde? On sellel tekstil sulle isiklik tähendus?
See oli 2004. aasta juulis-augustis. Olin just lõpetamas oma asjaajamisi, et peagi kaugele maale elama asuda. Istusime hea sõbraga ja arutasime mitmesugustel teemadel. Oli selge, et me päris tükk aega enam teineteist ei näe. Ka tema…
-
Mida kujutab endast „L nagu lugemik. Jutte ja luuletusi eesti keele õppijatele”? Kellele see on õieti mõeldud?
Mall Pesti: Raamat pakub mõnusat lugemist kõigile eesti keele õppijaile, kes on algtasemest veidi kaugemale jõudnud, nii Eestis kui välismaal. Kuigi lugemik kuulub õppekomplekti „T nagu Tallinn” (TEA , 2006), sobib seda kasutada koos mis tahes õpikuga. 80 proosateksti ja 80 luuletust on jaotatud 20 keeleõppes tavapärasesse temaatilisse peatükki, näiteks „Mina ja minu nimi”,…
-
Kuidas toimib foorumteater Eestis?
Eestis võib foorumteatri alguseks lugeda 1999. aastat, kui moodustati VAT-teatri foorumigrupp. Esimesed õpetajad tulid Eestisse Soomest ning sellest ajast on ka foorumteatrialast tegevust VAT-teatri kaudu edendatud. Foorumigruppi kuuluvad lisaks asutajatele Mari-Liis Velbergile, Piret Soosaarale, Kadi Jaanisoole, Mihkel Roolaiule ja Margo Tedrele veel lastekaitse liidu sotsiaalteatri grupi Meie noored ning ajapikku on lisandunud ka uusi noori Tallinna koolidest.
-
11. mail esitleti Kirjanike Majas luuletõlkeajakirja Ninniku 11. numbrit pealkirja all „Küüslaugu üksteist küünt”. Mismoodi Ninniku sari alguse sai?
Kalju Kruusa: Tõlkeluulele pühendatud Ninniku võrguajakirja asutamine oli Hasso Krulli mõte. Samuti Ninniku nimi, mis on võetud Sujata Bhatti ühest luuletusest ja tähendab jaapani keeles küüslauku. Ajakirja loomise tingis muude avaldamisvõimaluste puudumine. Ma ei taha nutulaulu laulda, tõlkeluule lihtsalt on laiemat lugejaskonda, ajakirju ja kirjastusi kõige vähem huvitav kirjanduse osa. Samas on teda…
-
EEVA PARK: Hetkeseis on huvitav, sest mitmed romaanidena ilmunud ning tähelepanu äratanud raamatud tekitavad tõsist ja põhjendatud kahtlust, kas tegu on üldse romaanidega, kusjuures küsimusele, kas need tekstid on väärtkirjandus, pole samas tõsiseid vastuväiteid. Suure eepilise romaani – sest sellest me ju räägimegi – kirjutamine nõuab piiramatul hulgal aega ja segamatut keskendumist. Ainult esikromaan kirjutatakse tihti spontaanse purskena, öötundidelt lõivu võttes, kõik hilisem ei sõltu enam niivõrd inspiratsioonist kui töövõimest ja…
-
Kahe aasta eest ilmus sul luulekogu „Lagunemine”. Sellest õhkus meelelisust ja meelekindlust, riimi ja rütmi endastmõistetav valdamine võimaldas kirjutada ka tihedat vabavärssi. Mismoodi luule sinuni jõudis?
Kui ma olin pisike plikatirts, siis ei saanud ma üldse aru, miks on maailma vaja luuletusi. Lasteluuletused tüütasid mind hirmsasti, sest suures osas oli lasteluule kõla- ja keelemäng või siis kas vaimuka või moraliseeriva puändiga riimis nupuke. Minu algkooliaegne ettekujutus kirjandusest eeldas aga, et teoses…
-
Milline on mulje võrreldes viimase ulmejutuvõistlusega aastal 2004?
Osalenud autoreid oli seekord palju ja valdav osa neist olid tundmatud. Hea, et inimestel on huvi ulmet kirjutada – samas lugenud nagu ei olekski. Kõik hakkavad jälle nullist (või siis kusagilt Lemi ja Asimovi juurest) peale, selle asemel et minna sealt edasi, kuhu meie ulmekirjandus on praeguseks juba jõudnud. Palju oli mudelsituatsioone, absurdimaigulisi skeeme, mis olid näiteks Valtoni esituses värsked eelmise sajandi…
-
30. märtsil toimus A. H. Tammsaare muuseumi ja Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi koostöös ümarlaud „Kas naiskirjandus on olemas?”. Üritus oli inspireeritud muuseumis avatud Leida Kibuvitsa näitusest „Paradiisi uus perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures”, arutlejateks olid Elo Lindsalu, Kairit Kaur, Kadri Tüür, Johanna Ross ja Reet Laja. Vestlust juhtis Maarja Vaino, elavalt sekkus ka publik.
Elo Lindsalu kõneles naiskirjandusest Soome ja Kairit Kaur Saksa kirjandusajaloo (Frauenliterature) näitel, Johanna Ross oma…
-
23. veebruaril anti teist aastat Kirjanike Maja saalis pidulikult üle Jaan Krossi pärijate algatatud kirjandusauhind, et tunnustada silmapaistvaid kirjanduslikke saavutusi valdkondades, mis seostuvad Jaan Krossi mitmekülgse loometegevusega, sellele iseloomuliku eetilise ja esteetilise nõudlikkusega.
Žürii (koosseisus Toomas Haug, Kristiina Ross, Mati Sirkel, Jaan Undusk ja Märt Väljataga) kaalutluste käigus jäi sõelale kolm esiletõstmist väärt kirjategu. Esiteks ajaloolase Ivar Leimuse töö Christian Kelchi kroonika „Liivimaa ajalugu” ja „Liivimaa ajaloo järg” tõlkimisel. Neist Eesti…
-
Eduard Vilde 145. sünniaastapäeva puhul korraldas Vilde muuseum laste ja noorte reisijuttude võistluse “Minu reisuelamus”. Viis kuud kestnud konkursile laekus mõlemas vanusegrupis kokku 180 tööd üle Eesti. Rõõmustav polnud mitte üksnes arvukas osavõtt, vaid ka kirjutiste eripära, mistõttu žürii mõnevõrra üllatavagi üksmeelega otsustas esile tõsta mitmeid aspekte. Nendeks olid ühelt poolt kirjanduslik haaravus ja kultuurilooline harivus, teisalt siirus ja isiklikkus. Retk kõrgmäestikku sisaldab kahtlemata erakordsemaid muljeid kui külaskäik maale vanaema…
