Ajaloomälu ning vaimsed ja kultuurilised maastikud meie sees, nende märkamine ja valgustumine oli üks tänavuse Võtikvere raamatuküla päeva teemasid. Mismoodi see 17. augustil kõlama lõi ja kuidas paistis patrooni pilgule? Kätlin Kaldmaa: Nagu Võtikveres juba tavaks, oli programm ka seekord väga tihe, kirjanduslikke külalisi mitu peotäit, sõpru ja kuulajaid mitme vaka jagu lisaks. Palju häid raamatuid, palju häid kirjanikke, palju häid mõtteid. Erinevalt kinniste ruumide ettevõtmistest annab selline vabaõhufestival hea…
Kõnelus Peet Lepikuga
Kirjandus ja muusika on põimunud aegade algusest ja väga paljudes vormides. Maikuus esietendus Kumu auditooriumis omamoodi julgustükk: Kristiina Ehini kaheköitelise luule- ja proosaraamatu „Viimane Monogaamlane” põhjal loodud kammerooper, mille kohta ilmus Igor Garšneki muusikaarvustus 17. mai Sirbis. Selle, kuidas paistab teos kirjanduse poole pealt, võtab vaagida semiootik Peet Lepik.
Missuguste Kristiina Ehini „Viimase Monogaamlase” iseärasustega tuli kammerooperi loojatel arvestada?
Peet Lepik: Et seda mõista, tuleb lühidalt iseloomustada…
Vestlus Tiit Aleksejeviga
Olid üks neid, kes jõudis „HeadReadi” festivalil osa saada õige mitmetest üritustest ja kelle küsimused esinejatele publikule uusi huvitavaid rakursse avasid. Millised on su enda muljed tagantjärele?
Tiit Aleksejev: Igati kordaläinud üritus. Eriti meeldis see, et korraldajad hoidsid kohalike ja välismaiste autorite esinemised tasakaalus. Eestlased ajavad teinekord ebaviisakuse segi otsekohesuse või sirgjoonelisusega, aga kui kord otsustatakse viisakad olla, siis tehakse sageli üks kummardus ülearu. Eriti välismaalastega suheldes.…
Kaua sai tänavu kirutud seda kahtlevat, kiratsevat kevadet; ei tahtnud ega tahtnud teine tulla. Ja kui ta siis lõpuks pärale jõudis, puhkes kõik, mis vähegi võis, kohemaid ja korraga, päris pööraselt õitsele.
Samal ajal kui Rotermanni kvartalis kõlasid orientaalsed rütmid, pöörlesid dervišid ja aeti välja kurje vaime, sai imestleda maailma noorimat köietantsijat ja teha tutvust iidse tiibeti tarkusega, rüütus Kirjanike Maja pidulikult kuuserohelisse ja apelsinikarva võrkloori ning vanalinnapäevade turumelu kohale kerkis…
Kõnelus Jaak Jõerüüdaga
Äsja ilmus su romaani „Raisakullid” taastrükk. Selle esimene osa pälvis 1982. aastal kirjanduspreemia ja teine, kolm aastat hiljem ilmunud osa jäi kõige muu taustal suhteliselt tähelepanuta. Nüüd on mõlemad osad üheskoos kaante vahel. Milline on su enda suhe selle ammuse, Rein Veidemanni poolt üheks 101 eesti kirjanduse tüvitekstiks valitud romaaniga?
Raamat anti vanasti välja jubedalt, ime, et keegi seda üldse lugeda suutis. Niinimetatud köited olid tegelikult paberkaantega brošüürid,…
„Prima vista” patroonide ümarlaud
9. mail, kümnenda „Prima vista” avapäeval, toimus Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis festivali seniste patroonide mõttevahetus teemal „Võim ja vaim”. Vestlust suunas Berk Vaher.
Berk Vaher: Kuidas teile viimaste aastate valgel tundub, kas kultuuriinimesed on ühiskonnakriitiliste sõnavõttudega olnud liiga aktiivsed või liiga passiivsed? Või kas nad on mõnikord üle reageerinud?
Leelo Tungal: Minu meelest ei ole. Võiks ehk valjemaltki reageerida. Minu põlvkond pole ehk küll nii palju häält teinud…
Pilt ja sõna. Hullunud Tartu 2010–2012. Peatoimetaja Jaan Malin, kunstitoimetaja Kadri Asmer, kirjandustoimetaja Marja Unt. Tõlkijad Bob Beagrie & Andy Wiiloughby, Adam Cullen, Inna Feldbach, P. I. Filimonov, Riina Jesmin, Hasso Krull, Kalju Kruusa, Norman Kuusik, Ilmar Lehtpere, Brandon Lussier ja Eva Liina Asu-Garcia, Miriam McIlfatrick-Ksenofontov, Eeva Park, Aare Pilv, Juta Ristsoo, Aija Sakova-Merivee, Kersti Unt, Marja Unt, Peter Waugh. Luul, 2013. 309 lk.
Pilt ja sõna, indeed. Pilt on selline,…
„Prima vista” kümnes festival 9. – 11. maini möödus elevas sündmustest laetud õhustikus välgatusena, mille mürisev kaja jõuab lugejateni tagantjärele.
Festivali viimasel päeval anti Valgas Nipernaadi kuju juures üle kolmas August Gailiti nimeline auhind. Valdur Mikita ja Mehis Heinsaarega samasse ritta asus Kärt Hellerma oma novelliga „Mängumeri”. Värskele laureaadile lisaks õnnitlustele ka üks küsimus.
Milline võiks olla gailitlik pilk tänasele maailmale?
Kärt Hellerma: Kui sellele küsimusele vastust mõtlen, siis vaatan samal…
3. mail esitleti Tartu Kirjanike Majas itaalia väikekirjastuse Gattomerlino välja antud nelja raamatut, kakskeelseid luulekogusid nagu Maarja Kangro „Pöördumatuseliblikas” („La farfalla dell’ irreversibilità”), Doris Kareva „Aja kuju” („L’ombra del tempo”), Kalju Kruusa „Viies tagavararatas” („La quinta ruota di scorta”) ning Antonio Possevino 1585. aastal Tartust saadetud kirja „Un gesuita tra gli estoni” Mantova hertsoginnale. Mõned küsimused kirjanikule, tõlkijale ja kirjastajale Piera Matteile.
Kõik salapärase nimega Gattomerlino logoga raamatud on väheldase…
Juhan Liivi auhind anti Alatskivil sel aastal välja kolmekümne viiendat korda. See on vanusepiir, mille ületanud enam noore autori määratluse alla ei mahu. Seda rõõmustavam, et tänavuse karjasemärsi pälvis äsja oma teise luulekogu „Läved ja tüved” avaldanud 26aastane luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija Maarja Pärtna.
Luulesse tullakse mitmel viisil, ühed uljalt ja häälekalt eelnevale vastandudes – juba Anna Haava kirjutas: „Meie ei taha olla, ei ole, vaikiv lehekülg aegade raamatus”. Sellised rõõmsalt…
Jüri Talveti muljed Granada luulefestivalilt
Saabusid äsja Granada luulefestivalilt, mis on kuuldavasti üks maailma suuremaid. Kas tegu oli üleilmse või rohkem Ladina-Ameerika riikide keskse festivaliga?
Granada luulefestival Nicaraguas asutati üheksa aastat tagasi. Paistab silma korraldajate soov olla avatud kogu maailma luuletajatele, nagu ka kutsuda iga kord Granadasse vähemalt mõni eriti nimekas luuletaja nii Ladina-Ameerikast kui ka väljastpoolt. Kutsutute esialgses nimekirjas oli näiteks brasiilia XX sajandi luuleklassik Lêdo Ivo, kelle…
Emakeelepäev rahvusraamatukogus
14. märtsil tähistati Eesti Rahvusraamatukogus 11. korda emakeelepäeva seminariga „Eesti sõnade eluloost”. Päeva juht Maire Liivamets luges alustuseks ette Jaan Kaplinski võrukeelse luuletuse „Imakiil” kogust „Taivahe heidet tsirk”.
Avakõne pidas Janne Andresoo. Kuidas sõnad sünnivad? Inimkeele algus jääb mõistagi aegade hämarusse, esimesed kirja pandud eestikeelsed sõnad laula, laula, pappi pärinevad aga teatavasti XIII sajandist Läti Henriku Liivimaa kroonikast, üsna karmist kontekstist. Vististi leidus juba siis seda ainet, mida…
Mikk Sarv, Sõna jõud. Toimetanud Jaakko Hallas. Kujundanud Ivi Piibeleht. Pilgrim, 2012. 227 lk.
Maarahva maailmataju on ümmargune, mitte sirgjooneline. Kõik head asjad on ümmargused, märgib Mikk Sarv muhedalt oma emakeelepäeva eel välja tulnud raamatus „Sõna jõud”. Nii ei räägigi eestlane mitte ilmasuundadest, vaid kaheksast ilmakaarest nii päeva- kui aastaringi puhul. Ja kaheksarattase ilmakaarikuna lähebki lugu maakeelest ja maarahva ajaloost, meelest ja keelest veerema, püüdes tervendada meie kokku lepitud ja mitmest…
ERÜ 90
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamisest täitus hiljuti 90 aastat. Kirjeldage palun toonast olukorda ja põhjusi niisugune organisatsioon ellu kutsuda.
Katre Riisalu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) esinaine: ERÜ loomise eelduseks oli teatavasti XX sajandi kolmanda aastakümne alguses eesti kultuuriline iseseisvus, mil tõusis esikohale eesti keel ja eestikeelne kirjasõna. Avalikuks kasutuseks mõeldud raamatukogusid tegutses tollal Eestis veidi üle 400. Praegu kuulub raamatukoguvõrku veidi üle 1000 eritüübilise raamatukogu. Raamatukoguhoidjatena olid ametis enamasti…
Tuglase novelliauhinna pälvisid tänavu Kai Aareleiu novell „Tango” (Looming, nr 4) ja Rein Raua novell „Ja tuleb kord” (Looming, nr 12).
Žüriisse kuulusid Mihkel Kaevats, Holger Kaints, Kätlin Kaldmaa (esimees), Marika Mikli ja Merlin Piirve. Küsimustele vastab Holger Kaints.
Milline mulje jäi tänavusest novellisaagist?
Siin võin vahest mälu järgi tsiteerida kolleegi ja žüriikaaslast Mihkel Kaevatsit, kes pärast esimest lugemisvooru tõdes, et üllatavalt palju on heal tasemel kirjutatud lugusid, aga nende hulgast…
Sel aastal tundub kulka kirjanduse aastaauhindadele kandideerivate teoste hulk ja kaal aukartustäratav. Žürii koosneb üsna erinevatest isiksustest. Kui kerge oli ühes või teises valdkonnas kokkuleppele jõuda?
Tiit Aleksejev, põhižürii esimees: Tundub, et need „isiksuste erinevused” on žüriile ainult kasuks tulnud. Elu olekski igav, kui kõigil oleksid ühesugused klubipintsakud, rügemendi lipsuga. Tegelikult on meil arutelud vägagi sujuvalt läinud. Ega siin mingit valiku agooniat olegi, hääletus paneb asjad paika. Ning igal žürii…
Kõnelus Maarja Kangroga
Kui lugesin läbi „Danteliku augu”, vaatasin huvi pärast järele, mitu raamatut Maarja Kangro õieti avaldanud on – ega suutnud uskuda, et tegu on alles teise novellikoguga. Ühtaegu on kõik lood nii erinevad, et jäävad hästi meelde, siiski on need kõik kirjutatud äratuntavas stiilis, mis võiks praeguseks olla end kehtestanud kaubamärk. Umbes nii, et kui anda küsimusele „Kuidas päev oli?” vastus „Noh, nagu mõni Maarja Kangro novell”, võiks eeldada…
66 pilku etteantud raamidele
Aasta algul uuris Sirp kirjarahva suhtumist tellimustöödesse. Küsimus, kas etteantud teema (formaat, tähtaeg jms) mõjub inspireerivalt või pigem pigem pärssivalt, vallandas ootamatult elava vastukaja. Mõnedki küsisid esimese asjana, kes naljatades, kes tõemeeli, mis ajaks ja kui pikalt vastata. Ja laekunud vastuste põhjal, nagu arvata võis, selgus, et kõige rohkem oleneb tellimusest – nii teemast kui ka sellest, kes tellib millise väljaande jaoks. Siiski joonistusid välja teatavad eelistused…
Briti näitekirjanik Sir David Hare: „Olen veendunud, et inimene on igal juhul märgitud ja mõjutatud ajast ja kohast, kuhu ta on sündinud”
Detsembris külastas Briti Nõukogu toel Eestit sõjajärgse põlvkonna üks väljapaistvamaid briti näitekirjanikke Sir David Hare (sündinud 1947) koos oma abikaasa, prantsuse moekunstniku Nicole Farhiga. Mõnepäevasesse visiiti mahtus võimalus näha laval Hare’i kahte näidendit: Mladen Kiselovi lavastatud „Amy seisukohta” Tallinna Linnateatris ja Merle Karusoo „Vertikaaltundi” Eesti Draamateatris. Hare pidas kõrgemas…
„Paabeli raamatukogu” toimus tänavu kaheksandat korda. Kui raamatulaadal oli kirjastusi rohkesti nagu ikka, siis rahvast ehk eelmistest aastatest mõnevõrra vähem, mahtus liikuma ja köiteid rahulikult lehitsema. Konverentsisaal oli aga kuulajaid viimseni täis: Jürgen Rooste koostatud bluusikõlaline programm lubas muu hulgas suure kirjanduse kurba lugu ja luuletu luule lugu.
Esinejate valik oli kahtlemata muljetavaldav oma mastaapsuses, siinkohal vaid mõned üksikud väljavõtted.
Üks keskseid teemasid, millega konverentsi alustati, oli romaaniigatsus, nälg tõelise, suure, kõiki…
Mis on põhjus?Usalduse puudus.Juhan Viiding
Millest räägib Kabir, on vaid see, mis ta läbi on eland.Ta teab hästi, et miski muu ei tähendamidagi.Kabir
Hiljaaegu saabus mu tööaadressile meil tundmatult inimeselt, minust kümmekond aastat nooremalt naiselt, kes oli sattunud rahaliselt raskesse olukorda ja vajas tervise kordasaamiseks abi. Toetuse palus ta saata poja pangaarvele. Ühtegi põhjust, miks ta pöördus just minu poole, meilist ei selgunud. Kakskümmend aastat rasket füüsilist maatööd teinud ja sellega oma…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
